Üle kolmekümne aasta Iisaku metskonna abimetsaülema ja metsaülema ametit pidanud autori meelisteema on ikka olnud metsataimede kasvatus. Kirjutises tutvustatakse kokkuvõtlikult metskonna taimlas aastakümnete jooksul tehtut.

TAIMLA TÕUSUD JA MÕÕNAD ON KULGENUD KÄSIKÄES ÜHISKONDLIKE MUUTUSTEGA Mets võib uueneda mitmel viisil. Looduslikul uuenemisel kantakse kergemad seemned tuule abil emapuust kaugele. Ka vesi, linnud ja loomad kannavad seemet edasi ja aitavad kaasa metsade levikule. Peale selle uuenevad lehtpuud kännu- ja juurevõrsete kaudu. Nii hoolitseb loodus ise, et kõikjale, kus on selleks võimalused, saaks asuda mets. Kuid sageli nõuab selline uuenemine pikemat aega; vahel ilmub mõni puuliik sinna, kuhu ta metsakasvataja arvates ei sobi, ja tuleb suuremat tulu tõotava liigi vastu välja vahetada.

Paremal kuusetaim, mida kasvatatud 1a katmikalal ja 2a avamaal, vasakul taim, mida kasvatatud 2a seemikuna avamaal ja 2a istikuna	Kalev Vask

Iisaku metskonnas on taimla olnud 1963. aastast alates, kui loodi Alutaguse metsamajand. Istutusmaterjali kasvatati metskonnas ka varem, kuid väga väikestel pindadel. Põhilise töö tegijad olid siis metsavahid või nende pereliikmed. Kasvatati nelja-aastasi kuuseistikuid ja kaheaastasi männiseemikuid. Kaheaastaste kuuseseemikute koolitamiseks kasutati istutuslauda aastani 1978, siis sai metskond istutusmasina EMI-5.
1963. aastal toodeti 230 000 taime, 1990. aastate alguseks oli tootmine kasvanud ühe miljoni taimeni. Muudatused, nii majanduslikud kui ka poliitilised, on mõjutanud istutusmaterjalide tootmist ka Iisaku taimlas. 1991. aastal hakkas Iisaku taimla toodang vähenema. Puudus motivatsioon parandada tootmistegevust, sest toodangut oli raske müüa, raha liikus väga aeglaselt ning palkade maksmine viibis. Raske oli hankida kvaliteetset seemet ning väetisi. Kõige selle tõttu kannatasid toodangu maht ja kvaliteet.
Taimla asus eramaal, mida omanik soovis saada tagasi. Hoolimata sellest tehti igal kevadel uued külvid, tehti koolitustööd ja hooldati taimi.
Iisaku taimla toodangu maht oli suurim 1980. aastate keskpaiku, kuid istutusmaterjali tootmine vähenes kolm korda 1992. aastal. Aga alates 1995. aastast on suurenenud tootmine nii avamaal kui ka lihtsatel omaehitatud katmikaladel. 1996. aastast peale on olukord stabiliseerunud ja metsaistutusmaterjali tootmise maht kasvanud parema majandamise, kvaliteetsema seemne ja väetiste kättesaadavuse tõttu.
1999. aastal hakati rajama uut taimlat: leiti uus põllumaa, hinnati maa sobivus, valmistati maa ette külviks ning ehitati katmikalad. Katmikala on ehitatud metskonna oma jõududega ning kõige käepärasemast materjalist: okaspuu ümarmaterjalist ja servatud laudadest. Et vältida metsloomade kahjustusi, on taimla piiratud uue, kahe meetri kõrguse võrkaiaga. Külvide ja koolide hooldamisel ei kasutata mürkkemikaale, rohitakse käsitsi – see on Iisaku taimla oluline tunnusjoon. Töötajad on välja õppinud ja pikka aega sel alal tegutsenud. Praegu on avamaa toodangu maht 1,8 miljonit männiseemikut ja kuuseistikut, katmikalalt omakorda veel 200 000 kaseseemikut. Metskond on saanud uue istutusmasina ja Egedali vaheltharija koos väetisekülviku ja pritsiga vedelväetise ning keemilise tõrje jaoks. 2002. aastal saavutas Iisaku taimla planeeritud tootmismahu.

KUIDAS ON KORRALDATUD METSATAIMEDE KASVATUS? Iisaku taimlas kasvatatakse ainult paljasjuurseid taimi. Avamaal kaheaastasi männiseemikuid, ühe- ja kaheaastasi kuuseseemikuid. Katmikalal kasvatatakse aastavanuseid kaski, üheaastasi kuuseseemikuid ja katseliselt ka sangleppi. Vähesel määral on kasvatatud lehist ja ebatsuugat. Üheaastasi kuuseseemikuid kasutatakse kuuseistikute kasvatamiseks.
Iisaku taimla varustab Kirde-regiooni metskondi; kui taimi jääb üle, siis ka väljaspool antud regiooni asuvaid metskondi. Seda siiski harva, sest vajadus istutusmaterjali järele on oma regiooni metskondades suur.
Tähtis on toodangu müügivõimaluste paranemine ja metskonna töötajate tahe kasvatada ise taimed. Iisaku taimla on Ida-Virumaa suurim; siin on metsataimede tootmiseks loodud suurepärased tingimused.
Taimla paikneb Ida-Viru maakonnas Iisaku metskonna territooriumil, põlisel riigimetsa maal, looduslikult kaunis kohas jõe kaldal. Metskonna kontorist ja Iisaku alevist jääb taimla kolme kilomeetri kaugusele. Taimlani viib Iisaku- Mäetaguse tee.
Ühest küljest on taimeaia territoorium piiratud Lõpe jõega ning ülejäänud külgedest kuuse ja kase segametsaga. Kastmiseks vajalik vesi saadakse vajaduse korral jõest; kasutatakse paakautot ja kantavaid pumpasid. Taimla pindala on 12,1 hektarit, taimlal on kolm osa. Avamaad on 11 hektarit ja katmikala 1100 m². Taimlat saaks veelgi laiendada, kuid praegu seab oma piirid eelkõige kindlustunde puudumine.

VÄETAMINE JA SEEMNE KÜLV Et vältida mulla toitainepuudust, väetatakse Iisaku taimlas nii orgaaniliste kui ka mineraalväetistega. Mullaanalüüside põhjal koostatud väetustarbe kaart on aluseks toitainete lisamisel. Orgaanilist väetist antakse kevadel enne kündi nii seemikute kui ka istikute alt vabanenud maale umbkaudu 40 t/ha. Orgaanilise väetisena kasutatakse veisesõnnikut, mida saadakse AS-ilt Kasevälja. Orgaanilist väetist saanud põllud jäävad kesaks. Mineraalväetisi kasutatakse nii külvi eel kui ka pealtväetamisel. Sügisel enne kesa kündi kasutatakse NPK-väetist vahekorraga 5:19:38, kevadel ja suvel väetatakse koole ja kahe aasta vanuseid külve mineraalväetistega, milles toiteelementide vahekord on 10:10:20. Külvi eel tuleb viia toitained seemne vahetusse lähedusse. Viimastel aastatel pärast Egedali väetisekülviku saamist on kasutatud ka vees lahustuvat Kemira Ferticare 14-11-25, mis on andnud väga häid tulemusi. Eriti sobiv oli see 2002. aasta väga kuival suvel. Pealtväetamine ehk taimede kasvuaegne toitmine on vajalik taimedele optimaalsete toitumisolude tagamiseks vegetatsiooniperioodi jooksul. Pealtväetamiseks kasutatakse külvides ja kooliosakonnas vedelväetist Kemira Ferticare 14-11-25. Esimest korda väetatakse kohe, kui põld on piisavalt kuiv, et seda edukalt teha. Kevadel kasutatakse NPK-väetist 250 kg/ha ja suvel 150 kg/ha toimaine sisaldusega 10-10-20. Vajaduse korral pritsitakse peenarde ja haljasala vahelist ala Roundup’iga, et takistada umbrohu levikut põllule. Iisaku taimlas kasutatakse kolmeväljasüsteemi, mille puhul põld on jagatud kolmeks: esimese aasta külv või kool, teise aasta külv või kool ja kesa.
Männi ja kase külviks vajamineva seemne varuvad Iisaku metskonna töötajad ise. Kuuseseeme ostetakse metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest. Külvipeenrad on ühe meetri laiused. Piki peenart külvates jäetakse külviridade vahe 20 cm. Normaalse külvitihedusega peaks kuuseseemikuid hektarilt saama kaks miljonit, männiseemikuid aga poolteist miljonit. Iisaku taimlasse külvatakse seeme Egedali seemnekülvikuga, mis on MTZ-82 haakes. Seemned puhitakse enne külvi preparaadiga Maxim Star 2 g/l kilogrammi seemne kohta. Selle külvikuga külvates pole vaja katta külvi turbaga, kuna külvik katab ise seemne. Metsnik vastutab ühtlasi töö kvaliteedi eest.

ISTUTUSMATERJALI HOOLDAMINE Avamaa kooliosakond jaguneb esimese aasta ja teise aasta kooliosakonnaks ning kesaks. Iisaku taimlas koolitatakse kaheaastasi kuuseseemikuid, kuid alates 2000. aastast ka üheaastasi kuuseseemikuid, mida oli varem kasvatatud katmikalal, kilehoones. Koolitamistöö tehakse koolitusmasinaga EMI-5, mis on välja töötatud just kuusetaimede tarbeks ja võimaldab koolitada taimi korraga viiele reale seaduga 10 x 25 cm. Koolitatavate taimede juured ei pea olema pikemad kui l0–12 cm, sest see on piisav masinaga koolitamiseks ja tagab parima kasvamamineku (Reim, 1978). Koolitusmasin on haagitud MTZ-82 haakesse, millele on konstrueeritud hüdromootorid, et traktor liiguks piisavalt aeglaselt. Koolitustöid teevad hooajaks taimlasse palgatud viis töölist. Istutusmaterjal on sorditud külviosakonnast välja kaevamisel.
Töö kvaliteeti jälgitakse istutamise käigus pidevalt, koolitusel tekkinud vead parandatakse. Kuna koolitustöö on väga aeganõudev, siis tehakse tööd kahes vahetus. Viimastel aastatel on võimalik olnud teha tööd kahe masinaga, nii kulus 2002. aastal 700 000 seemiku koolitamiseks 21 tööpäeva.
Arvestada tuleb asjaoluga, et külvist tuleb kvaliteetseid seemikuid 65–70%, koolitatud seemikutest saab kvaliteetseid istikuid keskmiselt 85–95%.
Iisaku taimlas hooldatakse istutusmaterjali käsitsi ja viimasel kahel aastal ka mehhaniseeritult, kasutades Egedali vaheltharijat. Rohivad hooajaks palgatud töölised. Igal töölisel on temale välja mõõdetud peenrad, mille eest ta vastutab kaks aastat, kas siis seemikute või istikute kasvatamistsükli ajal. Kindlat tööaega ei ole, kuid igal töölisel on kohustus hoida oma peenrad puhtana. Töölised on ise konstrueerinud endale sobivad ja mugavad tööriistad, mis on tublisti hõlbustanud peenravahede rohimist. Põhiline tööriist on kõblas. Rohitakse nii, et ei tekiks püsivat umbrohtu, mürkkemikaale taimlas umbrohu tõrjeks ei kasutata.
Taimi pikka aega ei säilitata. Küll aga kasutas metskond 2002. aastal katmikalalt välja võetud kuuseseemikute säilitamiseks plastkaste, kuhu pakiti seemikud turbasse oktoobri lõpus. Pakitud seemikud kasteti korralikult ja pritsiti Tildiga. Kastid laoti puidust kuuri ülestikku, nii et kastide vahel sai õhk liikuda. Kevadel oli taimede väljanägemine väga hea ja nii sai varakult alustada koolitust.

MÄNNI- JA KUUSESEEMIKUD 1999. aasta kevadel külvati 0,11 hektarile 10 kg männiseemet ja saadi 2001. aasta kevadeks 280 000 kvaliteetset männiseemikut. 2000. aasta kevadel külvati männiseemet 0,2 hektarile, kasu tati 10 kg seemet. Taimla inventeerimisel 2002. aasta kevadel selgus, et 0,2 hektarilt saadi kaheaastasi seemikuid 450 000. Kevadel 2001 külvati 0,15 hektarile 18 kg seemet. 2003. aasta kevadel saadi 360 000 kvaliteetset taime. Aastal 2002 külvati 0,2 hektarile 20 kg seemet. Sügisese inventuuri andmetel oli 406 000 seemikut, mis jäid edasi kasvama. Kõik eelnimetatud külvid tehti avamaale.
2000. aastal külvati männiseeme esimest korda 200 m² katmikalale. Seemet kulutati kolm kilogrammi ja saadi sügiseks 192 000 seemikut. Edaspidi loobuti männiseemikute kasvatamisest katmikalal, kuna mänd kannatas fusarjoosi (tõusmete lamandumise) all. Metsniku prognoosi kohaselt on iga-aastane männiseemiku väljatulek umbes 65–70% kogutoodangust.
Kuuseseemet külvati 1999. aastal avamaa 0,3 hektarile ja kasutati 20 kg seemet. Sellest külvist saadi 2001. aastal 384 000 seemikut. 2000. aastal külvati 13 kg seemet 0,3 hektarile ja saadi 2002. aastal 478 000 koolitamiskõlblikku seemikut. Aastal 2001 külvati masinaga 41 kg kuuseseemet 0,3 hektarile; esimese aasta sügisese inventuuri andmetel oli 746 000 seemikut. Kahjuks tegi 2002. aasta põud oma töö ja järgmise aasta koolituseks oli ainult 236 000 seemikut. 2002. aastal külvati taas 0,3 hektarile 41 kg seemet ja sügisese inventuuri järgi oli 659 000 väga ilusat seemikut.
Katmikalal tehti esimene kuuse külv 1999. aastal 400 ruutmeetrile: vaja läks neli kilogrammi seemet. 2001. aasta kevadel saadi 186 000 seemikut. 2000. aasta kevadel saadi 360 000 istutuskõlblikku kuuseseemikut, mis koolitati oma puukoolis. Kevadel 2000 külvati 300 ruutmeetrile kolm kilogrammi kuuseseemet. Järgmise aasta kevadel saadi 186 000 seemikut.
2001. aastal külvati viis kilogrammi kuuseseemet katmikala 500 ruutmeetrile. 2002. aastaks seemikuid ei saadud, kuna külv hukkus suurte temperatuurikõikumiste tõttu. Väga kõrge õhutemperatuur küttis mulla kuumaks, kuid jõest tulev kastmisvesi oli väga külm. 2002. aastal külvati katmikala 120 ruutmeetrile ja saadi 120 000 seemikut 2003. aasta koolituseks. Metskonna oma töötajad on ehitanud katmikalad: need on kõige lihtsamad kilemajad.

KUUSEISTIKUD, KASE JA SANGLEPA SEEMIKUD Kuuseistikute kasvatamiseks kasutatakse nii ühe- kui ka kaheaastasi kuuseseemikuid. Üheaastased kuuseseemikud kasvatatakse katmikalal. 1999. aastal istutati 492 000 seemikut ja järgmisel aastal saadi 212 000 kvaliteetset kuuseistikut. 2000. aastal istutati 477 000 kuuseseemikut; 2002. aastaks saadi 361 000 istikut. 2000. aastal kasutati istutamiseks kuuseseemikud, mis osteti Ahme ja Sagadi metskonnast. Ahtme metskonna seemikud olid kolmeaastased, kuid need hävisid pärast koolitamist. Sagadist toodud seemikutest ei kasvanud standardseid istikuid, sest seemikud olid alamõõdulised. 2002. aastal rajas metskond kuusekooli 2,7 hektarile ainult standardse seemikuga. Koolitati 700 000 seemikut. Sügisese inventuuri andmetel oli kasvamaminek 88%.
Üheaastasi seemikuid koolitati esimest korda 2000. aasta kevadel, sest oluline oli vabastada kilehoone pind uueks külviks. Esimese külvi katmikalal kuuseseemikute kasvatamiseks tegi metskond huvist kiirendada kuuseistikute kasvu, sest vahepeal oli istikute kasvatamine vähenenud miinimumini. Esimesed seemikud kasvatas metskond metsniku kodus olevas endises kurgikasvuhoones, kuhu paigutati väetisega segatud turvas. Tulemus oli väga hea, 400 ruutmeetrilt saadi 396 000 standardset kuuseseemikut, mis läks koolituseks. 2002. aasta inventeerimise andmetel kasvas Iisaku taimlas 232 000 kuuseistikut, mis 2003. aasta kevadel üles kaevati, sorditi, seoti 50 kaupa kimpudesse, kärbiti juured ning saadeti metsa. Viimastel aastatel on standardsete mõõtmetega kuuseistikuid suudetud kasvatada kolme aastaga, tänu kilehoonetesse tehtud kuusekülvidele.
Iisaku metskonna taimlas on mitu aastat kasvatatud peale männi ja kuuse ka arukaske. Esimene kase külv tehti 1997. aastal 0,03 hektarile avamaale ja kaeti kattelooriga. Kaseseemet kulus viis kilogrammi ja 1999. a. saadi 22 000 seemikut. Alates 2000. aastast kasvatab metskond kaseseemikuid kattealal, esmalt külvati 500 ruutmeetrile ja kasutati üks kilogramm metsauuenduskeskusest ostetud seemet. Tulemuseks oli 50 000 kaseseemikut. 2001. aastal külvati juba 1100 ruutmeetrile 3,2 kg seemet ja saadi 70 000 istutuskõlblikku kaseseemikut. 2002. aastal külvati 2,6 kg kaseseemet 800 ruutmeetrile ja saadi 90 000 seemikut.
Sanglepa seemikute kasvatamine võeti katseliselt kavva 2002. aastal. Külvati 40 ruutmeerile ja kasutati 100 g seemet. Külvati samal ajal (29. mail) kase külviga katmikalale. Kahjuks selgus, et sanglepp vajab kasvuks kile all pikemat aega ja seemikute kõrgus ei küündinud kehtestatud standardini. Vähesel määral kasvatatakse avamaal tamme, viir-, lääts- ja tuhkpuud. Nende kogused ei küüni tuhandeni ning neid kasvatatakse lihtsalt huvist.

TAIMEDE KVALITEEDIST, OMAHINNAST JA PALJASJUURELISTE TAIMEDE EELISTEST Kõikide istutusmaterjalide puhul on taimlas täidetud kehtestatud väljatuleku normid. Seemikuid tuleb küll pinnalt välja normi piires, kuid istutuskõlblike seemikute hulk jääb loodetavast väiksemaks. Seejuures võib küll eeldada, et hõredamalt kasvavad seemikud on kvaliteetsemad, elujõulisemad ja vastavad paremini standardile.
Kvaliteedile mittevastavatest näitajatest ilmnes Iisaku taimlas kontrolli põhjal kõige enam mitmeladvalisust, ka üksikuid tüvekõverdusi. Muude puudustega taimi ei leitud. Mitmeladvalisi taimi oli kaheaastaste männiseemikute hulgas 25,8%, kaheaastastest kuuseseemikutest 12% ja kuuseistikutest 16,2% taimedest. Tüve kõverdumist märgiti 3,2% kuuseistikutel.
Metsaistutusmaterjali omahinna määravad otsesed ja üldkulud. Otseste kulude alla kuuluvad maapinna ettevalmistus, külv, hooldus, väetamine, keemiline tõrje ja väljakaevamine, istikute puhul ka istutus ehk koolitus. Katmikaladel kasvaval istutusmaterjalil lisandub katmikala rajamine ja turba ostmine. Üldkulud koosnevad palkade sotsiaalmaksudest, teenuste otsekuludest, tööjuhi töötasust ja tema transpordi kulust, samuti tootmisseadmete amortisatsioonist. Suur osa taime hinna kujunemisel on ka ilmastikul. Kulutused avamaal on väiksemad, kui ei ole vaja kasta; väga vihmase suve korral on rohukasv kiire ja sellest tingitud hoolduskulud suuremad.
Kuuseistiku omahinnast hõlmab suure osa seemik. Kasutades koolituseks katmikalal kasvatatud standardseid üheaastasi seemikuid, väheneb istiku omahind keskmiselt 14%. Üldjuhul hõlmab seemiku hind 30% istiku omahinnast.
Istiku puhul kulub hooldusele peaaegu 50% hinnast. Katmikalal kasvava kuuseseemiku omahinnast võtab kõige suurema osa hooldus.
Millised on paljasjuureliste ja kinnise juurekavaga taimede eelised ja puudused? Paljasjuuureliste metsataimede puuduseks pean asjaolu, et kevadel tuleb metsakultuurid kiiresti õigel ajal rajada. Kinnise juurekavaga taimede puhul saab aga istutustöid teha pikka aega, hoolimata ilmastikust.
Kuid avamaal kasvatatud taimed on tugevamad ja kohanevad kiiremini kohalike kasvuoludega. Arvestades kohalikke olusid, tuleb istutusmaterjali hind odavam kui kinnise juurekavaga taime hind. Tugev avamaataim sobib meie suure rohukasvuga kasvukohatüüpidesse paremini.