Rahvusvahelise metsa-aasta puhul paneb RMK kindlused ja mõisad helisema, viib õpilased loodusrajale, täidab lennujaama loomejõus metsameestega ning surub ka linnainimese sõrmed mulda.

TÄNAVUNE AASTA ON KUULUTATUD RAHVUSVAHELISEKS METSA-AASTAKS
Kui 2010. aasta oli pühendatud elurikkusele, siis tänavused 12 kuud kannavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eestvedamisel rahvusvahelise metsa-aasta nimetust. Metsa-aastat tähistab kogu maailm. Igas riigis korraldatakse aasta vältel üritusi, millega soovitakse edendada elanikkonna teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest.

Metsa-aasta rahvusvaheline moto „Celebrating Forests for People” keskendub metsa ja inimese vahelistele seostele; Eesti metsandusorganisatsioonide valitud tunnuslause Kohtume metsas!” on maalähedasem ning toonitab meie loomulikku ja mitmekülgset seotust metsaga.

ILVES: HOIAME JA KASUTAME METSA TARGALT
Rahvusvaheline metsa-aasta avati Eestis pidulikult 23. jaanuaril, kui Estonia kontserdisaalis anti sarja Eesti metsa lugu” esimene kontsert.
Metsa-aasta patroon on president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas oma avakõnes metsa tähtsat rolli meie rahvuse ajaloos ning pidas oluliseks inimese tarka tegutsemist metsas. „Me teame, et Eesti on metsarikas maa. See rikkus seab meile kohustuse olla vastutustundlik omanik ja mõtelda hoolikalt, kuidas seda väärtust hoida ja kasutada,” sõnas Ilves. „Eestlasele kui metsarahvale ei ole siin midagi uut, mets on meid kaitsnud nii kaugemas kui lähemas minevikus – mets annab tööd, annab materjali eluaseme rajamiseks. Oleme oma metsaga vaimus ja hinges kokku kasvanud ning seetõttu oskame säilitada selle liigirikkust ka järgmistele põlvkondadele. Teeme seda näiteks viisil, et oleme võtnud enam kui veerandi oma metsast ühel või teisel moel kaitse alla.”
Samas toonitas president Ilves sedagi, et metsa kaitsmise kõrval mitmesuguste piirangute toel peame mõistma, et oma rahvusliku rikkuse säästlik majandamine eeldab tarka tegutsemist uue metsapõlve istutamisel ja metsa raiumisel. „See tähendab tuhandeid töökohti ning nii meie rahvusliku rikkuse vääristamist. Ka seekaudu, et tellijad ja arhitektid kasutavad järjest enam puitu oma loomingus.”

TEEMA-AASTA LOOB HEA ALUSE TEADLIKKUSE KASVULE
RMK arengukava järgi on üks RMK eesmärke edendada metsandusteadlikkust ühiskonnas. Rahvusvaheline metsa-aasta annab kogu Eesti metsasektorile hea võimaluse hoida metsandusteema pidevalt avalikkuse huvi- ja infoväljas, see loob raamistiku silmaringi laiendavatele teadmistele, mis ühtaegu võimaldavad isiklikku suhestumist. Metsa-aastal on RMK seadnud sihiks tuua iga Eesti elanik vähemalt korra metsa: retkele, puid istutama või muidu kultuurselt ja mõnusalt aega veetma. Selleks korraldab riigimetsa majandaja aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust.
„Ettevõtmiste eesmärk on näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda huvilistele isetegemise kogemust,” tutvustas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. Metsa-aasta annab võimaluse kõnelda veidi põhjalikumalt metsa kasvatamisest ehk RMK igapäevatööst. „Ega me sellepärast, et on metsa-aasta, metsi ju kuidagi teisiti ei majanda; lihtsalt ainuüksi sellest, et sa oma tööd hästi teed, alati ei piisa. Tuleb ka selgitada, miks just nii. Tuleb laiemalt lahti mõtestada, mida säästlik metsandus tänapäeval tähendab.”
Ühtlasi loodab RMK metsa-aastal anda selgitusi mitme metsandusliku väärarusaama kohta. „Räägime metsast, selgitades, kui palju on meil metsavarusid, kuidas metsaga toimetame ja kuidas metsa juurde kasvab. On aeg suurendada teadmisel põhinevaid arvamusi ning vähendada kõhutundel põhinevaid või naised-saunas-rääkisid- stiilis arvamusi Eesti metsandusest,” lisas aasta põhisõnumeid kommenteerides RMK juhatuse liige Tiit Timberg.
Uue suunana on plaanis jagada võimalikult palju infot ja korraldada ka venekeelseid üritusi. Tegevus ja teave on mõeldud enamjaolt üldsusele, kitsamalt keskendume aga kooliõpilastele.

„EESTI METSA LUGU” PÕIMIB AJALOO JA MUUSIKA
Suurejooneline on RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari „Eesti metsa lugu”, mida saab aasta jooksul kuulata üle 30 Eesti paigas.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul kajastavad veebruarist oktoobrini kestvad kontserdid eri ajastuid muinasajast kuni tänapäevani; eri üritustel esinevad Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia koor, RAM, Rondellus, Guido Kangur koos UMA-ga, Bonzo ja Piispead ning hulk teisi tuntud artiste ja loodusesõpru.
Kontserdid on tasuta ning iga kord saab sõna ka jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Korþetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, nõukogude ajast ning tänapäevast.
„Korraldame üritused ebatavalistes kohtades, et tõmmata metsahuvilist rahvast muusikat kuulama ja muusikahuvilist rahvast metsa,” selgitab Marge Rammo, lubades Eesti metsa loost osa saada kindlustes ja mõisates, kultuuri- ja rahvamajades, teatrites ja ülikoolides, looduskeskustes ja vabaõhumuuseumis.

PERED PARKI JA KUUENDIKUD METSA!
Peale kontserdisarja korraldatakse rahvaüritustest veel kaks suurt perepäeva: üks Ida-Virumaal Kohtla kaevanduspargis 16. juulil ja teine Keila-Joa pargis 3. septembril. Sisukad perepäevad on osa Eesti metsa loo jutustusest, millega pakutakse mõjusat kultuurielamust. Koostöös Eesti Kontserdiga tuleb meie vabaõhulavadel esitusele muusika, laul, tants jms. – kultuuriprogramm on tipptasemel. Lisaks artistide esitusele pajatatakse lugusid metsade edenemisest ning inimese osalusest selles.
Tavapäraselt saab RMK perepäeval omandada ka praktilisi oskusi: valmistada midagi oma kätega, õppida töövõtteid, uurides kohalike meistrite kätetööd või mõnd teemaväljapanekut. Perepäevadel saab osaleda tasuta, kuid vajalik on varem registreeruda.
Tasuta retk ootab uuel õppeaastal ees kõiki Eesti koolide 6. klasside õpilasi, sest just neile on metsa-aasta puhul ette valmistatud loodusharidusprogramm. Õppuritele on koos RMK juhendajaga ette nähtud metsaskäik, kus hangitakse teadmisi metsa majandamisest ja saadakse mõningaid praktilisi oskusi.
Ennekõike õpilastele, kuid ka teistele huvilistele on mõeldud kolm metsa- aasta võistlust: metsa eluringi visualiseeriv fotovõistlus, esseevõistlus ning metsapostkaardi võistlus. Nende tähtajad jäävad vastavalt oktoobri-, augusti- ja aprillikuusse. Igale maakonnale oma metsanduslIk õpperada! Praegu on riigimetsas hulk mitmekesiseid õpperadu: nii neid, mis tutvustavad eri taimi, linde ja loomi, kui ka neid, kus saab ülevaate metsa majandamisest. Et metsa-aasta eesmärk on täiendada inimeste teadmisi just metsade majandamisest, oleme seadnud endale sihi, et 2011. aasta lõpuks on igas maakonnas rajatud vähemalt üks metsanduslik õpperada. Selle sihi saavutamisel on kõigil võimalus kaasa lüüa, pakkudes radadeks sobivaid kohti, käsitletavaid teemasid või osaledes radade talgupäevadel. Et talgud on võitnud eestlaste poolehoiu, korraldab RMK tänavu taas metsaistutust vabatahtlike toel. „Me ei korralda istutamistalguid seetõttu, nagu ei jõuaks me ise oma jõududega neid töid ära teha – igal kevadel istutatakse riigimetsas niigi 10–11 miljonit puud –, vaid selleks, et inimesed saaks ise metsa tulla, istutamisel kaasa lüüa ja tunda osalemisrõõmu. Riigimets ju meie kõigi mets,” selgitab Tiit Timberg. VIrtuaalselt metsas Avaliku arvamuse uuringud on näidanud, et kõige vähem mõistavad metsade majandamise vajalikkust suuremates linnades elavad inimesed. See on täiesti arusaadav, sest mets on nende jaoks kauge koht ning arvamused ja ettekujutused kujunevad põhiliselt virtuaalmaailmas osaledes. Aga ka nende inimesteni tahab RMK tänavu jõuda, selleks võtame appi virtuaalsed vahendid ja paneme huvilised metsa kasvatama arvutiekraani vahendusel. Teavitustöös on meile abiks Eesti suurim uudisteportaal Delfi, kus „Forte” rubriigis kajastatakse ka metsauudiseid. RMK kodulehel on loodud eraldi jaotis metsa-aasta jaoks. Näiteks leiab sealt metsaelu päeviku, kus RMK inimesed kirjutavad metsa kasvatamisest ja kasutusest ning oma mõtetest selle kohta. Rubriik on avatud ka külaliskirjutajatele ning ootab intrigeerivaid teemapüstitusi ja kommentaare ning kas või ilukirjanduslikke kirjutisi metsast. Osaleda saab ka RMK YouTube’i, Facebooki ja Twitteri kaudu. Teisipäeva hommikuti saab „Terevisioonis” jälgida saatelõike metsandusest. Kõneks on olnud metsaraie, edaspidi on vaatluse all metsa uuendamine ja kasvamine, mitmesugused metsaga seotud ametid jms. Metsateemat on „Terevisioonis” kavas käsitleda terve aasta. Rääkides veel kanalitest, mille kaudu metsamühin Eesti elanikeni jõuaks, ei saa jätta mainimata meie õhuväravat Tallinna lennujaama, kus metsa-aasta puhul tervitab lennureisijaid metsatöötajate neljakümneliikmeline meeskoor Forestalia. Koor esineb Tallinna lennujaamas aasta jooksul viis korda, esimest korda lauldi seal 23. jaanuaril. Lennujaama tuleb ka väljapanek metsandusest.

Ajalooline jalutuskäik läbi metsa
ENNEMUISTNE AEG
Jääaja lõpus asendus tundrailmeline taimestik kaasikute ja männikutega. Järkjärgult soojenev kliima soodustas laialeheliste puude – pärnade, jalakate ja künnapuude levikut. Nooremal kiviajal muutunud ilmastik mõjutas metsi, üha enam laienes kuuse levila.
Inimene sõltus metsast: mets andis jahisaaki ja varustas muu söögipoolisega. Puitu kasutati ehituseks ja tarbeesemete valmistamiseks.
Metsasse tuli suhtuda mõistvalt ja hoidlikult: „Nagu mina muile, nii muud minule.” Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama ja kõnetama, et ta hoiaks metsas viibijat hädaohtude ja õnnetuste eest. Loodusjõud olid tolleaegses rahvaluules isikustatud kas haldja, näki või eksitaja kujul; neid peeti inimlike eksimuste ja õnnetuste ajendiks: inimene ei eksi ise, vaid haldjas eksitab teda.
Ennemuistset aega iseloomustab küttimine, korilus, tekkiv alepõllundus, kuid elu käis looduse rütmis ning metsaga mestis.

MÕISAAEG
Keskaegses Eestis oli mets inimese pelgupaik. Henriku „Liivimaa kroonikast” on teada, et kui piilur hoiatas lähenevate ristirüütlite eest, pageti metsa. Iseäranis sobivad olid soosaared, sinna võeti koduloomadki kaasa.
Asustuse tihenedes muudeti üha enam metsamaad põllumaaks. 18. sajandil oli talupoegadel lubatud metsa kasutada, kuid see õigus püüti üha enam allutada mõisate kontrollile: mõisnik ütles, millal ja kust tohtis puid võtta.
Metsakorralduse üldmoodus oli metsa jaotus aastalankideks: mets jagati võrdseteks geomeetrilisteks osadeks; nõnda oli loodud metsa kasutuse kord, millega vähendati ulatuslikke lageraieid.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiline tööriist metsalangetamisel kirves. Saag võeti tarvitusele 19. sajandi keskel.
18. sajandil hoogustus mõisates viinapõletamine ning laualõikus saeveskites, 19. sajandil jõudis Eestimaale puidumassi kasutav paberitööstus.

EESTI AEG
Pärast Eesti Vabariigi asutamist sai metsandus uue rolli. Riigil oli vaja rajada majandus ning võib öelda, et Eesti Vabariik edenes suuresti metsast saadava toel. Teiste väljaveoartiklite vähesuse tõttu hõlmasid metsasaadused 1920. aastal 64% koguekspordist.
Maaseadus lõi aluse riigimetsandusele, kuid nappis metsandusteadmistega inimesi. 1920. aastal avati Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas metsaosakond ning Tihemetsas asutati Voltveti metsakool.
Vabariigi algusaastatel määras raiete ulatuse ja laadi majanduslik seis. Raiuti sageli lausa metsakvartalite kaupa, eirates metsamajandusnõudeid. Olukorda iseloomustab ühe aktsiaseltsi palve lubada neil metskondade raiesmikel kände lühemaks lõigata.
Aastatel 1922–1940 tehti mitu suurt erakorralist raiet valuuta hankimiseks. Saadud rahaga püüti parandada riigi finantsolukorda ja peatada marga kursi langust. Ehkki plaanitud mahus ei õnnestunud puitu müüa, stabiliseerus majanduslik olukord ja mark päästeti.
Eesti Vabariigile olid omased vaheldusrikkad maastikud põllumaade ja metsatukkadega, kuid eri kriiside tõttu vähenes metsasus tunduvalt: esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel oli see tolleaegse hindamismetoodika järgi umbkaudu 20%.

NÕUKOGUDE AEG
Kõik metsad kuulusid riigile ning kummalisel kombel osati nõukogude ajal Eestis metsa mõistlikult majandada ning metsasus suurenes.
1957. aastal võeti kasutusele mootorsaag Druþba – eestlasest füüsiku Boris Kaburi leiutis. Ka praegu tavalised mitmekülgsed metsatöömasinad – langetustraktorid – juurutati juba nõukogude ajal.
Eestimaal, kus sademed ületavad aurumise, on metsi kuivendatud ligi kaks sajandit. 20. sajandi keskel rajati Tamsallu Nõukogude Liidu esimene metsakuivendusjaam. Tehti kuivendustöid ning rajati ligi 12 000 km uusi metsateid.
Nõukogude Eestis andis tooni ka metsa kõrvalkasutuse suur ulatus. Korjati ravimtaimi, koguti kasemahla, tehti vitamiinirikast okkajahu linnufarmidele, edendati jahindust. Nõukogude ajal pandi alus puhkemajandusele: Eesti NSV puhkealad hõlmati kogu liiduvabariiki hõlmavasse planeeringusse. Metskondade hulk suurenes 200-ni, see aitas kinnistada inimasustust maal. Taas võib tõdeda: elu Eestis ilma metsata poleks olnud see, mis ta oli.
1970. aastatel loodi Eestis esimesed kaitsealad: Otepää, Haanja, Karula ja Paganamaa kaitseala. 1971. aastal asutati terve Nõukogude Liidu esimene rahvuspark – Lahemaa. Eesti metsanduse tippjuhtide teene on see, et nõukogude võimuorganid tunnistasid Eesti metsavaeseks piirkonnaks. Metsavarud olid Eesti taasiseseisvumise aastatel meie majanduse oluline mootor ja oma raha – krooni tagatis.

PRAEGUSAEG
Ring on täis saamas. Ajaloo keerdkäikudest hoolimata on Eestis jälle üle poole maismaast kaetud metsaga. Euroopas on meist metsasemad vaid Soome, Rootsi ja Sloveenia. Elurütm on kiire ning inimene kaugeneb metsast. Valdav osa Eesti elanikest väärtustab metsa kui looduskeskkonda ning arvab, et metsa raiutakse liiga palju. Ent niisama palju inimesi eelistab looduslikke materjale ning leiab, et puitu tuleks rohkem kasutada.
Metsaharidus ehk metsa ja tema „hingeelu” tundmaõppimine annab meile teadmise, et Eestis kasvab metsa igal aastal juurde rohkem, kui seda raiutakse. 18% Eestimaast on kaitse alla võetud, nõnda on tagatud looduse eripära ja mitmekesisuse hoid. Eesti metsade pindala on samuti suurenenud, praegu on see 2,2 miljonit hektarit.
Pahatihti arvatakse, et puidu tarvitus kütteks on Eesti metsa raiskamine, ning eeldatakse, et mujal sedasi metsa ei laristata. Tõsiasi on, et maailmas raiutakse aastas üle kolme miljardi kuupmeetri metsa, millest üle poole läheb otse kütteks. Eestis kulub praegu kütteks kõigest veerand aastas raiutud puidukogusest. Aga võiks rohkem, sest puidust elektri ja soojuse tootmine aitab vähendada mittetaastuvate energiakandjate tarvitust.
Nii mõnigi kipub arvama, et meie parem mets raiutakse maha ja saadud palgid müüakse töötlemata kujul välismaale üksnes sentide eest. Tegelikult hõlmavad metsaga seotud majandusharud 4,5% sisemajanduse kogutoodangust ning puit ja puittooted annavad ligikaudu 15% Eesti ekspordist. Metsatööstuse toodangu väljavedu ületab sisseveo. See on saavutatud tänu kohalikku metsatööstusesse tehtud investeeringutele, mis tagavad puidu väärindamise ja annavad võimaluse müüa valmistoodangut – puidust aknaid, uksi, mööblit, või ka terveid maju – maailmaturul kõrge hinnaga.
Metsa elurikkuse ning rahas mõõdetava väärtuse kõrval muutub üha tähtsamaks metsa roll puhkealana ja tundeelamuste ajendina. Eesti inimene armastab metsa, leiab sealt kosutust, meelerahu ja silmailu. Meie metsi ilmestab suur elurikkus, metsad pakuvad elanikele puhkevõimalusi ning külluslikult marju ja seeni.