Juuli lõpust hakkas kehtima keskkonnaministri määrus, mis sätestab, millise päritoluga seemneid ja istikuid võib kasutada metsa uuendamisel. Määruse eesmärk on tagada metsade genofondi kaitse ja hea tase. Määrus reguleerib nii Eestis kasvatatud kui ka sisse toodud metsaistikute ja -seemnete kasutust.
Vajaduse uue määruse järele tingis olukord Euroopa vabakaubandusturul, mille üldiste põhimõtete järgi võiks Eestisse tuua mis tahes Euroopa Liidus kasvavat puuliiki.
Määrus peaks tagama, et meie metsades kasvatataks vaid selliseid sisse toodud puuliike, millel on eeldusi kasvada siinses kliimas ja keskkonnas. Eri piirkondadest pärinevate puude sobivus Eestisse on selgitatud välja pikaajaliste uuringutega. Kõige enam on katseid tehtud eri päritolu hariliku kuusega.
Eestis looduslikult kasvavatest puuliikidest reguleerib määrus kuuse- ja männiistikute ning -seemnete kasutust piirkonniti. Näiteks kuuse kasvuolude poolest on Eesti jaotatud kaheks: kehvemate ja paremate kasvutingimustega piirkonnaks. Saartel on kuuse kasvuks üsna kesised olud, see - eest Tartumaal aga suurepärased.
Määruse järgi tohib istikuid ja seemneid viia vaid paremast kasvukohast kehvemasse, vastupidine on keelatud. Nii hoitakse metsa head kvaliteeti. Metsauuenduse päritolu jälgib metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kes vajaduse korral väljastab ka seemnete ja istikute impordilube. Peale selle kontrollib keskus metsataimekasvatajaid: jälgib, et taimed oleksid kvaliteetsed.