2/2011



artiklid
Bioregulaator Rotstop juurepessu vastu

Bioregulaator Rotstopi katsealade rajamisest Eestis on mdas juba viis aastat. Kas juurepessu antagonist on silitanud loodusoludes elujulisuse?

Juurepess tekitab juuremdanikku
Juurepess (Heterobasidion spp.) on juuremdanikku tekitav patogeenne seen, kes levib peamiselt okaspuupuistutes mduka kliimaga parasvtmemetsades. Eestis on levinud kaks juurepessuliiki: kuuse- ja mnni-juurepess. Need patogeensed seeneliigid kahjustavad peamiselt okaspuid, peale hariliku kuuse ka harilikku mndi, kadakat, harvem lehtpuid.

Mnnil kahjustab juurepess philiselt juuri. Harva tuseb mdanik mnnitves maapinnast krgemale kui 2030 cm, sest enamasti enne seda puu sureb. Puidumdanikule viitavad vlised haigustunnused: okaste muutunud vrvus, hrenenud vra, vaigujooks tvel jms. Kahjustatud juurtega puude kasv pidurdub tugevasti ning puud kuivavad rhmiti.
Kuusel pidurdab juurepess samuti kasvu, kuid ksiti phjustab ta tves krgele, kuni 12 meetrini ulatuvat mdanikku. Kuuse juuressteemis areneval haigusel ei ilmne sna kaua maapealseid tunnuseid: ilmselt seetttu, et kuusk, erinevalt mnnist, on vimeline hvinud peenjuurte asemele uusi moodustama. Kuuse juurestik on pinnalhedane, seetttu alluvad juurepessu nakatunud kuused hlpsasti tuuleheitele. Mnnil kahjustab juurepess philiselt juuri. Harva tuseb mdanik mnnitves maapinnast krgemale kui 2030 cm, sest enamasti enne seda puu sureb. Puidumdanikule viitavad vlised haigustunnused: okaste muutunud vrvus, hrenenud vra, vaigujooks tvel jms. Kahjustatud juurtega puude kasv pidurdub tugevasti ning puud kuivavad rhmiti. Kuusel pidurdab juurepess samuti kasvu, kuid ksiti phjustab ta tves krgele, kuni 12 meetrini ulatuvat mdanikku. Kuuse juuressteemis areneval haigusel ei ilmne sna kaua maapealseid tunnuseid: ilmselt seetttu, et kuusk, erinevalt mnnist, on vimeline hvinud peenjuurte asemele uusi moodustama. Kuuse juurestik on pinnalhedane, seetttu alluvad juurepessu nakatunud kuused hlpsasti tuuleheitele.
Harilikus kuuses levib mdanik aeglaselt ja puud hukkuvad alles aastakmnete mdudes, ent harilikus mnnis levib mdanik tunduvalt kiiremini: viie-kuue aastaga. Eriti kiiresti hukkub seene tttu kadakas, seeprast on seda puuliiki soovitatud kasutada kuuse- ja mnnipuistutes juurepessu indikaatorliigina. Prast nakatumist juurepessuga puude juurdekasv vheneb ning kasv pidurdub. Juuremdanikest tingitud kahjustus kumuleerub ajas ning ilmneb otseselt vi kaudselt.
Otseselt nhtav ja kvantitatiivselt hinnatav on juurte mdanemisest phjustatud puude kuivamine ning tuuleheide. Kaudne kahju on puude vi puistute tunduvalt vhenenud juurdekasv. Elusad puud vivad nakatuda kahel viisil: otseselt, s.o. eoste abil, ja kaudselt haigus levib juurekontaktide kaudu. Juurepessu pealetung algab enamasti peremeestaime juurestikust, kuid mdanik levib nooremates puistutes kndudelt harvemini edasi naaberpuudele, sest varases eas pole juurekontaktid veel nii sagedased.

Hiidkooriku alusel valmistatud preparaat Rotstop
Ka Eesti metsades kasvav saprotroofne puidulagundaja hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea) on phjapoolkera metsades tavaline seen, kes asustab vrsket okaspuupuitu ja konkureerib juurepatogeenidega, nagu juurepess. Hiidkoorik tekitab samuti valgemdanikku, kuid erinevalt juurepessust on ta obligatoorne saprotroof, seega ei ohusta elusaid puid. Mningat kahju vib ta tekitada lesttatud, liiga kauaks metsa seisma jetud metsamaterjalile. Hiidkooriku viljakehad on substraadile liibunud, valkjashallid vi kahvatu-tuhmkollased ja kuni 0,5 mm paksused, tiskasvanult sageli omavahel liitunud. Neid vib leida kndudel, vahel ka varisenud okstel ja puitmaterjali virnadel.
Seen toodab hkmtseelis piklikke kuni silindrilisi oiide suguta arengujrgu eoseid, mis taluvad kuivamist ja kestvat silitamist. Vastupidavate oiidide hulgimoodustamise vime tttu valiti just hiidkoorik paljude juurepessu suhtes laborikatsetel antagonistlikuks osutunud seeneliikide hulgast tstuslikuks paljundamiseks ja bioregulaatori valmistamiseks.
Biopreparaat Rotstop sisaldab hiidkooriku eoseid (oiide) ja seda saab kasutada juurepessu trjeks mnni- ja kuusekndudel. Preparaati toodab Kemira Agro OY Soomes. Mdaniku trjeks kasutatav Rotstop on looduslhedane, sest selle toime phineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil. Rotstop on pulber, mis segatakse vette. Kndude ttlemiseks kasutatakse preparaadist ja veest valmistatud suspensiooni. Vrskeid knde tuleks sellega tdelda raiete kigus vi kohe prast seda. Hdavajalik on biotrje ajal, kui levivad juurepessu eosed, s.t. vegetatsiooniperioodil, kui peva keskmine temperatuur ulatub le +5 C.
Rotstopi toime uurimiseks meie metsades on rajatud katsealad 2005. ja 2006. aastast nelja metskonda (Jrvselja, Ahtme, Rava, Triigi). Metoodikast ja tulemustest on juttu Eesti Metsa 2006. ja 2008. aasta kevadnumbris.
Preparaati valmistatakse tstuslikult hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea (Fr). Jl.) phjal alates 1991. aastast. Toode on Eestis biotrjepreparaadina registreeritud 2004. aastal.

Milline on antagonisti toime kndudes viie aasta jrel?
Eelmise aasta sgisel tehtud vlitde eesmrk oli vlja selgitada, kas viis aastat prast biopreparaadiga Rotstop kndude ttlemist metsas on vimalik isoleerida puiduproovidest juurepessu ja hiidkoorikut. 2010. aasta sgisel veti juurdekasvupuuriga Jrvselja hariliku kuuse ja hariliku mnni katsealadelt Rotstopiga tdeldud ja ttlemata kndudest 510 cm sgavuselt juurtest 20 puiduproovi. Kmme proovi veti kuuseja kmme mnnikndudest, millest pooled olid tdeldud ja teine osa ttlemata.
Proovid viidi laborisse ning tkeldati laminaarkapis. Puidutkid steriliseeriti pindmiselt ja asetati Petri tassidesse virde agar stmele. Igasse Petri tassi asetati hest puiduproovist viis-kuus puidutkki. Igast juurdekasvupuuriga vetud proovist klvati puidutkke puhasstmele kahes korduses, kokku tehti 40 kultuuri. Seitse peva hiljem uuriti proovidest vlja kasvanud juurepessu (tehti kindlaks suguta arengujrgu eoste esinemise phjal) ja hiidkooriku (mrati eoste-oiidide esinemise phjal) rohkus.
Hariliku mnni katsealalt vetud puiduproovidest (tdeldud ja ttlemata) ei tehtud kindlaks hiidkoorikut ega ka juurepessu.
Hariliku kuuse puiduproovidest (preparaadiga tdeldud kndudest) kasvas hiidkoorikut hes proovis, kuid seal polnud juurepessu. Ttlemata kndudest otsitavaid liike (juurepessu ega ka hiidkoorikut) ei identifitseeritud.
Kuigi analsitud proovide maht oli vike, nitasid tulemused siiski, et hiidkoorik on kuusekndudes elujuline ka viis aastast prast ttlemist. Seda, kas tegemist on sama hiidkooriku tvega, mis oli ttlemise kigus metsa viidud, ei analsitud.
Mlema puuliigi puiduproovidest kasvas vlja ka mitmeid teisi seeneliike, aga neid selle konkreetse uurimist eesmrki silmas pidades liigini ei mratud.

ROTSTOPIGA TDELDUD KNDUDES LAIENEB HIIDKOORIKU LEVIK JA VHENEB JUUREPESSUNAKKUS
Saadud tulemus htib soomlaste samalaadsete uuringute jreldustega: hiidkoorik on kuusekndudes elujulisem kui mnnikndudes. Phjanaabrite uuringute kigus analsitud kuusekndudest pooltes oli kuus aastat hiljem hiidkoorik endiselt olemas. Kindlaks mratud seenetved olid genotbilt identsed kndude ttlemise kigus metsa viidud Rotstopi tvega. Rotstopiga geneetiliselt sarnast seenetve leiti ka lhedal asuvatest ttlemata kndudest. See kinnitab, et seene eosed (oiidid) on levinud mitu meetrit hu kaudu, ilmselt kndude ttlemise kigus, ka ttlemata kndudesse. Samamoodi kui Eestis tehtud uuringu tulemuse jrgi selgus ka Soomes, et mnnikndudes on samal ajavahemikul hiidkoorik asendunud teiste liikidega ning mitte hestki kuue aasta vanusest mnniknnust hiidkoorikut vlja ei kasvanud.
Seega saab vita, et tdeldes raietel tekkinud knnud preparaadiga Rotstop, laieneb hiidkooriku levik ja vheneb juurepessunakkus kndudes. Biopreparaati Rotstop on soovituslik kasutada juba seeprast, et viimastel aastatel on eelkige mnni-juurepessu levik ja kahjustused olnud veelgi ulatuslikumad. Tenoliselt on ks phjus muuhulgas rmuslikud ilmaolud. Juurepessu kui meie metsadele enim kahju tekitava seenhaiguse uuringuid on kavas jtkata.
Preparaati Rotstop saab tellida (ning preparaadi maksumuse kohta ksida) Baltic Agro kaudu. Rotstopi kuiv pulber on pakendatud hermeetiliselt suletud 25-grammistesse kotikestesse. Sellest kogusest pulbrist valmistatud suspensioonist piisab kndude ttlemiseks alal, kust saadakse kuni 80 m3 lesttatud puitu, mis vastab ligi hel hektaril harvendusraiel ja 0,2 hektaril lageraiel tekkinud kndude hulgale.
Keskmine suspensioonikulu mehaanilisel kndude ttlemisel on kaks liitrit he ruutmeetri knnupinna kohta. Rotstopi tlahusele vib lisada TurfMark vrvitableti (vrvib knnud roheliseks, kuid suspensiooni omadusi see ei mjuta), et oleks lihtsam aru saada, millised knnud on juba tdeldud (seega aitab kontrollida ttlemise kvaliteeti). Kahekmne viie liitri tlahuse kohta kulub ks TurfMarki tablett.

Kirjandus
1. Phlebiopsis gigantea at different rates of coverage for the control of Heterobasidion. Forest Pathology, 34: 233243.
2. Drenkhan, T. 2008. Kolm aastat katsetatud bioregulaator. Eesti Mets, 1: 3638.
3. Hanso, M., Drenkhan, T. 2006. Bioregulaator ROTSTOP on thus juurepessu trjuja. Eesti Mets, 1: 5053.
4. Hanso, M., Hanso, S. 1999. Andmeid juuremdanike tekitajate kohta Eesti metsades. Metsanduslikud uurimused, XXXI. Tartu: 141161.
5. Holdenrieder, O., Greig, B. J. W. 1998. Biological methods of control. Chapter 13. Woodward, S.; Stenlid, J.; Karjalainen, R.; Httermann, A. (eds.). H sum. Biology, ecology, impact and control. CAB International: 235258.
6. Vainio, E. J., Lipponen, K., Hantula, J. 2001. Persistence of a biocontrol strain of and its effects on within-species genetic diversity. Forest Pathology, 31: 285295.



Tiia Drenkhan, Eesti maalikooli doktorant

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet