Metsa- ja puidutöösturid loodavad, et käesoleval aastal tuleb käibele e-veoseleht, et teedele pääsevad kuni 60-tonnise massipiiranguga veokid ning et varumishinnad püsivad tasemel, mis motiveerib metsaomanikku puitu metsast välja vedama.

Märksõnadeks saavad „efektiivsus” ja „eksport” Võib öelda, et saematerjali tootjad ja teised puidutöötlejad on praeguseks karmist kriisist üle saanud: kel oli määratud põhja kõrbeda, see kõrbes, ent need, kes suutsid ennast kesistes oludes vee peal hoida, jätkavad nüüdsest juba tõusuteel. Sellest annab tunnistust sektori ekspordi kiire kasv: 2010. aasta üheksa kuuga 40,4% eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes, samal ajal kui Eesti üldine eksport suurenes vaid 26,6%.

Kuigi sügavaim kriis näib olevat läbitud, on õhus ka ohumärke. Nimelt ilmutab ehitusmahu indeks ka tänavu langustendentsi. Ja kuna on teada, et näiteks saematerjalitootjate edukus oleneb suuresti just ehituse käekäigust, annab säärane statistika märki justkui mingisugusest anomaaliast. Eestis on ehitus endiselt madalseisus, aga piiri taga enam mitte: siinmail toodetud nn. tehasemajade eksport hakkas 2010. aastal taas suurenema, jõudes üheksa kuuga 110 miljoni euroni (1,72 mld. kr.), mullu sama ajaga saavutatut ületati umbes 15 miljoni euro (234 mln. kr.) võrra. Kõige olulisema panuse ekspordikasvu annavad mööbel ja saematerjal. Palkmajade tootja OÜ Hobbiton Home juhatuse liige Andrus Prangli kinnitab, et firma toodangumaht ja käive on 2009. aastaga võrreldes rohkem kui kahekordistunud, ekspordis on aga lisandunud uusi turge. Varem müüs Hobbiton maju ainult Norrasse, nüüd on juurde tulnud Rootsi, Prantsusmaa ja Eesti. „Uued turud nõuavad järjest suuremaid mahtusid ja märksõna on tootmise efektiivsemaks muutmine, mis peab jätkuma järgmisel aastal,” iseloomustab Prangli. „Kuna tegeleme palkmajade tootmisega n.-ö. käsitööna, siis uute oskustööliste väljaõpe on mahtude kiiremaks kasvatamiseks liiga vaevaline meede, seda enam, et uusi korralikke töötajaid ei ole täna kerge leida. Tootlikkuse tõstmine toimub peamiselt tootmisprotsessi ümberkujundamise, olemasolevate töötajate oskuste muutmise kaudu.” Tema kinnitusel elas ettevõte kriisi üle, sest kiirelt reageeriti „turgude ärakukkumisele” 2008. aasta lõpus, kiiresti vähendati ka püsikulusid, muu hulgas koondati osa töötajaid mõneks ajaks; hoogustus tootearendus ja uute toodete väljamõtlemine, samuti müük uutele turgudele. Toormehindade kohta märkis Prangli, et need uuel aastal pigem kerkivad kui langevad. „Metsamaterjali hinnad liiguvad meie kahjuks ülespoole – kahjuks, kuna sellest sõltub ka meie toodete väljamüügihind,” tõdes ta. ASi Barrus juhataja Janar Tammjärve sõnul on ettevõtte toodangumaht suurenenud aastataguse ajaga võrreldes veerandi võrra, ekspordi osakaal kogutoodangust on 70%. Erinevalt Hobbitoni juhist leiab Tammjärv, et tugeva hinnasurve tõttu toodang kahaneb, seepärast peaksid ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks langema ka metsamaterjali hinnad. Tänavu veeTakse puiTu meelsamini meTsasT välja Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Ott Otsmanni arvates saavutati puidusektori kiire ekspordikasv seetõttu, et ettevõtted reageerisid kiiresti ja paindlikult globaalses majanduses toimunud muutustele. „Metsa- ja puidutööstusest on kriisi lõpus saanud oluline Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja, sest hinnanguliselt moodustavad puit ja puidust valmistatud tooted umbes 14% kogu meie tööstustoodangu ekspordist. Piltlikult võib öelda, et raha ikka kasvab puu otsas küll,” räägib Otsmann. „Paralleelselt ekspordi kasvuga suureneb puidutööstuse toodang ka mahuliselt, näiteks saetööstus andis 2010. aasta lõpuks 1,2 miljonit kuupmeetrit materjali, mis on üle 200 000 m3 rohkem kui 2009. aastal.” Otsmann on seda meelt, et hüppelist tõusu võimaldas ennekõike puidutoodete peaaegu olematu pakkumine vahepealsel paaril aastal, sestap piisas vaid väikesest nõudluse kasvust, et justkui tohutu arenguhüpe sooritada. ASi Rootsi Mööbel juhataja Andres Soosaar jahutab mõnevõrra statistikast tulenevat rõõmujoovastust, tõdedes, et Rootsi Mööbel kriisimurdjate seltskonda ei kuulu, sest firma käive jäi 2010. aastal umbes 25% mullusest väiksemaks. Selle põhjustas ennekõike nõudluse vähenemine välisturgudel 2009. aasta septembrist kuni 2010. aasta märtsini. Praegu tunnetab ka Soosaar juba nõudluse kasvu, ehkki aeglast. „Eufooriaks põhjust pole, sest töötus on endiselt kõrge ja töötul inimesel on tähtsamatki osta kui mööblit. Meie ettevõtte maht sõltub suuresti just tooraine hindadest,” selgitab Soosaar. “Praegu tundub, et puiduhindadel enam kasvuruumi ei ole, ning me saame endale vajaliku mahu 2011. aastaks täis.” Ta tõdeb, et metsa müümisega on nagu börsil mängimisega, kunagi ei tea, millal hinnad on laes ja õige aeg müüa. “Kui tõsisemalt, siis eks materjali hind ja riigi metsandussektori maksupoliitika on need hoovad, mis puidu metsast välja peaksid tooma,” kinnitab Soosaar. Suurema maSSipiiranguga veokid ei ohuStakS liikluSt Metsatöösturid on juba mullu juulikuus teinud taotluse suurendada puiduveoki- puiduveokite massipiirang kuni 60 tonnini. Läinud aasta lõpus käis metsatöösturite delegatsioon seetõttu majandus- ja kommuni- kommunikatsiooniministeeriumis, kes seda taotlust menetleb. Siiani on meie ametnike suhtumine olnud aga umbes selline, et kõige parem oleks, kui meie teedel üldse keegi millegagi ei sõidaks. Muuseas, Soomes käivad samasugused läbirääkimised, ent seal on jutuks 80 tonni suuruse massipiirangu võimaldamine. Rootsis aga katsetatakse juba kuni 90-tonnise täismassiga veokeid ja uuritakse, kas neid võiks lubada üldkasutatavatele teedele. Otsmanni kinnitusel näitab sügisel koostöös teadlastega valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks metsamaterjali veo kulude kokkuhoid, mis ulatuks 240 miljoni kroonini aastas. Uuringus osales Eesti metsa- ja puidutööstuse liit, Eesti autoettevõtete liit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium ja riigimetsa majandamise keskus. Miljon krooni maksma läinud uuringu on teinud Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli teadlased, 90% rahastusest tuli riigikantseleilt, 10% aga Eesti metsa- ja puidutööstuse liidult. Praeguse korra järgi tohib kuueteljelise veoki täismass küündida 44 ja viieteljelise oma 40 tonnini. See tähendab, et metsaveokid ei ole täielikult koormatud, sõidud on ebaefektiivsed ja see omakorda mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Massi suurendades jääks autorongi pikkus nagu praegugi kuni 24-meetriseks, täismassi suurendamist võimaldaks aga vastava arvu telgede lisamine veokile ja haagistele. „Massipiirangu suurendamine mõjutab kogu sektorit, kuna metsamaterjal vajab ühes või teises ahela osas niikuinii transportimist,” ütles Otsmann. „Uuring tõi välja veel selle, et positiivne mõju kaasneks ka teistes sektorites, sh. puisteainete ja vedelike vedude puhul.” Haapsalu külje all Kiltsi lennuväljal tehtud katsed andsid tunnistust sellest, et näiteks neljateljeline täishaagis on ohutum kolmeteljelisest, arvutuste järgi on suur läbisõitude arv ohtlikum ühe autorongi suuremast täismassist. raSkemad veokid aitakSid toodangu omahinda vähendada Otsmann on nimetanud neli olulisemat eelist, mida annaks 60-tonnine autorong senise 44 tonni suuruse piiranguga veokitega võrreldes. Esiteks: metsamaterjali veo otsene kulude kokkuhoid oleks 240 miljonit krooni aastas, lisaks kaudsete kulude kokkuhoid ning tõhusam ja operatiivsem logistika. Kusjuures see mõjutab kogu sektorit, kuna metsamaterjal vajab kogu ahelas transportimist. Teiseks tähendab see väiksemat keskkonnamõju (sh. CO2 emissiooni vähenemine 26 000 tonni võrra). Kolmandaks paraneb liiklusohutus, sest korraga veetakse rohkem, seega on vähem autosid teel. Neljandaks kaasneks meie teedele väiksem mõju, sest summaarne koormussagedus väheneb, sh. jääb ära hulk tühisõite. „Uuring tõi välja veel selle, et positiiv ne mõju kaasneks ka teistes sektorites, sh. puisteainete- (näiteks turvas, samuti killustik jms. ehitusmaterjalid) ja vedelike (kütus, piim jms.) vedudel,” selgitab Otsmann. Ka Janar Tammjärve hinnangul võidavad massipiirangu suurendamisega kõik puidutööstuse tarneahela osalised: nii metsaomanik, saeveski, järeltöötleja kui ka lõpptarbija, sest efektiivsem vedu tähendab ka madalamat toodangu omahinda. ASi Toftan juhatuse esimees Martin Arula on seda meelt, et otseselt saematerjalitootja jaoks tähendab massipiirangu muutmine vähe, sest enamasti tellib metsamaterjali veo selle omanik ja tema saab ka vaheltkasu, saeveski jaoks laieneks tänu suurematele koormatele potentsiaalne hankepiirkond, kui konkurendid seda muidugi lubavad. „On selge vahe 40- ja 44-tonnise täismassiga veoki kasulikus koormas: neli tonni on täiendav viis kuupmeetrit ümarmaterjali,” nendib Arula. „Küsimus on selles, et ka 44 tonni on vähe, arvestades tänapäeva veokite võimalusi – veokid on ikkagi piisavalt koormamata. Ja massid olid lõhki enne ja on ka nüüd, praegu lihtsalt pisut vähem. Aga trahv on ikka sama suur.” E-vEosElEht tõhustab mEtsamatErjali vEdu ja logistikat Muu hulgas ootavad metsamehed alanud aastalt ka e-veoselehe laialdasemat kasutuselevõttu. Senine, üle kahe aasta väldanud praktika on näidanud, et nõnda liigub vedudega kaasnev info (koorma andmed, sortimendid, puidu päritolu jms.) kiiremini ja operatiivsemalt. Kokkuvõttes väheneb andmesisestuse maht ning üksiti saab infot serveris paremini talletada kui paberkandjal. 2011. aasta algusest võimaldavad õigusaktid vedada e-veoselehega. Tänavuse aasta esimesel poolel hakataksegi seda aktiivsemalt juurutama. Niikuinii ei ole näiteks riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsa ülestöötamise ja väljaveo hangetel juba paari aasta vältel olnud mõtet osaleda ettevõtetel, kelle langetustraktoritel ega metsaveoautodel pole IT-seadmeid, mis võimaldavad lõigatava või veetava puidu üle kiiret arvestust pidada. Juba 2008. aasta alguses kehtestas RMK korra, et igal langetustraktoril, mis RMK raielangil tööd teeb, peavad olema nn. harvestermõõtmist võimaldavad seadmed, mis on ühendatud pardaarvutiga. See peab omakorda olema võrguühenduses. Nüüdisaegsetel metsalangetusmasinatel on nagunii olemas lõigatava ja järgatava puidu ning sortimendi kohta arvestuse pidamise seadmed, nende vastavust peab ainult taatlemisega kinnitama. Langetustraktori mõõteseadmed tuleb arvutiga integreerida ja teha vajalikud programmeerimised. Nõnda saab langetustraktor võtta vastu järkamisfaili ning saata edasi kalibreerimisfaili. Kalibreerimiseks on olemas spetsiaalne kalibreerimisklupe, mis tuleb ühendada langetustraktori arvutiga. Esimese mõõtkommEntaar: mise teeb inimene ja sisestab õige kõrguse ja õige pikkuse arvutisse, seejärel talitab masin etteantud juhiste järgi. Selliselt seadistatud metsatöömasina juhil on vahetuse lõppedes lapsemäng panna kokku fail päevase töö kohta ning saata see piirkonna tööjuhi arvutisse. Analoogne süsteem on rakendatud metsaveoautodes: autojuhil on internetiühendusega arvuti, kuhu ta sisestab pealevõetud koorma parameetrid, andmed sihtkoha, kliendi jms. kohta. Tegemist on nn. e-veoselehega; praegune seadus nõuab samal ajal ka paberkandjal veosedokumenti, ent e-asjaajamine peaks tunduvalt hõlbustama teabevahetust müüja (RMK), vedaja ja ostja vahel. RMK RaKendab hoogsalt uusi it-lahendusi Kõik see tähendab muu hulgas, et edaspidi ei ole RMK korraldatavatele metsa ülestöötamise ja puiduveo vähempakkumistele asja ettevõtetel, kelle masinatel säärased seadmed puuduvad. Ent RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel ei ole see töövõtjatele probleem, paljudel on arvutid, GPSid jm. vajalik juba olemas, kel veel pole, on need valmis paigaldama. „See kulu on kümme tuhat kuni viisteist tuhat krooni masina kohta ega tohiks ühelegi firmale üle jõu käia,” ütleb Kallas. RMK Kirde regiooni juhtprojekti juht Avo Siilak on seda meelt, et kuigi alguses tuli ette infosüsteemide tõrkeid ja ka ühtsete arusaamade ning reeglite juurdumine võtab aega, tekitab uus metsatööde süsteem tulevikus selge ja lühikese käsuliini, kus võtmeroll on tootmise tööjuhil ja logistikul. „Tööde planeerimine muutub edaspidi tõhusamaks. Samuti paraneb ülevaade tehtud töödest. Harvestereid kalibreeritakse igal nädalal, autodele laaditavaid palgikoguseid kontrollitakse. Võimalus midagi kusagilt kõrvale toimetada muutub sisuliselt olematuks,” kirjeldab Siilak proovitööde käigus saadud kogemusi. Siilak lisab, et uuendustel on vaid üks põhieesmärk: saada eelkõige lageraietest maksimaalset kasu. E-veoselehe eelis on asjaolu, et paberdokumenti poleks tarvis täita ega koormaga kaasa võtta. Kokkuhoid – nii ajaline kui ka rahaline – seisneks selles, et sama infot ei pea mitu korda arvutisse sisestama, ühtlasi on lihtsam selgitada puidu päritolu ja jälgida selle liikumisteekonda. Igasugune info puidu kohta liiguks senisest märksa kiiremini. E-veoselehel sisaldub muu hulgas info puidu saaja, sihtkoha, vedaja ja loomulikult veose sisu kohta, samuti lisandub sellele kaardirakendus ja aruandluse osa. E-veoselehe väljatöötamise ja kasutuselevõtu projekt läks maksma 3,6 miljonit krooni, sellest 85% saadi riigi infosüsteemide arenduskeskuselt, teostaja oli Webmedia. Kes hakkab süsteemi eest hoolt kandma, selgub hankekonkursi järel.