2/2011



artiklid
Metsarekreatsiooni tagamaadest

RMK loodusaladel ja -keskustes kidi 2010. aastal kokku ligi poolteist miljonit korda. Millist mju on see avaldanud loodusele?

Soov tagada loodushuvilistele meeldiv puhkus ja vltida puhkajate kahjulikku mju
Kiire elutempo toob looduse rppe aina rohkem inimesi, kes loodavad siin oma argimured unustada. Seda kinnitab ka 2010. aasta RMK klastajauuring, mille andmetel olid thtsamad puhkusemotiivid ilusad maastikud, looduse tunnetamine, viibimine mrast ja saastest eemal, meelerahu saavutamine ja stressi maandamine.

Eestis kehtib riigimetsas igaheigus, mille alusel on kigil vimalik loodust paremini tundma ppida ja seda nautida. Et pakkuda mitmeklgseid aktiivse puhkuse vimalusi, haldab RMK loodushoiuosakond le-eestilist metsarekreatsiooni infrastruktuuri vrgustikku, mis hlmab 13 puhkeala, ning tegeleb alates 2009. aasta veebruarist klastuskorraldusega ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Vajadust sedasorti taristu jrele nitavad RMK klastusmahtude uuringu tulemused: loodusaladel ja looduskeskustes kidi 2010. aastal kokku 1,57 miljonil korral, sellest 1,04 miljonil korral viibiti RMK puhkealadel.
RMK loodushoiuosakond ritab tagada parimad vimalused nautida looduskeskkonda ja htlasi vltida vi leevendada kahjulikke mjusid loodusele. Seetttu on kogu Eestis vaja jrjepidevalt teha seiret ja uuringuid, et saada informatsiooni nii puhkajate huvide kui ka loodushoiuobjektide seisundi kohta.

Uuringud ja seired
Tnu jrjepidevale ja teineteist toetavale seire- ja uuringussteemile on vimalik paremini hoida nii looduskeskkonda kui ka tagada puhkajatele positiivseid elamusi. Uuringud loovad alusphja, millele tuginedes saab koostada arengustrateegiaid ja planeerida loodushoiuobjektide infrastruktuuri rajamist. Uuringute abil saadud teave rekreatsiooni mjude, klastuskoormuse ja matkajate rahulolu kohta on loodushoiuobjektide majandamise jaoks lioluline.
Klastuskoormuse seire nitab, millistes piirkondades ja objektide juures kiakse kige sagedamini ning klastajauuring annab tagasisidet puhkajatelt. Selguvad nende huvid, puhkemotiivid, ldine rahulolu vi rahulolematus, hirivad tegurid ja palju muud. Koos seire- ja muude uuringute andmetega saab nnda alusmaterjali, et planeerida puhketegevust ja kavandatut ellu viia.
Mistagi on vajalik ka teave loodushoiuobjektide seisundi kohta. Seire kigus hinnatakse alale juurdepsu ja kasutust, pinnast ja alustaimestikku, puude kahjustusi ning vajaduse korral koostatakse soovitused, mil moel kaitsta maastikku ja korraldada puhkemajandust. Peale selle korraldatakse probleemsemate loodushoiuobjektide kohta ka koormustaluvuse uuringuid, mis keskenduvad veelgi tpsemalt taimkatte kahjustustele ning liigilise koosseisu muutustele, vaatluse all on niteks puude ning alusmetsa kahjustused. Phisiht on anda soovitusi ala edasise majandamise kohta.

Millised on puhkealade kasutuse peamised mjud loodusele?
Kui metsi kasutatakse puhkeotstarbel, kaasnevad paratamatult keskkonnamjud:
hiritakse loomi ja linde nende elupaikades,
sagenevad metsatulekahjud,
prgistatakse metsa,
vigastatakse puid ja psaid, seega halveneb metsade seisund,
tallatakse ja vigastatakse puude looduslikku uuendust; metsade uuenemisvime vheneb vi kujuneb puuliikide vaheldus ebasoodsaks,
kahjustatakse alustaimestikku, samblaid ja samblikke, mis phjustab pinnase tihenemise, vee- ja tuuleerosiooni,
vigastatakse taimejuuri.
Klastusviisist ja selle mahust oleneb inimmju suurus looduskeskkonnale. Looduse vaatlemine ja jalutamine mjutavad loodust vhe, ent mgijalgrattaga sitmine vi hobusega ratsutamine vivad tekitada loodusmaastikule suurt kahju. Eriti suurt kahju vidakse tekitada siis, kui tegutsetakse kohas, mis ei ole ette nhtud puhkamiseks vi ei ole selleks ette valmistatud.
RMK loodushoiuobjektide seisundi seire phjal on selgitatud peamised tegevused, mis kahjustavad mrgatavalt loodushoiuobjekti taimestikku ja ldist seisundit. Kige enam teeb kahju keelumrkide ja piirete eiramine ning vljaspool teid liiklemine. Kui rajatakse omavolilisi lkkekohti, laieneb kahjustatud ala veelgi vi tekib koguni maastikutulekahju oht. Probleeme tekitab ka telkimine selleks mitte ette nhtud kohas ja prahistamine.
Nii nagu eri kasutusviisidel on erisugune mju metsamaastikule, on ka metsakasvukohatpidel ja teistel looduskooslustel erinev vime koormust taluda. Niteks eesktt rannikualadel liivmuldadel paiknevad samblikumnnikud on pohlamnnikute krval enim eelistatud puhkemetsad, kuid neid peetakse Eesti metsakasvukohatpidest kige tallamisrnemateks. Seal piisab vaid mnest klastuskorrast, et tekiks nhtav kahjustus: samblikuvaip on saanud kannatada.

Puhkemajanduse mju taimkattele ja pinnasele
Kui kndida puhkemaastikel, on silmaga kerge eristada tallatud ja tallamata alasid. Tallatud alal on taimkate kas madalam, hredam vi puudub suure tallamiskoormuse tagajrjel ldse. Kige drastilisemad muutused toimuvad esimeste kasutusaastate jooksul, kui taimkate hakkab hvinema. Sageli tuleb ette muutusi taimkatte liigilises koosseisus. Tallamisrnad taimed asenduvad talla- miskindlamatega, niteks krrelistega. Kui ka tallamiskindlamate taimede katvus on hakanud vhenema, annab see selgelt mrku ala lekoormusest.
Maapind on tallamiskoormuse eest kaitstud taimede, varise, toorhuumuse kihi ja kividega, mis kik mngivad rolli ka mulla niiskusesisalduse silimisel. Ent kui taimkate on hvinud, siis varis ja huumusehorisont kuluvad vi kannab vihma- vi lumesulavesi need minema. Nnda paljandunud mineraalpinnas, eriti liiv, allub kergelt ka teistele loodusjududele. Taimkatteta maal kuivatab mulla pealmist kihti nii pike kui ka tuul, mis viib mullaosakesi endaga kaasa, tekitades tuuleerosiooni. Kuigi puhketegevus tavaliselt otseselt erosiooni ei tekita, loob see siiski selle tekkeks soodsad tingimused.
Suure klastuskoormuse tttu tiheneb ka pinnas, mis tingib muutusi mulla vee- ja huvahetuses. Mulla tihenemine mjutab taimede juurdumist, toitainetevahetust ja kttesaadavust. Seega avaldab pinnase tihenemine otseselt mju ka taimede elujule ja paljunemisvimele.
Tallamine ning pinnase tihenemine mjutavad nii larinde puid, looduslikku uuendust kui ka jrelkasvu taimi. Kahjuks kaasnevad rekreatiivse kasutusega ka mehaanilised vigastused, mis on tihtipeale tahtlikud: tekitatud hoolimatusest vi teadmatusest.

Kuidas vltida vi vhendada puhkealade kahjustusi?
Et parandada loodushoiuobjektide seisundit ja htlasi nende ilmet puhkajate jaoks, on esmathtis majandada puhkealasid nende koormustaluvuse ja klastuskoormuse alusel. Kahjuks ei ole kindlat moodust, mille jrgi muuta loodusalade seisundit paremaks. Loodusmaastikud erinevad piirkonniti, seetttu tuleb maastikuhoius ning puhkekorralduse meetmeid rakendades pidada silmas iga paiga eripra. Kaitsekorraldusmeetmed peavad phinema pideval loodushoiuobjektide seirel. Kui mingil alal on ette nha kahjustusi, tuleks rakendada neid vltivaid ja leevendavaid meetmeid, selle asemel et prast tagajrgi korvata: ulatuslike kahjustuste puhul ei pruugi see nnestuda.
Eestis on kaitsekorraldusmeetmetena hid tulemusi andnud niteks loodushoiuobjekti ajutine sulgemine (Raadna telkimisalal, Peipsi phjaranniku puhkealal), suurrituste keelamine (Perakla telkimisalal, Nva puhkealal) ning populaarsete loodushoiuobjektide kasutuse piiramine (Kauksi telkimisalal, Peipsi phjaranniku puhkealal). Selliste meetmete rakendamine annab loodusele vimaluse taastuda ja kui samal ajal kasutada teisigi puhke- ning kaitsekorraldusvtteid, on edaspidi vimalik ra hoida loodushoiuobjektide seisundi halvenemist.
Eriti oluline on seda laadi tegevus kaitsealadel paiknevatel loodushoiuobjektidel, kus puhkekorralduses ja maastikuhoius jrgitakse asjaomaseid kaitsedokumente ning toimitakse kaitseala valitsejaga koosklastatult. Et vhendada kaitsealadel rekreatsioonist tingitud mjusid, tuleb suuremat mju avaldav puhketegevus planeerida hoopis majandusmetsades paiknevatel loodusaladel.

Infrastruktuuril on mitu rolli
Loodusmaastike seisundi parandamisel ja kaitsel on oluline roll taristul, mis peale maastikukaitselise thtsuse loob inimesele vimaluse mugavamalt loodust nautida ja tundma ppida.
Laudteid ja koorepuruga tidetud vi lihtsalt selgelt piiristatud matkaradasid on mugav kasutada. Samas etendavad nnda ettevalmistatud rajad suunavat ja looduskeskkonda kaitsvat rolli, suurendades htaegu koormustaluvust. Sellisel puhkealal saavad matkajad nha ka looduskooslusi, mida nad muidu ilmselt ei pseks vaatama, niteks kauneid ja tallamisrnu lammimetsi vi rabamaastikke. Rmustaval kombel on ha rohkem puhkealasid, kuhu psevad ka ratastoolis vi lapsevankriga loodushuvilised.
Nn. parkimistaskute rajamine telkimisaladele ning mootorsidukitega liikumise keeld on piirkonniti vga hsti aidanud loodusmaastikul taastuda. Taimkattel on kerge taastuda ning samas on ka puhkajal hea sita alale, kus ta neb, kuhu ta oma siduvahendi jtta vib, tekitamata looduskeskkonnale suuremat kahju. Piirangus peaks ikka ngema ka positiivset: tnu mneaastasele piirangule paraneb loodusala seisund, nnda saame tulevikus viibida palju kaunimal puhkealal. Piirded, viidad, seletavad ja hoiatavad sildid neil kigil on oma roll nii puhkaja kui ka looduskeskkonna jaoks.
Praeguse le-eestilise taristuvrgustiku tugevuseks vib pidada vimalust reguleerida eri alade kasutuskoormust. Niteks samavrsete loodushoiuobjektide korral on vimalik loodushuvilisi suunata tutvuma selliste looduskaunite kohtadega, mille koormustaluvus on suurem vi leevendavad seda infrastruktuuri rajatised: nii saavad samalaadsed tallamisrnad alad areneda oma looduslikku ilmet kaotamata.
Infrastruktuuri rajades on lioluline arvestada ala potentsiaalsete arengusuundadega, pidades silmas nii maastiku hoidu kui ka puhkajate huvi. Mnes paikkonnas ei olegi vaja taristut suuresti arendada, piisab niteks infotahvlitest. Sageli tuntakse aga kige suuremat huvi just nende loodushoiuobjektide vastu, mille koormustaluvus on vike. Sel juhul tuleb langetada otsus, kas vimaluse korral suunata puhkajad mujale vi kui see pole vimalik, siis tugevdada ala koormustaluvust. Planeerimise seisukohast tulevad jllegi appi mitmesugused uuringud, mis annavad teavet nii klastajate kui ka looduse vajaduste kohta.

Loodusteadlikkuse parandamine
On paratamatu, et puhkemajanduse intensiivistudes suureneb ka vajadus tugevdada loodusmaastikku ning klastuskoormuse kasvuga omandab loodusmaastik aina enam kultuurmaastiku ilme. Et seda ra hoida vi aeglustada, on oma roll ka loodusteadlikkuse kasvul ja seega loodusharidusel. Kui inimene mistab oma mju looduskeskkonnale ja austab loodust, on vimalik vhendada tahtlikult vi siis teadmatusest tekitatud vigastuste hulka. Nii antakse maastikele vimalus oma esialgset ilmet paremini silitada.
Rekreatsioonist tingitud kahju ei ole ldjuhul tekitatud meelega, pigem teadmatusest. Seetttu eeldab maastikukaitserajatiste ja puhkekorralduse infrastruktuuri toimimine puhkajate suuremat teadlikkust. Niteks on RMK-l le Eesti 18 looduskeskust ja 4 loodusmaja, kus tutvustatakse piirkonna loodust, puhkeala kasutamise vimalusi ja antakse loodusharidust. Samuti aitavad teadlikkust suurendada loodushoiuobjektidel paiknevad infotahvlid, mis annavad levaate loodusvrtustest ning juhiseid, kuidas kasutada puhkeala nii, et seda ei kahjustataks.



Kaidi Maran, RMK loodushoiuosak. maastikukaitse peaspetsialist, Kerli Karoles, RMK loodushoiuosak. m

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet