1/2011



pperada
Vana postitee kui looduse pperada

Vana TartuVru maantee ehk Postiteena tuntuks saanud liiklussoone res on rohkesti ajalooliselt huvivrset. Kuid seda teed saab hsti kasutada ka looduse pperajana.

Tee on eelkige ajaloomlestis, kuid pakub pnevust ka loodusesbrale
Klleste vallavalitsuse algatatud ja riiklike programmide toel edasi arendatud Postitee projekt vrtustab huvitava turismiobjektina ajaloolist liiklus- ja postiveoteed Tartu ja Vru vahel, nn. Vana Vru maanteed ehk Postiteed, mis on umbkaudu 65 km pikk. Et inimesi ja posti kiiremini edasi toimetada, ehitati ligi 150 aastat tagasi Tartu ja Vru postijaamale lisaks hobupostijaamad Maidlas ja Varbusel. Thtsat osa etendasid arvukad krtsid Postitee res, mis enne postijaamade vrgu rajamist olidki nende eelkijad. See veossteem ttas kuni autode kasutuselevtuni. Esimene bussiliin Postiteel avati 1922. aastal.

Postitee liku Tartust Liivani ilmestavad peamiselt ajaloomlestised (Uhti Valge krts, Vana- Kuuste misahoone, Maidla postijaam jt.). Sama vib elda ka PuskaruVru ligu kohta (neli krtsi, kaks misa, Kirump linnus jm.). Looduslikke huvivrsusi leidub kige rohkem LiivaPuskaru ligul (ligi 25 km). See Postitee osa oma mitmekesise loodusega on viinud mind mttele, et siin saaks vga edukalt ppida tundma loodust ja selle seadusprasusi. Vite kinnitusena pan kirjeldada huvivrsustest rikast loodust LiivaPuskaru teeligu res. KohaliKu looduse ldtutvustus Tee alt lbi vi vahetult krval voolab siin seitse jge-oja ja muidugi kuulsa Ahja je rahutu selgeveeline lemjooks. Samuti helgivad ligiduses kolm jrve (Palojrv, Vike-Palojrv, Penijrv). Tee lbib kokku ligi seitsme kilomeetri pikkuselt mitut RMK hallatavat metsalaama: Liiva, Voorepalu, Palojrve ja Tilleoru metsi (teest he kilomeetri kaugusel). Siia ligidusse jb Penijrve raba. Reljeefivaheldust pakuvad Voorepalu mhnastik, Tilleorg ja Kantsimgi. Mitmekesine on teerne haljastus: leidub kuusehekke, silma hakkavad kase-, papli- ja vahtraallee. Haljasaladest saab tutvust teha Varbuse misa pargi, Eesti maanteemuuseumi hiljuti rajatud haljasala ja Karilatsi talurahvamuuseumi rohealaga. Kaitsealasid paikneb tee lhedal viis. Esmalt mistagi Postitee enda Liiva Varbuse 20 km pikkune maanteelik koos kahel pool asuva 50 meetri laiuse loodusliku ja inimese rajatud haljastusega, s.o. Liiva-Varbuse maastikukaitseala. Siis tulevad Ihamaru vanametsa looduskaitseala, Tilleoru maastikukaitseala ja Ahja je rgoru maastikukaitseala. Tee ligidal kasvab kuus thelepanuvrset ksikpuud: Tilleoru tamm, Merioone mnd, Varbuse pargi hall phklipuu, Ala- Musti tamm, Pika talu kuusk ja Voorepalu ristimnd. Hoiualasid on siin mbruses kuus: Palojrve ja Vike-Palojrve, Penijrve, Osetsoo, Hilba je ning ulatuslik Ahja je hoiuala, lisaks veel Liiva vriselupaik. Thelepanuvrivad maakive leidub kokku viis: Intsupalo mlestuskivi, Pdrakivi, Varbuse kalmekivid ja ohvrikivi Ukukivi, peale selle elamuslik Merioone liivakivipaljand. looduse pperaja Kolmes esimeses vaatepunKtis viKs KesKenduda metsale Vaatleme nd tpsemalt, millistes ajaloolise Postitee paikades saaks edukalt keskkonnatarkusi edasi anda ja ppida. Alustame Voorekla-Liivalt, kus Postitee hargneb Plva suunas. Siin kohe Vru poole knduva maantee res on Postiteel rajatud korralik thistatud puhkekoht, kus paiknevad infotahvlid annavad hea levaate peatee