3/2004



artiklid
Iisaku metskonnas on metsataimi kasvatud ligi nelikmmend aastat

le kolmekmne aasta Iisaku metskonna abimetsalema ja metsalema ametit pidanud autori meelisteema on ikka olnud metsataimede kasvatus. Kirjutises tutvustatakse kokkuvtlikult metskonna taimlas aastakmnete jooksul tehtut.

TAIMLA TUSUD JA MNAD ON KULGENUD KSIKES HISKONDLIKE MUUTUSTEGA Mets vib uueneda mitmel viisil. Looduslikul uuenemisel kantakse kergemad seemned tuule abil emapuust kaugele. Ka vesi, linnud ja loomad kannavad seemet edasi ja aitavad kaasa metsade levikule. Peale selle uuenevad lehtpuud knnu- ja juurevrsete kaudu. Nii hoolitseb loodus ise, et kikjale, kus on selleks vimalused, saaks asuda mets. Kuid sageli nuab selline uuenemine pikemat aega; vahel ilmub mni puuliik sinna, kuhu ta metsakasvataja arvates ei sobi, ja tuleb suuremat tulu totava liigi vastu vlja vahetada.

Paremal kuusetaim, mida kasvatatud 1a katmikalal ja 2a avamaal, vasakul taim, mida kasvatatud 2a seemikuna avamaal ja 2a istikuna
Kalev Vask
Iisaku metskonnas on taimla olnud 1963. aastast alates, kui loodi Alutaguse metsamajand. Istutusmaterjali kasvatati metskonnas ka varem, kuid vga vikestel pindadel. Philise t tegijad olid siis metsavahid vi nende pereliikmed. Kasvatati nelja-aastasi kuuseistikuid ja kaheaastasi mnniseemikuid. Kaheaastaste kuuseseemikute koolitamiseks kasutati istutuslauda aastani 1978, siis sai metskond istutusmasina EMI-5.
1963. aastal toodeti 230 000 taime, 1990. aastate alguseks oli tootmine kasvanud he miljoni taimeni. Muudatused, nii majanduslikud kui ka poliitilised, on mjutanud istutusmaterjalide tootmist ka Iisaku taimlas. 1991. aastal hakkas Iisaku taimla toodang vhenema. Puudus motivatsioon parandada tootmistegevust, sest toodangut oli raske ma, raha liikus vga aeglaselt ning palkade maksmine viibis. Raske oli hankida kvaliteetset seemet ning vetisi. Kige selle tttu kannatasid toodangu maht ja kvaliteet.
Taimla asus eramaal, mida omanik soovis saada tagasi. Hoolimata sellest tehti igal kevadel uued klvid, tehti koolitustd ja hooldati taimi.
Iisaku taimla toodangu maht oli suurim 1980. aastate keskpaiku, kuid istutusmaterjali tootmine vhenes kolm korda 1992. aastal. Aga alates 1995. aastast on suurenenud tootmine nii avamaal kui ka lihtsatel omaehitatud katmikaladel. 1996. aastast peale on olukord stabiliseerunud ja metsaistutusmaterjali tootmise maht kasvanud parema majandamise, kvaliteetsema seemne ja vetiste kttesaadavuse tttu.
1999. aastal hakati rajama uut taimlat: leiti uus pllumaa, hinnati maa sobivus, valmistati maa ette klviks ning ehitati katmikalad. Katmikala on ehitatud metskonna oma jududega ning kige keprasemast materjalist: okaspuu marmaterjalist ja servatud laudadest. Et vltida metsloomade kahjustusi, on taimla piiratud uue, kahe meetri krguse vrkaiaga. Klvide ja koolide hooldamisel ei kasutata mrkkemikaale, rohitakse ksitsi see on Iisaku taimla oluline tunnusjoon. Ttajad on vlja ppinud ja pikka aega sel alal tegutsenud. Praegu on avamaa toodangu maht 1,8 miljonit mnniseemikut ja kuuseistikut, katmikalalt omakorda veel 200 000 kaseseemikut. Metskond on saanud uue istutusmasina ja Egedali vaheltharija koos vetiseklviku ja pritsiga vedelvetise ning keemilise trje jaoks. 2002. aastal saavutas Iisaku taimla planeeritud tootmismahu.

KUIDAS ON KORRALDATUD METSATAIMEDE KASVATUS? Iisaku taimlas kasvatatakse ainult paljasjuurseid taimi. Avamaal kaheaastasi mnniseemikuid, he- ja kaheaastasi kuuseseemikuid. Katmikalal kasvatatakse aastavanuseid kaski, heaastasi kuuseseemikuid ja katseliselt ka sangleppi. Vhesel mral on kasvatatud lehist ja ebatsuugat. heaastasi kuuseseemikuid kasutatakse kuuseistikute kasvatamiseks.
Iisaku taimla varustab Kirde-regiooni metskondi; kui taimi jb le, siis ka vljaspool antud regiooni asuvaid metskondi. Seda siiski harva, sest vajadus istutusmaterjali jrele on oma regiooni metskondades suur.
Thtis on toodangu mgivimaluste paranemine ja metskonna ttajate tahe kasvatada ise taimed. Iisaku taimla on Ida-Virumaa suurim; siin on metsataimede tootmiseks loodud suureprased tingimused.
Taimla paikneb Ida-Viru maakonnas Iisaku metskonna territooriumil, plisel riigimetsa maal, looduslikult kaunis kohas je kaldal. Metskonna kontorist ja Iisaku alevist jb taimla kolme kilomeetri kaugusele. Taimlani viib Iisaku- Metaguse tee.
hest kljest on taimeaia territoorium piiratud Lpe jega ning lejnud klgedest kuuse ja kase segametsaga. Kastmiseks vajalik vesi saadakse vajaduse korral jest; kasutatakse paakautot ja kantavaid pumpasid. Taimla pindala on 12,1 hektarit, taimlal on kolm osa. Avamaad on 11 hektarit ja katmikala 1100 m. Taimlat saaks veelgi laiendada, kuid praegu seab oma piirid eelkige kindlustunde puudumine.

VETAMINE JA SEEMNE KLV Et vltida mulla toitainepuudust, vetatakse Iisaku taimlas nii orgaaniliste kui ka mineraalvetistega. Mullaanalside phjal koostatud vetustarbe kaart on aluseks toitainete lisamisel. Orgaanilist vetist antakse kevadel enne kndi nii seemikute kui ka istikute alt vabanenud maale umbkaudu 40 t/ha. Orgaanilise vetisena kasutatakse veisesnnikut, mida saadakse AS-ilt Kasevlja. Orgaanilist vetist saanud pllud jvad kesaks. Mineraalvetisi kasutatakse nii klvi eel kui ka pealtvetamisel. Sgisel enne kesa kndi kasutatakse NPK-vetist vahekorraga 5:19:38, kevadel ja suvel vetatakse koole ja kahe aasta vanuseid klve mineraalvetistega, milles toiteelementide vahekord on 10:10:20. Klvi eel tuleb viia toitained seemne vahetusse lhedusse. Viimastel aastatel prast Egedali vetiseklviku saamist on kasutatud ka vees lahustuvat Kemira Ferticare 14-11-25, mis on andnud vga hid tulemusi. Eriti sobiv oli see 2002. aasta vga kuival suvel. Pealtvetamine ehk taimede kasvuaegne toitmine on vajalik taimedele optimaalsete toitumisolude tagamiseks vegetatsiooniperioodi jooksul. Pealtvetamiseks kasutatakse klvides ja kooliosakonnas vedelvetist Kemira Ferticare 14-11-25. Esimest korda vetatakse kohe, kui pld on piisavalt kuiv, et seda edukalt teha. Kevadel kasutatakse NPK-vetist 250 kg/ha ja suvel 150 kg/ha toimaine sisaldusega 10-10-20. Vajaduse korral pritsitakse peenarde ja haljasala vahelist ala Roundupiga, et takistada umbrohu levikut pllule. Iisaku taimlas kasutatakse kolmevljassteemi, mille puhul pld on jagatud kolmeks: esimese aasta klv vi kool, teise aasta klv vi kool ja kesa.
Mnni ja kase klviks vajamineva seemne varuvad Iisaku metskonna ttajad ise. Kuuseseeme ostetakse metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest. Klvipeenrad on he meetri laiused. Piki peenart klvates jetakse klviridade vahe 20 cm. Normaalse klvitihedusega peaks kuuseseemikuid hektarilt saama kaks miljonit, mnniseemikuid aga poolteist miljonit. Iisaku taimlasse klvatakse seeme Egedali seemneklvikuga, mis on MTZ-82 haakes. Seemned puhitakse enne klvi preparaadiga Maxim Star 2 g/l kilogrammi seemne kohta. Selle klvikuga klvates pole vaja katta klvi turbaga, kuna klvik katab ise seemne. Metsnik vastutab htlasi t kvaliteedi eest.

ISTUTUSMATERJALI HOOLDAMINE Avamaa kooliosakond jaguneb esimese aasta ja teise aasta kooliosakonnaks ning kesaks. Iisaku taimlas koolitatakse kaheaastasi kuuseseemikuid, kuid alates 2000. aastast ka heaastasi kuuseseemikuid, mida oli varem kasvatatud katmikalal, kilehoones. Koolitamist tehakse koolitusmasinaga EMI-5, mis on vlja ttatud just kuusetaimede tarbeks ja vimaldab koolitada taimi korraga viiele reale seaduga 10 x 25 cm. Koolitatavate taimede juured ei pea olema pikemad kui l012 cm, sest see on piisav masinaga koolitamiseks ja tagab parima kasvamamineku (Reim, 1978). Koolitusmasin on haagitud MTZ-82 haakesse, millele on konstrueeritud hdromootorid, et traktor liiguks piisavalt aeglaselt. Koolitustid teevad hooajaks taimlasse palgatud viis tlist. Istutusmaterjal on sorditud klviosakonnast vlja kaevamisel.
T kvaliteeti jlgitakse istutamise kigus pidevalt, koolitusel tekkinud vead parandatakse. Kuna koolitust on vga aeganudev, siis tehakse td kahes vahetus. Viimastel aastatel on vimalik olnud teha td kahe masinaga, nii kulus 2002. aastal 700 000 seemiku koolitamiseks 21 tpeva.
Arvestada tuleb asjaoluga, et klvist tuleb kvaliteetseid seemikuid 6570%, koolitatud seemikutest saab kvaliteetseid istikuid keskmiselt 8595%.
Iisaku taimlas hooldatakse istutusmaterjali ksitsi ja viimasel kahel aastal ka mehhaniseeritult, kasutades Egedali vaheltharijat. Rohivad hooajaks palgatud tlised. Igal tlisel on temale vlja mdetud peenrad, mille eest ta vastutab kaks aastat, kas siis seemikute vi istikute kasvatamistskli ajal. Kindlat taega ei ole, kuid igal tlisel on kohustus hoida oma peenrad puhtana. Tlised on ise konstrueerinud endale sobivad ja mugavad triistad, mis on tublisti hlbustanud peenravahede rohimist. Philine triist on kblas. Rohitakse nii, et ei tekiks psivat umbrohtu, mrkkemikaale taimlas umbrohu trjeks ei kasutata.
Taimi pikka aega ei silitata. Kll aga kasutas metskond 2002. aastal katmikalalt vlja vetud kuuseseemikute silitamiseks plastkaste, kuhu pakiti seemikud turbasse oktoobri lpus. Pakitud seemikud kasteti korralikult ja pritsiti Tildiga. Kastid laoti puidust kuuri lestikku, nii et kastide vahel sai hk liikuda. Kevadel oli taimede vljangemine vga hea ja nii sai varakult alustada koolitust.

MNNI- JA KUUSESEEMIKUD 1999. aasta kevadel klvati 0,11 hektarile 10 kg mnniseemet ja saadi 2001. aasta kevadeks 280 000 kvaliteetset mnniseemikut. 2000. aasta kevadel klvati mnniseemet 0,2 hektarile, kasu tati 10 kg seemet. Taimla inventeerimisel 2002. aasta kevadel selgus, et 0,2 hektarilt saadi kaheaastasi seemikuid 450 000. Kevadel 2001 klvati 0,15 hektarile 18 kg seemet. 2003. aasta kevadel saadi 360 000 kvaliteetset taime. Aastal 2002 klvati 0,2 hektarile 20 kg seemet. Sgisese inventuuri andmetel oli 406 000 seemikut, mis jid edasi kasvama. Kik eelnimetatud klvid tehti avamaale.
2000. aastal klvati mnniseeme esimest korda 200 m katmikalale. Seemet kulutati kolm kilogrammi ja saadi sgiseks 192 000 seemikut. Edaspidi loobuti mnniseemikute kasvatamisest katmikalal, kuna mnd kannatas fusarjoosi (tusmete lamandumise) all. Metsniku prognoosi kohaselt on iga-aastane mnniseemiku vljatulek umbes 6570% kogutoodangust.
Kuuseseemet klvati 1999. aastal avamaa 0,3 hektarile ja kasutati 20 kg seemet. Sellest klvist saadi 2001. aastal 384 000 seemikut. 2000. aastal klvati 13 kg seemet 0,3 hektarile ja saadi 2002. aastal 478 000 koolitamisklblikku seemikut. Aastal 2001 klvati masinaga 41 kg kuuseseemet 0,3 hektarile; esimese aasta sgisese inventuuri andmetel oli 746 000 seemikut. Kahjuks tegi 2002. aasta pud oma t ja jrgmise aasta koolituseks oli ainult 236 000 seemikut. 2002. aastal klvati taas 0,3 hektarile 41 kg seemet ja sgisese inventuuri jrgi oli 659 000 vga ilusat seemikut.
Katmikalal tehti esimene kuuse klv 1999. aastal 400 ruutmeetrile: vaja lks neli kilogrammi seemet. 2001. aasta kevadel saadi 186 000 seemikut. 2000. aasta kevadel saadi 360 000 istutusklblikku kuuseseemikut, mis koolitati oma puukoolis. Kevadel 2000 klvati 300 ruutmeetrile kolm kilogrammi kuuseseemet. Jrgmise aasta kevadel saadi 186 000 seemikut.
2001. aastal klvati viis kilogrammi kuuseseemet katmikala 500 ruutmeetrile. 2002. aastaks seemikuid ei saadud, kuna klv hukkus suurte temperatuurikikumiste tttu. Vga krge hutemperatuur kttis mulla kuumaks, kuid jest tulev kastmisvesi oli vga klm. 2002. aastal klvati katmikala 120 ruutmeetrile ja saadi 120 000 seemikut 2003. aasta koolituseks. Metskonna oma ttajad on ehitanud katmikalad: need on kige lihtsamad kilemajad.

KUUSEISTIKUD, KASE JA SANGLEPA SEEMIKUD Kuuseistikute kasvatamiseks kasutatakse nii he- kui ka kaheaastasi kuuseseemikuid. heaastased kuuseseemikud kasvatatakse katmikalal. 1999. aastal istutati 492 000 seemikut ja jrgmisel aastal saadi 212 000 kvaliteetset kuuseistikut. 2000. aastal istutati 477 000 kuuseseemikut; 2002. aastaks saadi 361 000 istikut. 2000. aastal kasutati istutamiseks kuuseseemikud, mis osteti Ahme ja Sagadi metskonnast. Ahtme metskonna seemikud olid kolmeaastased, kuid need hvisid prast koolitamist. Sagadist toodud seemikutest ei kasvanud standardseid istikuid, sest seemikud olid alamdulised. 2002. aastal rajas metskond kuusekooli 2,7 hektarile ainult standardse seemikuga. Koolitati 700 000 seemikut. Sgisese inventuuri andmetel oli kasvamaminek 88%.
heaastasi seemikuid koolitati esimest korda 2000. aasta kevadel, sest oluline oli vabastada kilehoone pind uueks klviks. Esimese klvi katmikalal kuuseseemikute kasvatamiseks tegi metskond huvist kiirendada kuuseistikute kasvu, sest vahepeal oli istikute kasvatamine vhenenud miinimumini. Esimesed seemikud kasvatas metskond metsniku kodus olevas endises kurgikasvuhoones, kuhu paigutati vetisega segatud turvas. Tulemus oli vga hea, 400 ruutmeetrilt saadi 396 000 standardset kuuseseemikut, mis lks koolituseks. 2002. aasta inventeerimise andmetel kasvas Iisaku taimlas 232 000 kuuseistikut, mis 2003. aasta kevadel les kaevati, sorditi, seoti 50 kaupa kimpudesse, krbiti juured ning saadeti metsa. Viimastel aastatel on standardsete mtmetega kuuseistikuid suudetud kasvatada kolme aastaga, tnu kilehoonetesse tehtud kuuseklvidele.
Iisaku metskonna taimlas on mitu aastat kasvatatud peale mnni ja kuuse ka arukaske. Esimene kase klv tehti 1997. aastal 0,03 hektarile avamaale ja kaeti kattelooriga. Kaseseemet kulus viis kilogrammi ja 1999. a. saadi 22 000 seemikut. Alates 2000. aastast kasvatab metskond kaseseemikuid kattealal, esmalt klvati 500 ruutmeetrile ja kasutati ks kilogramm metsauuenduskeskusest ostetud seemet. Tulemuseks oli 50 000 kaseseemikut. 2001. aastal klvati juba 1100 ruutmeetrile 3,2 kg seemet ja saadi 70 000 istutusklblikku kaseseemikut. 2002. aastal klvati 2,6 kg kaseseemet 800 ruutmeetrile ja saadi 90 000 seemikut.
Sanglepa seemikute kasvatamine veti katseliselt kavva 2002. aastal. Klvati 40 ruutmeerile ja kasutati 100 g seemet. Klvati samal ajal (29. mail) kase klviga katmikalale. Kahjuks selgus, et sanglepp vajab kasvuks kile all pikemat aega ja seemikute krgus ei kndinud kehtestatud standardini. Vhesel mral kasvatatakse avamaal tamme, viir-, lts- ja tuhkpuud. Nende kogused ei kni tuhandeni ning neid kasvatatakse lihtsalt huvist.

TAIMEDE KVALITEEDIST, OMAHINNAST JA PALJASJUURELISTE TAIMEDE EELISTEST Kikide istutusmaterjalide puhul on taimlas tidetud kehtestatud vljatuleku normid. Seemikuid tuleb kll pinnalt vlja normi piires, kuid istutusklblike seemikute hulk jb loodetavast viksemaks. Seejuures vib kll eeldada, et hredamalt kasvavad seemikud on kvaliteetsemad, elujulisemad ja vastavad paremini standardile.
Kvaliteedile mittevastavatest nitajatest ilmnes Iisaku taimlas kontrolli phjal kige enam mitmeladvalisust, ka ksikuid tvekverdusi. Muude puudustega taimi ei leitud. Mitmeladvalisi taimi oli kaheaastaste mnniseemikute hulgas 25,8%, kaheaastastest kuuseseemikutest 12% ja kuuseistikutest 16,2% taimedest. Tve kverdumist mrgiti 3,2% kuuseistikutel.
Metsaistutusmaterjali omahinna mravad otsesed ja ldkulud. Otseste kulude alla kuuluvad maapinna ettevalmistus, klv, hooldus, vetamine, keemiline trje ja vljakaevamine, istikute puhul ka istutus ehk koolitus. Katmikaladel kasvaval istutusmaterjalil lisandub katmikala rajamine ja turba ostmine. ldkulud koosnevad palkade sotsiaalmaksudest, teenuste otsekuludest, tjuhi ttasust ja tema transpordi kulust, samuti tootmisseadmete amortisatsioonist. Suur osa taime hinna kujunemisel on ka ilmastikul. Kulutused avamaal on viksemad, kui ei ole vaja kasta; vga vihmase suve korral on rohukasv kiire ja sellest tingitud hoolduskulud suuremad.
Kuuseistiku omahinnast hlmab suure osa seemik. Kasutades koolituseks katmikalal kasvatatud standardseid heaastasi seemikuid, vheneb istiku omahind keskmiselt 14%. ldjuhul hlmab seemiku hind 30% istiku omahinnast.
Istiku puhul kulub hooldusele peaaegu 50% hinnast. Katmikalal kasvava kuuseseemiku omahinnast vtab kige suurema osa hooldus.
Millised on paljasjuureliste ja kinnise juurekavaga taimede eelised ja puudused? Paljasjuuureliste metsataimede puuduseks pean asjaolu, et kevadel tuleb metsakultuurid kiiresti igel ajal rajada. Kinnise juurekavaga taimede puhul saab aga istutustid teha pikka aega, hoolimata ilmastikust.
Kuid avamaal kasvatatud taimed on tugevamad ja kohanevad kiiremini kohalike kasvuoludega. Arvestades kohalikke olusid, tuleb istutusmaterjali hind odavam kui kinnise juurekavaga taime hind. Tugev avamaataim sobib meie suure rohukasvuga kasvukohatpidesse paremini.



Koidu Simson, RMK Iisaku metskonna metsalem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet