Isegi igal teaduskonnal ülikoolis ei ole oma uurimistööde kogumikku, nõnda on Luua metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumik võrdlemisi ainulaadne kui kutsekooli väljaantav perioodiline trükis.

KOGUMIKU SAAMISLOOST
Mitmesugused toimetised, artiklite ja uurimuste ning magistritööde kogumikud jms. on seni olnud valdavalt uurimisasutuste, akadeemiliste seltside ja ülikoolide pärusmaa. Üldharidus- ja kutsekoolid on enamasti piirdunud almanahhide (mis keskenduvad peamiselt esseedele/ kirjanditele ja õpilaste ilukirjanduslikule loomingule) ning kooli ajalehtede väljaandmisega. Kooli artiklite ja uurimuste kogumiku kirjastamine on mõistagi tihedalt seotud õppekavaarenduse, kutsestandardi nõuetele vastava õppe korralduse ning õpetajate järjepideva koolitusega. (See arendustegevus päädis 2010. aasta detsembris suure tunnustusega: Luua metsanduskool pärjati kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna võistlusel Eesti parimaks kutsekooliks.) Kooli arenduse kõrval saab rääkida ka artiklite ja uurimuste kogumiku enda arengust. Ettevõtluses on toode vaid siis elujõuline, kui seda pidevalt arendatak- se, nõnda tuleb ka kogumikku igal aastal edasi arendada. Kogumiku kümnenda numbri puhul saab teha juba mõningaid kokkuvõtteid selle perioodilise väljaande kontseptsiooni kohta.

Idee hakata koostama Luua metsanduskooli artiklikogumikku oli kõne all alates 2001. aastast, kuid lõpliku tõuke andis 2002. aastal Luual korraldatud metsateenijate kokkutulek. Et paljud endisaegsetest metsateenijatest on Luua vilistlased, oli esialgne mõte üllitada kingitusena vilistlastele kogumik. Nõnda taheti kajastada kooli tegevust ja muu hulgas esitada järg legendaarse koolijuhi ja õpetaja, Luua metsanduskooli ühe rajaja Helmut Taimre kooli ajalugu käsitlevas raamatus avaldatud õpilaste ja õpetajate nimekirjadele [19]. Ometi lepiti kohe kokku, et proovitakse koostada ka järgmine kogumik, ning selline otsus sundis kogu protsessi läbi mõtlema. Esimene kogumik kannab küll ilmseid kiirustamise märke (toimetaja oli sunnitud trükise koostama, paljundama ja kammköitesse köitma napi nädala jooksul), kuid see kogemus võimaldas siiski kujundada esmased publitseerimise seisukohad. Kinni on peetud Kindlatest põhimõtetest Juba esimese numbri koostamise ajal otsustati edaspidi järgida kindlaid põhimõtteid. Esiteks, muuta kogumiku avaldamine iga-aastaseks traditsiooniks. See eesmärk on täidetud: välja on antud 10. number. Teiseks: kujunduse puhul otsustati kasutada professionaalse kirjastuse abi. Alates teisest numbrist on kogumikku aidanud teha Tartu kirjastus Halo. Kolmandaks, alustada trükise koostamist kohe õppeaasta algul, et mitte jääda ajahätta. Enamasti on seda põhimõtet järgitud. Neljandaks sooviti suurendada õpilastööde osakaalu kogumiku mahust vähemalt poole peale. Kümne numbri statistika näitab, et õpilaste kaastööd hõlmavad 110 artiklist 40%, vilistlaste ja endiste töötajate kirjutised 15%. Vilistlase või endise töötaja sulest on igas numbris olnud vähemalt üks artikkel. Viiendaks võeti nõuks publitseerida kogumik maamessi ajaks. Tava aitab hoida trükise ilmumise kindel tähtaeg. Kuna juubeleid ja kokkutulekuid ei ole igal aastal, tuli