kulgemisest ja huvivrsustest selle res. Loodusevaatlejatele viks aga samas ligidal tee res olla esimene vaatepunkt. Vaatepunkt 1. Huvi plvib Liiva metsa vriselupaik (Plvamaa metskonna Kiidjrve metsandiku kvartalil KJ002 eraldusel 13, pindala 1,94 ha). Siin Porije ja Postitee vahel kdusoo metsatbis kasvav pline 120-aastane kuusik on vetud kaitse alla oma vanuse ning haruldaste taime-, seene- ja samblikuliikide prast (sulgjas hik, knnukatik jt.). Vrismetsa saab hlpsasti uudistada, sest ta asub otse maantee res (tavaliselt paiknevad vriselupaigad teedest kaugemal). Siin on hea matkajatele selgitada vriselupaikade eesmrke ja RMK osa selles. Vaatepunkt 2. Kahel pool teed 2,4 km pikkusel alal kasvab Voorepalu mets (enamikku majandab RMK). Siin metsa vahel asub Postitee maastiku kige krgem punkt 115 m krgune Rvlimgi. Selline krgus mrgib, et Voorepalu mhnastik on Otep krgustiku (mille piiriks on 100 m krgusjoon le merepinna) kige kaugem kirdepoolne nurk. Rahutu maastik ilusa mnnimetsaga annab siin hid vimalusi korraldada nii looduspet kui ka puhkemajandust. RMK ongi seda juba mned aastad teinud. Teersetelt infotahvlitelt leiab teavet matka- ja pperadade ning kelgume kohta. Tee res paikneb hea puhkekoht ning Prgurajaks ristitud lhike (0,5 km), aga elamusrikas loodusrada, mille alguses kasvab ristimnd. Viimase rnga sja sndmusi meenutavad pommiaugud ja kildudest rsitud mnnid. Rvlime ja selle krval Vabadussilla oruga on seotud hulk rahvajutte, kuid siin on ka tegelikult tulnud ette dramaatilisi juhtumeid. Siit kandist algab veel pikem matkarada, mis viib tumedaveelise rabajrve Penijrve juurde ning sama nime kandvale rabale. Puhkekoha juures kasvab rekultiveeritud suures kruusakarjris noor mnnimets. (Varem oli siin Voorepalu kige krgem mgi, mille tipust ngi isegi Tartu torne.) Talvel on siin metsade ja kngaste vahel vaheldusrikas ja mnus suusarada ning kelgumgi. Kui aga postiteeline soovib Voorepalu ppe- ja puhkealal kauem aega veeta, on vimalik bida ja keha kinnitada Mesikame puhkemajas, mis asub metsa Vrupoolse re ligidal. Leidub eriiLmeLisi veekogusid ja pinnavorme Kolmes jrgmises vaatepunktis saab tutvuda vooluveekogudega. Seejrel plvivad thelepanu kaks huvitavat puistut ning viimaks uhked pinnavormid. Vaatepunkt 3. Leevi jgi (pikkus 37 km) voolab tee alt lbi Karilatsi asulas ja enne suubumist Ahja jkke Koorveres toidab Karilatsi kalamajandi kalatiike ja Vastse-Kuuste paisjrvi. Jgi on ldiselt kalarikas, siit on saadud ka jeforelli ja vldast. Vaatepunkt 4. Piigaste jahedaveeline oja (pikkus 14 km) voolab tee alt lbi Karilatsi talurahvamuuseumi juures. Ojast on samuti ptud jeforelli ja vldast. Vaatepunkt 5. Hilba jahedaveelises ja hapnikurikkas jes (pikkus 14 km) leidub rohkesti vldast ja jeforelli, seeprast on jgi hoiualana kaitse all. Je kaldal asuvad Ala-Musti krtsi varemed; saab vaadelda vana teetammi sillakohaga. Vaatepunkt 6. Pdrakivi on vimas rndrahn, kus nukogude ajal ei paiknenud mitte pdra-, vaid hirve betoonskulptuur, mis krvaldati nelikmmend aastat tagasi. Vaatepunkt 7. Ihamaru-Palojrve mets (tee res kolme kilomeetri pikkuselt) on enamjaolt RMK majandada. Metsalaama piirab lnest Hilba je hoiuala ja idast Ahja je hoiuala. Phjapiiril lausa tee rest Ahja je poole ja veidi sellest legi laiuvad Ihamaru looduskaitseala 60 aastat majandamata vanad metsad. Metsa lunaosas paikneb kaks kaitsealust jrve: hel pool teed selgeveeline hea ujumiskohana tuntud Palojrv, teisel pool tumedaveeline Vike-Palojrv. RMK on rajanud Palojrve rde puhkekoha ujumissillaga ning Vike-Palojrve juurde kolmekilomeetrise ppe-matkaraja. Selle raja res asub vahva vike vabahulava pinkide ja laia kiviga ning lhedases mnnikus prandkultuuriobjekt, vaigutuslank. Vaatepunkt 8. Varbuse misa park on rajatud 19. sajandi teisel poolel. Park on sna hsti silinud, kuid vajab hooldamist. Selle puistu kige haruldasem puu on hea tervisega hall phklipuu (Juglans cinerea). Misa puidust peahoone ples 1981. aastal. Silinud on misa krvalhooneid. Endist kuivatihoonet kujundab laulu- ja muusikahooneks (muusikamisaks) koorijuht Kalev Lindal. Vaatepunkt 9. Ahja je krgel kaldakuplil Tilleoru res maanteemuuseumi lhedal paikneb Varbuse Kantsimgi, mis arvatakse olevat vana linnamgi. Seda on kasutatud rahvapidude platsina. Esimese Eesti Vabariigi ajal taheti sinna rajada suur Vabadussja mlestusmrk, meenutamaks Ahja je joonel 30. jaanuaril 1919 peetud vihaseid lahinguid punastega. Lahingus saavutasid vabadusvitlejad osava mberhaaramismanvriga Punaarmee vesalga le vidu. Kahjuks ji memoriaal peatse Eesti okupeerimise tttu pstitamata. Kantsime krval on sellega sarnane kaldaneemik Rmumgi. Rahvas peab ka seda linnameks, kuid arheoloogid ei ole sealt htegi kultuurikihti leidnud. Nagu nimigi viitab, on sellel knkal peetud lustipidusid. Vaatepunkt 10. Tilleorg (Tilleoru MKA laiub Ahja je kallastel maanteesillast allavoolu le kolme kilomeetri pikkusena kuni Mksi veskini) on maastiku poolest kige ilusam koht Postiteel. Orus kulgeb tee le selgeveelise lookleva Ahja je (kogupikkus 95 km). Silla juurest algab je kaldal kohati 140 aasta vanuses plismetsas kulgev matkarada; ligi 2 km kaugusel kaldajrsakul paikneb punane liivakivisein. Paljandist voolab vlja vga kaunis veerohke allikas, millele rahvas on andnud nimeks Merioon. Rahvajutu jrgi olevat allikas henduses merega. Oru kaldal, poole kilomeetri kaugusel Postiteest, kasvab kaitsealune Tilleoru tamm. Merioone liivakivipaljandi laele on rajatud RMK puhkekoht, seal kasvab haruline plismnd. Ehkki mnni kooresse ligatud ristid on aja jooksul peaaegu kinni kasvanud, nimetab rahvasuu puud tnini ristimnniks. MitMekesised viMalused ksitleda loodusteeMasid Kirjeldatud paigad Postiteel vimaldavad vtta pilastega vaatluse alla erisuguseid loodusteemasid. Niteks viks metsaga maastikel ppida tundma taimi, psaid ja puid ning samblaid, samblikke, seeni ning putukaid, mrata metsakasvukohatpe, tutvuda metsloomade elupaikadega, anda levaade metsade majandamisvtetest, mrata puude krgust, dia meetrit ja vanust. Jgede, jrvede ja soode puhul saab toonitada nende thtsust, tutvustada sealseid taimi ja loomi ning rkida kalavarudest. Eri kaitsealadel saab tutvuda nende loomise phjustega, samuti on seal kohane selgitada, mis on maastikukaitseala, looduskaitseala, hoiuala ja kaitstavad looduse ksikobjektid. Mgede ja orgude puhul saab ksitleda geograafiateemasid. Prandkultuuriobjektide abil saab ksitleda kohalikku ajalugu. Peale koolide viksid siinsete loodusvrsuste juurde korraldada rhmamatku ka RMK looduskeskused ja mitmesugused muud keskkonnaharidusega tegelevad organisatsioonid.



Ain Erik, erumetsalem ja loodushoidja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet