Bioregulaator Rotstopi katsealade rajamisest Eestis on möödas juba viis aastat. Kas juurepessu antagonist on säilitanud loodusoludes elujõulisuse?
Juurepess tekitab juuremädanikku Juurepess (Heterobasidion spp.) on juuremädanikku tekitav patogeenne seen, kes levib peamiselt okaspuupuistutes mõõduka kliimaga parasvöötmemetsades. Eestis on levinud kaks juurepessuliiki: kuuse- ja männi-juurepess. Need patogeensed seeneliigid kahjustavad peamiselt okaspuid, peale hariliku kuuse ka harilikku mändi, kadakat, harvem lehtpuid.
Männil kahjustab juurepess põhiliselt juuri. Harva tõuseb mädanik männitüves maapinnast kõrgemale kui 20–30 cm, sest enamasti enne seda puu sureb. Puidumädanikule viitavad välised haigustunnused: okaste muutunud värvus, hõrenenud võra, vaigujooks tüvel jms. Kahjustatud juurtega puude kasv pidurdub tugevasti ning puud kuivavad rühmiti. Kuusel pidurdab juurepess samuti kasvu, kuid üksiti põhjustab ta tüves kõrgele, kuni 12 meetrini ulatuvat mädanikku. Kuuse juuresüsteemis areneval haigusel ei ilmne üsna kaua maapealseid tunnuseid: ilmselt seetõttu, et kuusk, erinevalt männist, on võimeline hävinud peenjuurte asemele uusi moodustama. Kuuse juurestik on pinnalähedane, seetõttu alluvad juurepessu nakatunud kuused hõlpsasti tuuleheitele. Männil kahjustab juurepess põhiliselt juuri. Harva tõuseb mädanik männitüves maapinnast kõrgemale kui 20–30 cm, sest enamasti enne seda puu sureb. Puidumädanikule viitavad välised haigustunnused: okaste muutunud värvus, hõrenenud võra, vaigujooks tüvel jms. Kahjustatud juurtega puude kasv pidurdub tugevasti ning puud kuivavad rühmiti. Kuusel pidurdab juurepess samuti kasvu, kuid üksiti põhjustab ta tüves kõrgele, kuni 12 meetrini ulatuvat mädanikku. Kuuse juuresüsteemis areneval haigusel ei ilmne üsna kaua maapealseid tunnuseid: ilmselt seetõttu, et kuusk, erinevalt männist, on võimeline hävinud peenjuurte asemele uusi moodustama. Kuuse juurestik on pinnalähedane, seetõttu alluvad juurepessu nakatunud kuused hõlpsasti tuuleheitele. Harilikus kuuses levib mädanik aeglaselt ja puud hukkuvad alles aastakümnete möödudes, ent harilikus männis levib mädanik tunduvalt kiiremini: viie-kuue aastaga. Eriti kiiresti hukkub seene tõttu kadakas, seepärast on seda puuliiki soovitatud kasutada kuuse- ja männipuistutes juurepessu indikaatorliigina. Pärast nakatumist juurepessuga puude juurdekasv väheneb ning kasv pidurdub. Juuremädanikest tingitud kahjustus kumuleerub ajas ning ilmneb otseselt või kaudselt. Otseselt nähtav ja kvantitatiivselt hinnatav on juurte mädanemisest põhjustatud puude kuivamine ning tuuleheide. Kaudne kahju on puude või puistute tunduvalt vähenenud juurdekasv. Elusad puud võivad nakatuda kahel viisil: otseselt, s.o. eoste abil, ja kaudselt – haigus levib juurekontaktide kaudu. Juurepessu pealetung algab enamasti peremeestaime juurestikust, kuid mädanik levib nooremates puistutes kändudelt harvemini edasi naaberpuudele, sest varases eas pole juurekontaktid veel nii sagedased. Hiidkooriku alusel valmistatud preparaat Rotstop® Ka Eesti metsades kasvav saprotroofne puidulagundaja – hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea) on põhjapoolkera metsades tavaline seen, kes asustab värsket okaspuupuitu ja konkureerib juurepatogeenidega, nagu juurepess. Hiidkoorik tekitab samuti valgemädanikku, kuid erinevalt juurepessust on ta obligatoorne saprotroof, seega ei ohusta elusaid puid. Mõningat kahju võib ta tekitada ülestöötatud, liiga kauaks metsa seisma jäetud metsamaterjalile. Hiidkooriku viljakehad on substraadile liibunud, valkjashallid või kahvatu-tuhmkollased ja kuni 0,5 mm paksused, täiskasvanult sageli omavahel liitunud. Neid võib leida kändudel, vahel ka varisenud okstel ja puitmaterjali virnadel. Seen toodab õhkmütseelis piklikke kuni silindrilisi oiide – suguta arengujärgu eoseid, mis taluvad kuivamist ja kestvat säilitamist. Vastupidavate oiidide hulgimoodustamise võime tõttu valiti just hiidkoorik paljude juurepessu suhtes laborikatsetel antagonistlikuks osutunud seeneliikide hulgast tööstuslikuks paljundamiseks ja bioregulaatori valmistamiseks. Biopreparaat Rotstop® sisaldab hiidkooriku eoseid (oiide) ja seda saab kasutada juurepessu tõrjeks männi- ja kuusekändudel. Preparaati toodab Kemira Agro OY Soomes. Mädaniku tõrjeks kasutatav Rotstop on looduslähedane, sest selle toime põhineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil. Rotstop on pulber, mis segatakse vette. Kändude töötlemiseks kasutatakse preparaadist ja veest valmistatud suspensiooni. Värskeid kände tuleks sellega töödelda raiete käigus või kohe pärast seda. Hädavajalik on biotõrje ajal, kui levivad juurepessu eosed, s.t. vegetatsiooniperioodil, kui ööpäeva keskmine temperatuur ulatub üle +5 °C. Rotstopi toime uurimiseks meie metsades on rajatud katsealad 2005. ja 2006. aastast nelja metskonda (Järvselja, Ahtme, Rava, Triigi). Metoodikast ja tulemustest on juttu Eesti Metsa 2006. ja 2008. aasta kevadnumbris. Preparaati valmistatakse tööstuslikult hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea (Fr). Jül.) põhjal alates 1991. aastast. Toode on Eestis biotõrjepreparaadina registreeritud 2004. aastal. Milline on antagonisti toime kändudes viie aasta järel? Eelmise aasta sügisel tehtud välitööde eesmärk oli välja selgitada, kas viis aastat pärast biopreparaadiga Rotstop kändude töötlemist metsas on võimalik isoleerida puiduproovidest juurepessu ja hiidkoorikut. 2010. aasta sügisel võeti juurdekasvupuuriga Järvselja hariliku kuuse ja hariliku männi katsealadelt Rotstopiga töödeldud ja töötlemata kändudest 5–10 cm sügavuselt juurtest 20 puiduproovi. Kümme proovi võeti kuuseja kümme männikändudest, millest pooled olid töödeldud ja teine osa töötlemata. Proovid viidi laborisse ning tükeldati laminaarkapis. Puidutükid steriliseeriti pindmiselt ja asetati Petri tassidesse virde agar söötmele. Igasse Petri tassi asetati ühest puiduproovist viis-kuus puidutükki. Igast juurdekasvupuuriga võetud proovist külvati puidutükke puhassöötmele kahes korduses, kokku tehti 40 kultuuri. Seitse päeva hiljem uuriti proovidest välja kasvanud juurepessu (tehti kindlaks suguta arengujärgu eoste esinemise põhjal) ja hiidkooriku (määrati eoste-oiidide esinemise põhjal) rohkus. Hariliku männi katsealalt võetud puiduproovidest (töödeldud ja töötlemata) ei tehtud kindlaks hiidkoorikut ega ka juurepessu. Hariliku kuuse puiduproovidest (preparaadiga töödeldud kändudest) kasvas hiidkoorikut ühes proovis, kuid seal polnud juurepessu. Töötlemata kändudest „otsitavaid“ liike (juurepessu ega ka hiidkoorikut) ei identifitseeritud. Kuigi analüüsitud proovide maht oli väike, näitasid tulemused siiski, et hiidkoorik on kuusekändudes elujõuline ka viis aastast pärast töötlemist. Seda, kas tegemist on sama hiidkooriku tüvega, mis oli töötlemise käigus metsa viidud, ei analüüsitud. Mõlema puuliigi puiduproovidest kasvas välja ka mitmeid teisi seeneliike, aga neid selle konkreetse uurimistöö eesmärki silmas pidades liigini ei määratud. ROTSTOPIGA TÖÖDELDUD KÄNDUDES LAIENEB HIIDKOORIKU LEVIK JA VÄHENEB JUUREPESSUNAKKUS Saadud tulemus ühtib soomlaste samalaadsete uuringute järeldustega: hiidkoorik on kuusekändudes elujõulisem kui männikändudes. Põhjanaabrite uuringute käigus analüüsitud kuusekändudest pooltes oli kuus aastat hiljem hiidkoorik endiselt olemas. Kindlaks määratud seenetüved olid genotüübilt identsed kändude töötlemise käigus metsa viidud Rotstopi tüvega. Rotstopiga geneetiliselt sarnast seenetüve leiti ka lähedal asuvatest töötlemata kändudest. See kinnitab, et seene eosed (oiidid) on levinud mitu meetrit õhu kaudu, ilmselt kändude töötlemise käigus, ka töötlemata kändudesse. Samamoodi kui Eestis tehtud uuringu tulemuse järgi selgus ka Soomes, et männikändudes on samal ajavahemikul hiidkoorik asendunud teiste liikidega ning mitte ühestki kuue aasta vanusest männikännust hiidkoorikut välja ei kasvanud. Seega saab väita, et töödeldes raietel tekkinud kännud preparaadiga Rotstop, laieneb hiidkooriku levik ja väheneb juurepessunakkus kändudes. Biopreparaati Rotstop on soovituslik kasutada juba seepärast, et viimastel aastatel on eelkõige männi-juurepessu levik ja kahjustused olnud veelgi ulatuslikumad. Tõenäoliselt on üks põhjus muuhulgas äärmuslikud ilmaolud. Juurepessu kui meie metsadele enim kahju tekitava seenhaiguse uuringuid on kavas jätkata. Preparaati Rotstop saab tellida (ning preparaadi maksumuse kohta küsida) Baltic Agro kaudu. Rotstopi kuiv pulber on pakendatud hermeetiliselt suletud 25-grammistesse kotikestesse. Sellest kogusest pulbrist valmistatud suspensioonist piisab kändude töötlemiseks alal, kust saadakse kuni 80 m3 ülestöötatud puitu, mis vastab ligi ühel hektaril harvendusraiel ja 0,2 hektaril lageraiel tekkinud kändude hulgale. Keskmine suspensioonikulu mehaanilisel kändude töötlemisel on kaks liitrit ühe ruutmeetri kännupinna kohta. Rotstopi töölahusele võib lisada TurfMark värvitableti (värvib kännud roheliseks, kuid suspensiooni omadusi see ei mõjuta), et oleks lihtsam aru saada, millised kännud on juba töödeldud (seega aitab kontrollida töötlemise kvaliteeti). Kahekümne viie liitri töölahuse kohta kulub üks TurfMarki tablett. Kirjandus 1. Phlebiopsis gigantea at different rates of coverage for the control of Heterobasidion. – Forest Pathology, 34: 233–243. 2. Drenkhan, T. 2008. Kolm aastat katsetatud bioregulaator. – Eesti Mets, 1: 36–38. 3. Hanso, M., Drenkhan, T. 2006. Bioregulaator ROTSTOP® on tõhus juurepessu tõrjuja. Eesti Mets, 1: 50–53. 4. Hanso, M., Hanso, S. 1999. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades. – Metsanduslikud uurimused, XXXI. Tartu: 141–161. 5. Holdenrieder, O., Greig, B. J. W. 1998. Biological methods of control. Chapter 13. – Woodward, S.; Stenlid, J.; Karjalainen, R.; Hüttermann, A. (eds.). H sum. Biology, ecology, impact and control. CAB International: 235–258. 6. Vainio, E. J., Lipponen, K., Hantula, J. 2001. Persistence of a biocontrol strain of and its effects on within-species genetic diversity. – Forest Pathology, 31: 285–295.
|