|
 |
| Siit metsast |
|
Metsavargad said karistuse |
Jõustusid Lääne-Viru maakohtu otsused, millega mõisteti ebaseaduslikus raies ja metsavarguses süüdi Viljandimaa elanik Indrek Sitska ning Lääne-Virumaa elanikud Andrei Uusmees, Margus Peenemaa ja Tanel Virronen.
Indrek Sitska omandas 2002. |
Uus määrus peaks tagama Eesti metsade ühtlase kvaliteedi |
| Juuli lõpust hakkas kehtima keskkonnaministri määrus, mis sätestab, millise päritoluga seemneid ja istikuid võib kasutada metsa uuendamisel. Määruse eesmärk on tagada metsade genofondi kaitse ja hea tase. |
Stora Eesti saeveskid müüsid 406 309 kuupmeetrit materjali |
| Rahvusvahelise puiduettevõtte Stora Enso Timberi neli Eesti saeveskit müüsid esimesel poolaastal kokku 406 309 kuupmeetrit saematerjali. Imavere saeveski esimese kuue kuu müügimaht oli 200 400 kuupmeetrit ning toot mis maht 206 400 kuupmeetrit saematerjali. |
Ebaseaduslike raietega tehti tänavu kahju üle 33 miljoni krooni |
| Keskkonnainspektsiooni andmetel raiuti tänavu esimesel poolaastal ebaseaduslikult üle 42 000 tihumeetri metsa, tekitades kahju üle 33 miljoni krooni. Tänavu esimese kuue kuuga raiuti ebaseaduslikult 297 juhul kokku 42 801 tihumeetrit puitu. |
Üldtantsupeol etendati puid ja metsa |
| Tänavused metsale pühendatud üldtantsupeo sündmused jõudsid kulminatsiooni juuni lõpus ja juuli algul. 28. |
Juhtivad paberimüüjad ootavad sügisel hinnatõusu |
| Eesti juhtivate paberimüüjate hinnangul on sügisel oodata kontoripaberi hinnatõusu, mis peaks jääma viie ja kümne protsendi vahemikku. Stora Enso gruppi kuuluva Papyrus Eesti müügijuhi Andrus Liivandi sõnul muutuvad paberi maailmaturuhinnad tsükliliselt ja nüüd on märke hinnatõusust. |
Talumetsade majandamise konkursi võitis tänavu Jaak Põldma Viljandimaalt |
| Metsandusliku kõrgharidusega Jaak Põldmale kuuluv Sõrmuse talu asub Karksi vallas. Talu pindala on 325 hektarit, mets hõlmab sellest 205 hektarit. |
Mohni saarel korrastati saare uhkeima puu ümbrus |
| 22. juulil korrastati Mohni saare uhkeima puu, põlispärna ümbrus. |
|
| Sealt metsast |
|
Läti tselluloosiprojekti investor vaidlustab keskkonnanõude |
| Läti tselluloosiprojekti Soome investor Metsäliitto protestib keskkonnaameti nõude kasutada tselluloosi pleegitamiseks kloorivaba tehnoloogiat. Metsäliitto asepresident Eero Kytola sõnul näevad Euroopa Liidu keskkonnanõuded ette konkreetsetest saastepiirangutest kinnipidamise, aga tootja võib ise otsustada, milliste meetoditega ta neist nõuetest kinni peab. |
20% Rootsi importpuidust arvatakse olevat illegaalne |
| Rootsi kasvav ümarpuiduäri on Venemaale ja Balti riikidele kahjulik. See selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) Rootsi haru uuest uurimistööst. |
Hispaanias hävis tules 25 000 ha metsa |
| Hispaanias vallandusid tänavu suvel viimase kümnendi suurimad metsatulekahjud. Peamiselt möllasid põlengud Andaluusias. |
Soomlased vaidlevad metsasertimise hindajatega |
| WWF ja Maailmapank soovivad uurida ja hinnata metsade PEFC- ja FSC-sertimise süsteeme kaheteistkümnes Idaja Lääne-Euroopa riigis, aga põrkuvad kahe süsteemi vastuoludele. Ka Soome metsade sertimine tahetakse üle vaadata, aga soomlaste MTK metsandusjuhi Antti Sahi meelest soosivad hindamise lähtekohad ebaõiglaselt FSC-d. |
Utah’ kuusemetsad hävimas |
| USA Utah’ osariigi au ja uhkus – tihedad kuusemetsad – hävivad kiiresti. Keskkonnakaitsjate kinnitusel ei õnnestu paljusid metsi lähisajandeil enam taastada. |
Hiina puidu import on kiiresti suurenenud |
| Viimase aastakümnega on Hiina tõusnud maailma riikide seas puidu ja puidutoodete impordi mahult seitsmendalt kohalt teisele. Teda edestab vaid USA. |
Komimaal kavandatud metsaraiete vastu protestinud Greenpeace’i aktivistid võeti kinni |
Augusti lõpus pidasid politseinikud Tallinnas Estonia teatri ees kinni neli pikettivat
keskkonnakaitseorga - nisatsiooni Greenpeace aktivisti, sest meeleavaldus oli sanktsioneerimata. Välismaalastest protestijatele koostati väärteoprotokollid ja seejärel lasti nad vabaks. |
|
| artiklid |
|
Eesti tarbija teab hea metsanduse märgist liiga vähe |
| 18. augustil peeti Lahemaa loodusõppe- ja külastuskeskuses seminar, kus tutvustati FSC-sertifikaadi levikut ja tuntust Eestis ning selle mõju metsandusele. |
Harilik kuusk geneetilise uurimise valgel |
| Metsapuude genofondi säilitamiseks on väliste tunnuste järgi eraldatud geenireservimetsad. Nende metsade geneetilise mitmekesisuse selgitamiseks on tehtud uurimus, mille põhjal selgitati antud reservaatide hulgast välja parimad puistud seemnematerjali tarbeks. |
Iisaku metskonnas on metsataimi kasvatud ligi nelikümmend aastat |
| Üle kolmekümne aasta Iisaku metskonna abimetsaülema ja metsaülema ametit pidanud autori meelisteema on ikka olnud metsataimede kasvatus. Kirjutises tutvustatakse kokkuvõtlikult metskonna taimlas aastakümnete jooksul tehtut. |
Eri mõtteviisidest metsanduses ja ökousust |
| Metsandus on paratamatult valdkond, kus peale praktikute ja teadlaste ütlevad agaralt sõna sekka nii looduskaitsjad ja poliitikud kui ka meedia ning avalikkus. Autor vaeb eri mõtteviise metsateadlase pilgu läbi. |
Metsauuenduse tagatisraha kord eeldab halba metsaomanikku |
Ilmselt eeldab uus tagatisraha süsteem endastmõistetavalt, et erametsaomanik on halb peremees ega taha oma metsa mingil juhul
uuendada. Tegelik elu näitab midagi muud. |
Metsavahtide eluolust kahe ilmasõja vahel |
| Metsavahi ametikoht on praeguses Eesti riigimetsa süsteemis kaotatud. Huvitav on heita pilk selle auväärse ameti pidajate tegemistele minevikus. |
|
| Matkarada |
|
Uus Kaiu–Sõõru matkarada kutsub matkajaid |
Jõgevamaa metsades on valminud uus matkarada ja puhkeehitised. RMK loodushoiuosakonna eestvõttel Halliku metskonna
maadele loodav puhkepiirkond ootab uudistajaid.
|
|
| Raamatud |
|
METSA MÕTE |
| Kirjastuse Ilmamaa üllitatud 304-lehekülje line raamat on kokku pandud eesti metsateaduse ühe rajaja Andres Mathieseni valitud kirjatöödest. Neis ühinevad täppisteadlase, ma jandusmehe ja loodusesõbra vaated. |
TEEL METSA |
| Uue mälestust eraamatu autor on elupõlinemetsaülem Jaan Matt. Valgustatakse sei - ku metsakoolis, Lohusuul, Vetlas, Mahtras, Purdis, Paides ja Pühajärvel. |
PÜHAST JA PUUTUMATUST |
| “Mis te käite võõras metsas salaja nuuskimas!” heitis ühel augustikui sel Natura-arutelul kesk konnaametnikele ette vana metsaomanik. Ilmselt tabas ta naelapea pihta, sest üha enam kostab Naturavaidlustes maaomanike soov lõpuks teada saada, mida väärtuslikku nende maadel leidub ja mida looduskaitse täpselt kaasa toob. |
|
|
|
|