metsanduse valdkonnast leida mingi muu tähtis sündmus, millega kogumiku avaldamine siduda. Ainuvõimalik lahendus oli maamess, mille käigus peetakse ka metsamess, kus on võimalik kogumikku jagada. Selline ajagraafik sobib hästi ka õppetöö korraldusega: keskkoolijärgsed kursused, kes lõpetavad Luua metsanduskooli lõputööga, kaitsevad oma lõputöid jaanuari lõpus. Ajaliselt annab see võimaluse paremad tööd välja valida ja ka toimetada. Seni on kogumik alati valminud metsamessiks. Kuuendaks otsustati kogumiku ilmumist laiemalt kajastada, tutvustada seda üldsusele. Et kogumik ei jääks vaid koolisiseseks „iluasjaks”, vaid oleks trükisena identifitseeritav, otsustati taotleda ISSN tunnust. Metsamess kui erialane tähtsündmus võimaldab samuti kogumikule suuremat tähelepanu juhtida. Ühtlasi võeti sihiks taotleda, et vähemalt Maalehe Metsaleht ja ajakiri Eesti Mets kui peamised erialased väljaanded kajastaksid kogumiku ilmumist. Võimaluse korral peaks sellesse nimekirja lisanduma ka ajakiri Eesti Loodus. Tänu ISSN tunnusele on kogumik kirjas elektroonilistes kataloogides, näiteks raamatukogude andmebaasis ESTER (http://ester. nlib.ee/ ja http://ester.utlib.ee/) ja Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise. see võimaluse paremad tööd välja valida ja ka toimetada. Seni on kogumik alati Kuuendaks otsustati kogumiku ilmumist laiemalt kajastada, tutvustada seda üldsusele. Et kogumik ei jääks vaid koolisiseseks „iluasjaks”, vaid oleks trükisena identifitseeritav, otsustati taotleda ISSN tunnust. Metsamess kui erialane tähtsündmus võimaldab samuti kogumikule suuremat tähelepanu juhtida. Ühtlasi võeti sihiks taotleda, et vähemalt Maalehe Metsaleht ja ajakiri Eesti Mets kui peamised erialased väljaanded kajastaksid kogumiku ilmumist. Võimaluse korral peaks sellesse nimekirja lisanduma ka ajakiri Eesti Loodus. Tänu ISSN tunnusele on kogumik kirjas elektroonilistes kataloogides, näiteks raamatukogude andmebaasis ESTER (http://ester. nlib.ee/ ja http://ester.utlib.ee/) ja Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise. elnet.ee/). Ka ajakirjad Eesti Mets ja Eesti Loodus on igal aastal kogumikku tutvustanud. Et kogumiku levik oleks veelgi suurem, on kõik ilmunud numbrid tehtud aastase nihkega elektrooniliselt kättesaadavaks kooli kodulehel. KOGUMIKULE ON ERIALAVÄLJAANNETES ÜSNA PALJU VIITEID Kogumikku tehes anti endale aru, et traditsiooni teke ja teadvustumine võtab aega. Mingeid otseseid eesmärke ei sõnastatud, ometi loodeti, et umbes viie aasta pärast võiks erialaringkondades olla kinnistunud teadmine, et Luua metsanduskool annab metsamessiks välja oma kogumiku. Ka hellitas autor kogumiku koostajana lootust, et umbkaudu viie-seitsme aasta pärast võiks mõnes väljaandes või töös leiduda allikaviiteid kõnealusele koguteosele. Seega tuli kanda hoolt selle eest, et vähemalt mõned kogumiku eksemplarid oleksid olemas rahvusraamatukogus, Tartu ülikooli raamatukogus ja Eesti maaülikooli metsandusteaduskonnas. Praeguseks võib nentida, et ka see eesmärk on täitunud. Kogumikule on allikana viidatud raamatus „Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani” [15], haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tartu ülikooli koostatud uuringu „Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2005–2015” lõppraportis [7], Eesti looduseuurijate seltsi 84. aastaraamatus [13], raamatus „Eesti puidusektori konkurentsivõime” [6] ja nahkhiirte kaitset käsitlevates riiklikes raportites [1, 2]. Peatükis „Metsaraamat taasiseseisvunud Eestis” on Luua artiklikogumikku mainitud kõrvuti metsanduslike teadussarjadega: „Teadussarjadest jätkas esialgu ilmumist Eesti duslike teadussarjadega: „Teadussarjadest jätkas esialgu ilmumist Eesti Põllumajandusülikooli metsanduslike teadustööde kogumik, kuni 1999. aastal loodi teaduskonna oma teadusseeria. Eesti metsanduse „lipulaevana” jätkas ilmumist algul Eesti Põllumajandusülikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi, aastast 2005 Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi väljaandena „Metsanduslikud uurimused / Forestry Studies”. Oma väljaande lõi ka Luua Metsanduskool” [14]. KOGUMIKU OSA ÕPPEKORRALDUSE ARENDUSES Nagu öeldud, eeldab kogumiku üllitamine pikka eeltööd. Luua metsanduskooli puhul võib lähtealuseks pidada metsanduslike kutsestandardite väljatöötamist, milles kool aktiivselt osales. Seejärel koostati kooli juhatusel metsanduse valdkonna kutsehariduse riiklik õppekava ning viidi kooli õppekavad vastavusse kutsestandardite nõuetega. Kogu õppekava- ja õppekorralduse arendus viis lõpuks loogilise ideeni hakata välja andma oma artiklite ja uurimuste kogumikku, kus saaks avaldada õpilaste lõputööde kokkuvõtteid. Kuna uute õppekavade järgi oli plaanis kõigil keskkoolijärgsetel erialadel hakata kaitsma ka lõputöid, siis kogumiku väljaandmise käivitamine vaid kiirendas seda otsust. Korraldusliku poole pealt kaasnes aastal 2003 nõue esitada lõputöö ka elektrooniliselt, et tööd oleks lihtsam kogumiku tarvis toimetada. Artiklikogumikku silmas pidades tuleb pidevalt mõelda välja uusi lõputööteemasid, et teemad ei korduks ning oleksid samas aktuaalsed ja huvitavad. KOGUMIK KUI ÕPPEVAHEND „On eluliselt tähtis, et kõik lapsed, ükskõik kus nad ka ei elaks, õpiksid mingis sobivas vormis tundma teaduslikke mee- „On eluliselt tähtis, et kõik lapsed, ükskõik kus nad ka ei elaks, õpiksid mingis sobivas vormis tundma teaduslikke mee todeid ning saaksid eluajaks teaduse sõpradeks,” on öelnud Jacques Delors 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni esimehena [4]. Sedamööda, kuidas infoühiskonna areng suurendab andmetele ja faktidele ligipääsemise võimalusi, peaks haridus suurendama nende kogumise, valimise, korrastamise, töötlemise ja kasutamise oskusi [5], sest praegune ja tulevikutöö eeldab veel muud laadi pädevust peale tööalase. Üks olulisemaid näib olevat metoodiline pädevus: oskus kasutada teadmisi, rakendada õpitut, iseseisvalt mõelda, tegutseda ja otsustada [16]. Oskus õppida õppima, muudatustega kohanema ja orienteeruma tohututes infovooludes on nüüdseks muutunud esmaseks oskuseks, mille peab omandama igaüks [18]. Luua metsanduskoolis toetab selliste oskuste omandamist nõue esitada kirjalik lõputöö. Kuna kogumik on lõputöödega tihedalt seotud nii sisu kui tähtaegade poolest, võib seda käsitleda lisaväljundi ja mõneti ka stiimulina. Artiklikogumik toetab õpet, kuid teda võib vaadelda ka õppevahendina. Kuigi ta ei asenda õpikuid, saab teda siiski kasutada lisateavet pakkuva õppematerjalina. Näiteks on kogumikus „Luua metsanduskooli artiklid ja uurimused II. 2003” neljast puitkütte üle arutlevast artiklist loodud terviklik käsitlus, mis annab valdkonnast piisavalt hea ülevaate ja mida on kasutatud ka lõputööde koostamisel allikmaterjalina [17]. Ühtlasi annab kogumik suurepärase võimaluse avaldada ainulaadset originaalmaterjali (õpilaste lõputööd), mida ka teised õpilased saavad õppetöös kasutada. KogumiK Kui väljund õpetajatele ja Koolile terviKuna Kogumik võimaldab ka õpetajatel avaldada oma kirjutisi. Alates vanempedagoogi tasemest on paljudes koolides atesteerimise kohustuslik tingimus publikatsioonide olemasolu. Loomulikult aktsepteerib Luua metsanduskool ka oma kogumikus avaldatud töid. Ka kooli kui terviku seisukohast on kogumik vajalik. Uurimused, mis puudutavad konkreetset kooli, õpilasi, õpetajaid, vilistlasi jne., ei pruugi ajakirjandusele huvi pakkuda. Samas annab oma kooli kogumik võimaluse selliste oma kooli käsitlevate uurimuste tulemused siiski avaldada ja huvilistele kättesaadavaks teha. Tavapäraselt on selliste uurimuste puhul sageli kaasatud oma kooli õpetajad. See on aga taas sammuke uuriva õpetaja ja õppiva organisatsiooni suunas. Õppiv organisatsioon eeldab kõigile töötajatele arenguks vajalike tingimuste loomist, on öelnud Ruth Alas [3]. Üks Luua metsanduskooli arengukava prioriteete ongi töötajate areng [12]. Peep Leppiku hinnangul pole Lääneski leitud paremat lahendust analüüsiva õpetaja saamiseks, kui viia õpetaja uurimistöö juurde [11]. Pertti Kansaneni sõnul on uuriv õpetaja eelis see, et ta suudab teooriale ja uuringute andmetele tuginedes ise analüüsida, hinnata ja planeerida oma tegevust [9]. KogumiK Kui ajaloo talletaja Oluline roll on kogumikul ka kooli ajaloo ja arengu talletajana. Koolis tehtud töö ei 1/2011 eesti mets 41 vaju unustuse hõlma, vaid säilib läbilõikena kogumikes. Tööandjad on kurtnud, et ei teata, milliseid teemasid on uuritud ja kaitstud. Selle probleemi lahendamiseks on kogumikus igal aastal avaldatud kaitstud lõputööde nimekirjad. Ajalugu aitab talletada ka vilistlase rubriik. See tuletab õpetajatele meelde endisi õpilasi, kes nüüdseks erialal edukalt tegutsevad, ning näitab praegustele õpilastele, kuhu võib töö ja tahtmisega jõuda. Loomulikult ei saa sellise suunitlusega kogumikust teha kroonikaväljaannet. Nii ongi trükivalgust näinud ka Luua metsanduskooli aastaraamat, mida on ilmunud juba kolm aastakäiku. VÄLJAANDE TULEVIKUST Küsimus, kas kutsekoolis jätkub potentsiaali ja materjali iga-aastase kogumiku jaoks, on saanud jaatava vastuse. Siinne artikkel kajastab kümnenda väljaande ilmumist 2011. aasta maamessiks, seega pole publitseerimine materjalipuuduse tõttu pooleli jäänud. Loodame, et seda ei juhtu ka edaspidi. Ka rahaline pool on seni leidnud lahenduse. Juubelikogumikku on toetanud KIK, varasematel numbritel on olnud ka teisi sponsoreid. Kultuuri kahe samaaegse vastandliku jõu – säilimis- ja muutumisvajaduse seisukohalt vajab organisatsioon ajalugu, legende, jutte liidritest, et hoida kultuuri. Koolikultuuri muutused peaksid algama ideoloogiast, „koolireligioonist”, mis toetub teatud sümbolitele. Mõtteviisi saab kujundada esmapilgul väikeste asjade kaudu, mis aga tegelikult kuuluvad kultuuri loovate ja muutvate elementide hulka. Võim kultuuri muuta on neil, kes loovad sümboleid [8]. Loodetavasti on Luua metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumikust saanud üks neid sümboleid, mis on aidanud koolil muutustega kaasas käia. Kirjandus 1. Agreement on the Conservation of Bat in Europe. Report on the implementation of the agreement in Estonia 2004–2005. Inf. EUROBATS. AC11. 17. WWW dokument – URL: http://www.eurobats.org/documents/pdf/AC11/Inf_ AC11_17_UpdateEstonia2006.pdf (4.01.2011). 2. Agreement on the Conservation of Bat in Europe. Report on the implementation of the agreement in Estonia 2003–2006. Inf. EUROBATS.MoP5.18. WWW dokument – URL: http://www.eurobats.org/documents/pdf/National_ Reports/nat_rep_Est_2006_2.pdf (4.01.2011). 3. Alas, R. 2002. Õppiv organisatsioon. – Haridus, 4: 16. 4. Delors, J. 1999a. Õppimine – varjatud varandus. 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCOle. Viide komisjoni kolmandale kohtumisele, Pariis, 12.–15. jaanuar 1994. 5. Delors, J. 1999b. Haridus kui vajalik utoopia. Sissejuhatus „Õppimine – varjatud varandus”. 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCO-le. 6. Eesti puidusektori konkurentsivõime. 2004. Tartu Ülikooli kirjastus: 315, 362. 7. Eamets, R.; Meriküll, J.; Ukrainski, K. 2005. Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2005–2015. Lõppraport. Tartu. WWW dokument – URL: http://www.hm.ee/index. php?popup=download&id=3998 (23.11.2009). 8. Jehe, S; Nurm, T. 2000. Koolikultuur ja selle kujunemine/ kujundamine. – Haridus, 1: 23–25. 9. Kansanen, P. 2008. Õpetajakoolitus Soomes. – Haridus, 7.–8: 21–24. 10. Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 11. Leppik, P. 2002. Kutseõpetus on huvitav. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: 134. 12. Luua Metsanduskooli arengukava aastateks 2010–2013. WWW dokument – URL: http://www.luua.edu.ee/userfiles/ file/yldinfo/Kinnitatud%20arengukava%2009_11_10. pdf (4.01.2011). 13. Masing, M. 2006. Perekonna Pipistrellus hääldiagnostika Põhja-Euroopas ja pügmee-nahkhiire (Pipistrellus pygmaeus Leach) leiud Eestis. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat. 84. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu: 185–206. 14. Meikar, T. (koost.) 2007. 210 aastat metsaraamatut Eestis. Eesti Metsaselts, Tartu: 15. 15. Oja, A. (koost.) 2003. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. SEI väljaanne nr 5. SEI-Tallinn: 133–138. 16. Pavelson, M. 2004. Muutuv töötaja. – Haridus, 6–7: 10. 17. Scmidt, M. 2004. Küttehakke turu uuring Viljandi maakonnas. Luua Metsanduskooli lõputöö. (Käsikiri Luua Metsanduskoolis.) 18. Stavrou, S. 2001. Kutseharidus ja elukestev õppimine – Euroopa Liidu kogemused, arengusuunad ja tegevus. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil „Majanduse ja sotsiaalse arengu tasakaal. Innovatsioon inimressursi arendamisel ja kutsehariduses”. 19.–20. märts 2001. Kogumik: 13 ja 15. 19. Taimre, H. 1996. Metsameeste koolitamisest Luual. Kroonika ja meenutused 1948–1995. Jõgeva Metsaselts.