|
 |
| siit metsast |
|
Puidutööstuse ja puittoodete mahuindeks on tänavu kasvanud viiendiku võrra |
| Statistikaameti andmetel suurenes 2011. aasta esimeses kvartalis puidutööstuse ja puittoodete tootmise mahuindeks võrreldes 2010. |
Maavalla koda tunneb muret Maardu hiiemetsa ja muude pühapaikade pärast |
| Tänavu 12. aprillil saatis Maavalla koda Eesti Vabariigi presidendile, peaministrile, asjaomastele ametkondadele ja üldsusele avalduse, milles nõutakse reaalseid samme hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitseks. |
Hiiumaa metsaselts sai uusi metsatöömasinaid |
| Mai algus tõi rõõmusõnumi Hiiumaa metsaseltsi liikmetele: nende mullu detsembris esitatud metsamasinate soetamise taotlus sai rahastusotsuse. Nn. |
Kümne aastaga on metsavargused vähenenud ligi kümme korda |
Taasiseseisvumise järel Eesti metsanduse suurimaks probleemiks kerkinud metsavarguste ulatus on nüüdseks õnneks drastiliselt vähenenud, kuigi hõlptulu ihalejaid leidub nüüdki.
Kümne viimase aastaga on metsavargused riigimetsas vähenenud ligi kümme korda, kinnitab RMK Viljandimaa metsaülem Elor Ilmet. „Puudub turg varastatud materjalile,” toob ta esile peamise põhjuse. |
Erametsaomanikud tervitavad RMK algatust jagada jahipidamise tulu maaomanikega |
| Eesti erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et küttimise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik. Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra järgi tohib RMK kasutuses olevas jahipiirkonnas jahti pidada ainult maaomaniku nõusolekul. |
|
| sealt metsast |
|
Hoiatus Hiina petturfirmade eest |
| Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Eesti firma saab Hiinast elektronkirjaga tavatult suure tellimuse, kuid tegemist on pettusega, hoiatab EAS. Seni on pöördutud peamiselt puidutööstusettevõtete poole. |
Saepalgi, -materjali ja vineeri import Jaapanisse on tänavu tõenäoliselt kõigi aegade suurim |
| Jaapan vajab üsna kiiresti tehasemaju ja puittooteid, et taastada tänavu märtsi alguses maavärina ja tsunami tõttu hävinenu. Pikemas perspektiivis vineeri, saematerjali ja saepalgi import Jaapanisse ilmselt suureneb. |
Rootsi varustab Jaapanit puitmajadega |
| Jaapani maavärin mõjutab Põhja-Rootsi majandust, kuna seal valmistatakse Jaapanile suures koguses puitmaju. Põhja-Rootsi maakonna Norrlandi puitmajatootja suudaks täisvõimsuse korral valmistada Jaapanisse tarnimiseks kümme maja nädalas. |
Aasia suure puidunõudluse tõttu kerkivad saepalgi hinnad USA-s ja Kanadas |
| Suurenenud nõudluse tõttu Hiinas, Lõuna-Koeras ja Jaapanis on saepalgi hind USA lääneosas tõusnud 20%. Palgi hinnad kerkisid mullu ka USA lõunaosas ja Kanadas, kuid aeglasemas tempos. |
Libeeria ja Indoneesia allkirjastasid illegaalse puidukaubanduse tõkestamise lepingud |
| Libeeria ja Indoneesia on sõlminud Euroopa Liiduga vastastikused kokkulepped, mille eesmärk on pidurdada troopiliste metsade hävingut. Juba varem on Euroopa Liit sõlminud sama laadi kokkuleppeid Ghana, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo Vabariigiga. |
Uuringu järgi vähendab energiapuidu varumine metsamulla viljakust |
| Soome, Rootsi ja Norra metsateadlaste üle 20 aasta kestnud uurimuse tulemus on kinnitanud kahtlusi, et kui energiapuitu varudes viiakse metsast peale tüvede ära ka oksad ja ladvad, halvendab see puistu kasvutingimusi. Uurimuses võrreldi puistuid, kus harvendusraiete järel veeti ära vaid tüved, nende puistutega, kust viidi ära kõik raiejäätmed. |
|
| artiklid |
|
Metsanduse keskkonnamõjudest |
Kirjutis on jätk 2010. aastal Eesti Metsa kevadnumbris ilmunud artiklile metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele, ja ühtlasi tihedalt seotud Karin Radiko ning Veiko Adermanni kirjutisega siinses ajakirjanumbris.
|
Mets ja kliima: kokkulepped ja tulevik |
| Eesti riik on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2012. aastaks võrreldes 1990. |
Rännates Euraasia metsades |
Rahvusvahelisel metsa-aastal on põhjust heita pilk metsadele Eestist kaugemal. Rännak viib Euraasia mandri metsadesse, mida käsitletakse peamiste metsavööndite kaupa.
|
Eesti metsakorraldus läbi aegade |
| Rahvusliku metsakorralduse areng on väldanud ligi sajandi. Esimest korda püütakse seda iseloomustada tervikuna algusaegadest kuni tänini. |
Bioregulaator Rotstop juurepessu vastu |
Bioregulaator Rotstopi katsealade rajamisest Eestis on möödas juba viis aastat. Kas juurepessu antagonist on säilitanud loodusoludes elujõulisuse?
|
Milliste metsandusvaldkondadega tegeleb keskkonnaamet? |
Keskkonnaameti metsaosakond tegeleb puuseemnete ja -taimedega, metsakahjustuste ja ulukitega, raiete koordineerimise ning palju muuga.
|
Metsarekreatsiooni tagamaadest |
| RMK loodusaladel ja -keskustes käidi 2010. aastal kokku ligi poolteist miljonit korda. |
Metsa uuendamise keerdkäigud Järvamaal |
Metsaomandeid on Järvamaal ligikaudu 3950. Uue metsapõlve rajamine pole seal lihtne, nagu mujalgi Eesti erametsades.
|
Lemeks: julgest ideest eduka suurettevõtteni |
Mööda Eestit vuravad metsaveoautod, mis kannavad Lemeksi logo, Lemeksi firmas töötab praegu üle poole tuhande inimese. Lemeksi grupi juhil Jüri Külvikul tekkis idee luua oma ettevõte ülikoolipäevil üle 17 aasta tagasi.
|
|
| metsanädala sündmused |
|
Kohtusime metsas |
Tänavune metsanädal oli mitmekesine ja tegevusrohke. Anname ülevaate põhisündmustest.
|
|
| Ajalugu |
|
Üheksakümmend aastat Lembit Muiste sünnist |
Tuntud Eesti metsateadlase Lembit Muiste 90. sünniaastapäeva puhul meenutame tema elu ja teadustööd.
|
|
| uudiskirjandus |
|
Sagadi mõis |
Autor Ants Hein
Suureformaadilise kaunilt kujundatud albumi väljaandja on RMK Sagadi metsakeskus. Ajendiks teadagi see, et üle kolmekümne aasta on mõisa hallanud ja korrastanud Eesti riigimetsa majandajad. |
Metsanduslikud uurimused 52, 53 |
Peatoimetaja Ivar Sibul
Ainus kodumaine metsateaduslik perioodiline väljaanne ilmub kaks korda aastas. Viimased kaks üllitist pärinevad 2010. |
Luua metsanduskooli artiklid ja uurimused X |
Koostaja ja vastutav toimetaja
Veiko Belials
Tänavu kevadel kogumiku kümnenda aastapäeva puhul ilmunud trükis on tavapärasest kaks korda mahukam. Artikleid nagu ikka mitmekesistel teemadel, alates metsatakseerimisest ja lõpetades õppemetoodikaga. |
|
|
|
|
