1/2011



Ajalugu
Metsalemad ameti algusaegadel

Riikliku metsandusorganisatsiooni 2008. aasta reformi jrel muutus tunduvalt ligi 230-aastase traditsiooniga metsalema ameti hiskondlik korraldus, viks elda, et see kutseala koguni kadus.

1785. aastaks oli liivimaal asutatud 17 metsnikukohta, neist 11 eesti alal 18. sajandi viimaseid kmnendeid vib pidada metsamajanduse kui iseseisva majandusharu kujunemise algusaastateks Balti kubermangudes. Varem rgiti ldsnaliselt metsade hoiu vajadusest, mille kohta oli riigivim teinud ka mningaid vhethusaid korraldusi. Kuid nd hakkas mjule psema seisukoht, et just reegliprase ja asjatundliku metsade majandamise korraldusega suudetakse panna piir metsade laostamisele ja hvitamisele ning selle tttu kohati kujunenud puidupuudusele.

Praktilisest kljest oli eriti oluline algeliste metsakorraldustde algus (Eestis prinevad esimesed teadaolevad td Praktilisest kljest oli eriti oluline algeliste metsakorraldustde algus (Eestis prinevad esimesed teadaolevad td Viljandimaa), kus asusid kubermangu olulisemad ja suuremad riigimetsad. Juba 4. aprillil 1780. aastal informeeris B. von Campenhausen kindralkuberneri, et esimesed neli Prnu kreisi metsnikku on andnud ametivande ja ametisse mratud; neile lisandus metsnik Tartu kreisis (Tartu- ja Vrumaa). Nimeliselt on esimestest metsnikest teada Prnu kreisis Ratzky, Wieckmann, Canzler ja Born (Laiksaarel) ning Avinurmes Prehn. 1780. aasta lpuks ehitati Prnu kreisi metsnikele vajalikud hooned (Forsthaus, лесная усадба), aasta hiljem valmisid kolm metsnikumaja Tartu kreisis. 1785. aastaks oli Liivimaal asutatud 17 metsnikukohta, neist 11 Eesti alal (Kilingi, Laiksaare, Vlla, Vastemisa, Tarvastu, Kpu, Avinurme, Vru, Krkna, Vana-Koiola, Karjalasma); samal aastal pandi metsnik ametisse Eestimaa kubermangus Naissaarel. Hiljem avati Eesti alal metsnikukohad veel Srves (Saaremaa) ning sajandi lpul lhikest aega Koluveres ja Varblas Eestimaa kubermangus. Metsniku sissetuleku tagas aMetitalu Metsnikud olid palgaametnikud, kelle aastatasu oli esialgu 60 rubla, hiljem 30 rubla. Palk ei olnud aga peamine, pealegi tekkis mnikord raskusi palga vljamaksmisega. Sissetuleku tagas metsniku ametitalu (Forstey), mis oli vrdlemisi suur. Nii oli niteks Karjalasmas metsnikukoha suurus 111 hektarit ja Srves 61 hektarit. Uutele metsaametnikele tuli ehitada elu- ja ametihooned, millest nii mnestki kujunes hiljem metskonna keskus. 1783. aasta suvel tehti kindralkuberneri korraldusel Prnu kreisi ehitatud kuue (Vlla, Vastemisa, Tarvastu, Kpu, Kilingi ja Laiksaare) metsnikumaja levaatus. Tegu oli sama laadi ehitistega, mille ligikaudsed mtmed jid ldjoontes vahemikku 78 45 slda, krgus ulatus umbes 89 jalani. Nii oli Laiksaare metsnikumaja pikkus 8 slda 3 jalga, laius 5 slda 18 tolli ja krgus 9 jalga, seega umbes 18 11 3 m. Kuigi hooned olid uued, tuli neid mneti korrastada, eesktt parema soojapidavuse prast. Milline vis srane maja vlja nha? Seda aitab ette kujutada J. C. Brotze kogus olev joonis Laiksaare metsnikumajast ja selle juurde kuulunud arvatavast vesiveskist aastast 1795. Thelepanu vrib kaks asja: hoone kljel olev ehitis, mida on peetud kimlaks, ja korsten. On juhitud thelepanu, et talurahvaarhitektuuris olid need mlemad tol ajal veel vrad. Kuid tegu polnud taluehitisega, vaid kodanikuseisusest ametnikule meldud elu- ja ametihoonega. Hoopis enam mtlemisainet pakuvad le kmne aasta tagused metsnikumaja mdud, mis viitasid pigem rehielamule kui joonisel esitatud metsnikumajale. Tenoliselt oli 1795. aastaks juba ehitatud uus ja metsniku positsioonile mrksa sobivam hoone. Millised olid Metsnike aMetikohustused? Enne metsnike ametisse seadmist olid riigimisate juurde kuulunud metsad misa rentnike halduses; need juhindusid oma tegevuses majandusvalitsusega slmitud rendilepinguist. Lepingud omakorda tuginesid 1765. aastal kehtestatud riigimisate rendilepingu tpvormile, mis nudis rentnikult ldsnaliselt metsade hoidmist. Metsa vis raiuda vaid misa ja selle talupoegade vajaduse jrgi, kusjuures enne kasvava metsa raiet tulnuks metsaalune puhastada lamapuudest. Metsamk oli ldjuhul keelatud (seda vis lubada ksnes majandusvalitsus), keelatud oli tammede ja mastipuude raie. Et rentnikel ja talupoegadelgi polnud kogemusi, kujunes kige problemaatilisemaks nue, mille kohaselt tuli metsata vi vhese metsaga riigimisates igal aastal metsastada kindel kogus jtmaid. 8. mail 1780. aastal said metsnikud kindralkuberneri patendi alusel instruktsiooni ehk ametijuhendi. Sellega allutati metsnikud kubermangu peamajandusvalitsusele, neile tagati kaitse talupoegade, misarentnike ja kohalike riigiametnike omavoli eest. Metsnikele ei tohtinud teha takistusi nende ametikohustuste titmisel, samas aga ei vinud nad sekkuda riigimisate majandamisse. Tpsemalt metsnike kohustusi siiski kindlaks ei mratud, see pidi jma majandusvalitsuse lesandeks. 23. jaanuaril 1781. aastal said Prnu kreisi metsnikud veel eraldi metsainstruktsiooni, mis ksitles kohalike olude phjal mneti tpsemalt metsakasutuse korda. 26. novembril 1782. aastal allkirjastas Liivimaa peamajandusvalitsuse lem B. von Campenhausen oma kuulsa metsainstruktsiooni ja selle juurde kuuluva majandusreglemendi. Kindralkuberner kinnitas selle 24. aprillil 1783 ja avaldas patendina, nnda omandas see juhend seaduse ju lisaks Liivimaale ka Eestimaa kubermangus. Praegusajal metsainstruktsiooni lugedes on seda raske pidada normdokumendiks, pigem on see oma aja teoreetilisel tasemel metsanduse ksiraamat vi pik, mis sisaldas ka uudseid seisukohti. Kuna metsnike erialateadmised olid sageli vhesed, oli see trkis neile oluline abivahend ametikohustuste titmisel. Nende hulka kuulus koos alluvate metsavahtidega metsa- ja jahijrelevalve ning metsatulekahju korral kustutustde korraldamine. ks thtsamaid tlike oli raiete korraldamine (seati sisse raiepiletid) ning jrelevalve tde ja eeskirjade titmise le. Metsastamistd jid veel misarentnike lesandeks, ehkki metsnike jrelevalve all. Tuli jrgida loodusliku metsauuenduse tagamiseks kavandatud raieviise. Metsakorraldustd metsnikke otseselt ei puudutanud, need olid tol ajal eesktt maamtjate kohustus. Metsnike ametipiirkondi tpsemalt ei fikseeritud. Peale elukohajrgse misa olid vajaduse korral nende jrelevalve all ka mbruskonna teiste riigimisate metsad. Metsnikest endist 18. sajandi metsnike erialateadmisi on August Wilhelm Hupeli kirjutatu phjal hinnatud peaaegu olematuks. Vhemalt riiklikus ssteemis see priselt nii ei olnud. Vabade kodanikena ja sageli Saksamaalt saabununa oli neil omandatud ldharidus (mni oli ilmselt ka gmnaasiumis kinud). Osa neist oli ppinud Saksamaal jgrikoolides, kus muu hulgas tutvustati metsade majandamise phimtteid. Arvukalt oli metsnike poegi, kes olid oma algteadmised metsandusest saanud isa krval ppides. Leidus neidki, kes olid Saksamaal lpetanud metsnike kooli. Isikutoimikute phjal oskas 1793. aastast Laiksaare metsnikuna td alustanud Jakob Born vene, saksa ja eesti keelt, natuke matemaatikat, geomeetriat ja metsamajandust. Lti alal ttanud Jung valdas vene, saksa ja lti keelt, geomeetriat ning jahindust, Friedrich Merklin (metsniku poeg) oskas saksa ja vene keelt, geomeetriat, matemaatikat ning metsamajandust, Johann Refeldt vene, saksa ja lti keelt, matemaatikat, jahindust ning metsamajandust, Wolf (metsniku poeg) valdas vene, saksa ning talupoegade keelt ja oli omandanud veel teisigi vajalikke teadmisi. 1793. aastal Avinurme metsnikuna teenistust alustanud Friedrich Schmidt (metsniku poeg) oskas vene, saksa, ladina ja poola keelt ning metsamajandust. 1785. aastal Naissaare metsnikuks saanud Albert Riegeli (metsnike kooli lpetanu) kohta on mrgitud, et ta oli ppinud matemaatikat, geomeetriat, jahindust ja metsamajandust. Jrgmise sajandi paaril esimesel kmnendil leidus metsnike seas juba aadlikke (eesktt Kuramaalt). Igal juhul olid riigiteenistuses olevad metsnikud enamikus suutelised juhinduma 1783. aasta metsainstruktsioonist ja krgemalt poolt tulnud korraldustest. Seda kinnitab nende valdavalt pikaajaline teenistus, samuti kohati silinud metsnike aruanded ja juhtorganitega peetud kirjavahetus. 18. sajandi lpul oli metsnikke ametis ka erametsades (nt. Taagepera, Krootuse, Puurmani, Thtvere, Vaabina, Paju, Prnu ning Tartu linna metsades). Juba 1780. aastal sai ka Liivimaa rtelkonna Phja-Ltis asunud misate metsnik ametijuhendi. AMetlikult veti MetsAleMA venekeelne ni- Metus лесничий tArvitusele 1827. AAstAl 1798. aastal loodi Venemaal keskne metsandusorganisatsioon metsadepartemang. Kohapeal seati kubermangudes ametisse peametsalemad (Oberforstmeister) ning kreisides metsalemad (Forstmeister). Kui kubermangus oli riigimetsi vhe, siis visid metsalemale alluda ka mitme kreisi riigimetsad. Nii oligi Eestimaa kubermangus alates 1799. aastast ametis vaid kaks krgemat metsaametnikku, peametsalem ja metsalem. Tegu oli krgete riigiametitega, kuhu mrati aadliseisusest isikud, sageli erru lastud sjavelased. Neil oli kll metsanduse seisukohast olulisi teadmisi (matemaatikas, geodeesias jms.), kuid otseselt metsanduses olid nad vhikud. Seda puudujki pidid leevendama phjalikud ametijuhendid. leriiklik ssteem ei ninud aga ette ajapikku vlja kujunenud teliste spetsialistide, metsnike (Frster) ametikohti. Neid ei olnud siiski otstarbekas vallandada ja nad jtkasid oma tegevust. Et see tekitas muu krval ka rahalisi probleeme, nimetati ige pea enamjagu metsnikest mber ametlikes koosseisudes ette nhtud metsalemate pilasteks. Nimelt ngi seadus ette, et igal metsalemal pidi olema ks-kaks pilast: nnda loodeti lahendada juhtivate metsaametnike jrelkasvu probleem. Kohalikes oludes kujunes aga olukord, kus pilased vinuksid erialateadmiste poolest olla oma lemuste petajaks. Tsi, paljud peametsalemad ja metsalemad omandasid uue eriala ruttu ja nii mnigi neist on jtnud olulise jlje meie metsamajanduse ajalukku. Pealegi hakkasid 19. sajandi esimesel kmnendil Balti kubermangude riigimetsadesse tle tulema juba metsanduse krgharidusega metsaametnikud, peamiselt Peterburi metsainstituudist. Viimased metsnikud kadusid riigiteenistusest 1827. aasta leriikliku metsamajanduse reformi tttu. Nd nimetati peametsalemad kubermangu metsalemaiks. Ametlikult tuli tarvitusele metsalema venekeelne nimetus лесничий. Metsad jagati ringkondadeks, nende juhtideks said ringkonna metsalemad. Neile allusid senised metsalemate pilased valdavalt ringkonna metsalemate abidena, metsnikest said noorem- vi alammetsalemad. Loodi metskondade (лесничество) ssteem, kusjuures ringkonna moodustasid metskond ja allmetskond. Olgu nitena toodud lihtsam, Eestimaa kubermangu tkorraldus. Siinset riiklikku metsamajandust juhtis ringkonna metsalem, kes oli htaegu Eestimaa esimese metskonna (Harju-, Jrva- ja Virumaa) metsalem. Eestimaa teist (Lnemaa) metskonda juhtis alammetsalem. htsele metskondade ja metsalemate ssteemile mindi le 1845. aastal. 1827. aasta reformiga loodi metskondades jaoskonnad, mille juhte on samuti nimetatud metsnikeks. Tegelikult oli tegu metsavahiseisusest lemmetsavahtidega, metskonna metsavahtide vahetute lematega. Seniste metsnikest spetsialistide ajastu riigimetsades lppeski 1827. aastaga. Kas mullu vinuKs thistada metsalema ameti 230. aastapeva? Kas meie endine ja praegunegi metsalemate seisus viks algthiseks pidada 1779. vi 1780. aastat, kui kindlalt mrati ametisse esimesed metsnikud? Sisuliselt igustaks seda tsiasi, et metsnikud oli esimesed ametnikud, kes tegelikult juhtisid metsade majandamist. Samuti ei ole phimttelist vahet nende ja hilisemate n.-. tisiguslike metsalemate ametikohustuste vahel. Miste Frster on sisult laiem kui hilisemal ajal metsnik. Kuni krgharidusega metsalemate (Oberfrster, Forstmeister jne.) ametisse mramiseni ksitleti Frstereid eramisates metsalemaina. Ka hiljem olid nad viksemate erametsade metsamajanduse juhid, kohati kll krgharidusega metsalema jrelevalve all. Samas vis ka metsnikel olla kas osaline vi tielik metsanduse krgharidus. Ssteemi varieerumist nitab seegi, et niteks Kastre misas juhtisid metsamajandust teineteisest sltumatult kaks metsnikku, neist Kastre-Eesvallas Heinrich Karu (Eesti Vabariigis maakonna metsalem, metsalem, metsarevident, revidentmetsalem), Kastre-Peravallas (Jrvseljal) aga Martin Maurach, hiljem Gerhard Kremser (Eesti Vabariigis metsalem, metsainspektor, revidentmetsalem). Kui loodi Eesti Vabariigi metsavalitsus, nimetati hulk misate metsnikke metsalemateks. Seega vib nentida, et meie metsalemad on lasknud igavikku kaduda oma ametijuubelil. Kui on phitsejaid, siis viks paarikmne aasta prast, kui titub 250 aastat, seda aastapeva mrksa vrikamalt thistada.



Toivo Meikar, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet