Erametsaomanikel, kelle metsas murdis torm üle 5% puudest, tuleb langenud puude koristamiseks esitada keskkonnateenistusele metsateatis. Sinna peab olema märgitud, et tegemist on sanitaarraiega, samuti ala pindala ja raiutava puidu hinnanguline maht. Kui tormimurru ülestöötamise tõttu tekib üle 0,1 hektari suurune raiesmik, peab metsaomanik teatama tormikahjustusest. Keskkonnateenistus edastab info piirkondlikule metsapatoloogile, kes otsustab lageraie suuruse ja saadab vastava ekspertarvamuse metsaomanikule. Selle alusel edastab omanik metsateatise raieks. Kevadel tuleb raiesmik kindlasti uuendada. Kuna Eestis on vähe metsapatolooge ja nad on tormi järel tööga üle koormatud, volitab keskkonnaministeerium tormimurruga tekkinud lagealasid üle vaatama ja hindama ka piirkondlikud metsandusspetsialistid. Langenud puude koristusega pole praegusel aastaajal kiiret, sest külma ilmaga ei rikne puit vähemalt kuu aja jooksul. Ent murdunud puud võivad pakasega kinni külmuda, nii et neid ei saa raiuda ega kokku vedada. Kui puu on kukkunud teele või metsarajale, võib selle sealt kõrvale tõsta, kuid metsast ära viia ei tohi. Sellise puu känd peab olema näha. Kuigi nõue esitada tormi järel metsateatis võib tunduda liiga karm, tuleb seda teha “ärimeeste” pärast, kes võivad kasvavate puude mahavõttu põhjendada tormikahjustustega.
|