1/2005



Sealt metsast

Rootsi metsade suured tormikahjustused sunnivad rootslasi palkama metsakorrastusele lisajudu vlism
Tasuva t prast lheb sinna ka Eesti metsatlisi ning saadetakse siit masinaid. Niteks loodab oma metsaveomasinad Rootsi saata Prnumaa metsaomanik Aivar Vene.
  • Loe lähemalt...

  • Puiduvood suunduvad Rootsi asemel Soome
    Tormikahjud Rootsis lvad alla puidu hinna ning muudavad nudmise ja pakkumise vahekorda Lnemere regioonis. Puidu import Balti riikidest ja Venemaalt Rootsi vib peatuda, tenoliselt suundub see Soome turule.
  • Loe lähemalt...

  • Rootsi valitsus aitab tuulemurdu psta
    Rootsi valitsus on valmis leevendama keskkonnanudeid ja maksureegleid, et psta hvingust vimalikult suur osa tormis murdunud metsa. Jaanuari algul Lnemerel ltsunud tormituul murdis peamiselt Rootsi lunaosas ligi 80 miljonit tihumeetrit metsa.
  • Loe lähemalt...

  • Brasiilia metsade pindala vheneb
    Brasiilia keskkonnaminister Marina Silva teatas, et 2004. aastal vhenes Brasiilia vihmametsade pindala 20 000 km2 vrra (vrdluseks: Eesti pindala on ligi 45 000 km2).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit metsast

    RMK mgitulu ulatus 2004. aastal 978 miljoni kroonini
    Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2004. aasta mgitulu oli esialgsetel auditeerimata andmetel 978 miljonit krooni, s.o.104% aastaeelarves planeeritud tuludest ning 28 miljonit krooni enam kui 2003.
  • Loe lähemalt...

  • AS-i Repo Vabrikud kive suurenes mullu ligi veerandi vrra
    Mullu kasvas AS-i Repo Vabrikud kive 2003. aastaga vrreldes 22,5% ja judis 495,4 miljoni kroonini.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso Timberi Balti tootmisrhm sai FSC tarneahela sertifikaadi
    Stora Enso Timberi Balti tootmisrhm sai tnavu aasta algul FSC tarneahela sertifikaadi. Seega on sertifikaat ka Stora Enso Timberi Balti tootmisrhma saeveskitel Imaveres ja Npil ning Ltis Launkalne saeveskil.
  • Loe lähemalt...

  • Kui tormikahjustusi on metsas le 5%, peab esitama metsateatise
    Erametsaomanikel, kelle metsas murdis torm le 5% puudest, tuleb langenud puude koristamiseks esitada keskkonnateenistusele metsateatis. Sinna peab olema mrgitud, et tegemist on sanitaarraiega, samuti ala pindala ja raiutava puidu hinnanguline maht.
  • Loe lähemalt...

  • Esimene metsa omanike rhm Eestis sai FSC-sertifikaadi
    Rakvere metsahistu kaheksa omaniku loodud metsaomanike rhm sai FSC-sertifikaadi, mis kinnitab head metsamajandamist. Sertifikaat kehtib 575 ha metsamaa kohta, kus keskmine aastane raiemaht on ligikaudu 3170 tihumeetrit.
  • Loe lähemalt...

  • Hiied vajavad kaitset ja tutvustamist
    Taara- ja maausuliste eestvttel on riik hakanud tsiselt thelepanu prama hiite kaitsele ning hoidmisele. Taara- ja maausuliste maavalla koda on hiitega seotud probleemidega tegelenud juba kmme aastat.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnakaitsjad koosts politseiga hoidsid ra ebaseadusliku metsaraie
    Keskkonnainspektsioon koosts keskkonnateenistuse ja politseiga tuvastasid tnavu veebruarikuus metsa raieiguse dokumentide vltsingu. Nnda nnestus ra hoida ligi 300 tihumeetri metsa ebaseaduslik raie.
  • Loe lähemalt...

  • Kaitseministeeriumi metsatehing juab kohtusse
    Kaitseministeeriumi eestvttel Vrumaal Snna sjavebaasis mdud riigimets lks prokuratuuri hinnangul mki tunduvalt alla turuhinna. Mki korraldanud kaitseministeeriumi nunikku Sven Smitti sdistatakse ametiseisundi kuritarvituses.
  • Loe lähemalt...

  • On aeg edendada metsa krvalkasutust
    Tnavu veebruaris kogunes esimest korda metsa krvalkasutust edendav trhm, kus on esindatud oma ala eksperdid metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, RMK-st, erametsaliidust, Eesti metsatstuse liidust, erametsa seltsist ja keskkonnaministeeriumist.
    Trhma siht on selgitada vlja, milline on praegu Eestis metsa krvalkasutuse maht ning milliseid tegevusalasid krvalkasutuses viljeldakse.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ja Lti metsandustegelastele tutvustati Tallinnas 18. veebruaril
    Ligna metsandusmessi, mis toimub 2.6. mail Hannoveris.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Tormi ppetunnid: kas hakkame lpuks metsi kindlustama?
    Erinevalt maja- ja autoomanikest ei ole erametsaomanikud saanud tormikahjude eest mingit hvitust. Erametsa kindlustus on le ju kallis ja seeprast ei olnud metsad kindlustatud.
  • Loe lähemalt...

  • Suurtormid Eesti ja Euroopa metsades
    Viimasel poolsajandil on Euroopa metsi rsinud mitu suurt tormi. Phjalikumalt on vaatluse all tnavune jaanuaritorm ja selle vimalikud jrelmjud puiduturule.
  • Loe lähemalt...

  • Metsatstus huvitub harvendusraietest erametsades
    Puidupuudus sunnib metsatstust prama suuremat thelepanu peenpalgi kasutusele. Peenpalki saab harvendusraietelt.
  • Loe lähemalt...

  • Maailma metsakasvatuse ja -kasutuse suundumusi
    Eri maades on metsakasvatuse ja -kasutuse areng sageli kulgenud eri teed. Siiski saab vaadelda ja vlja tuua ldsuundumusi.
  • Loe lähemalt...

  • Hbriidhaab: lhikese raieringiga majandatav puu
    Hbriidhaaba, hariliku ja ameerika haava ristandit, on Euroopas kasvatatud juba le poole sajandi. Eestis on tema kultuure rajatud ligi seitsmesajale hektarile ja saadud vrtuslikke kogemusi.
  • Loe lähemalt...

  • Silikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju?
    Viimasel aastakmnel on Eesti raiesmikele ilmunud sihvakate ja ties elujus seemnepuude krvale vanad, surevad ja surnud,
    kverad vi pooleks murdunud puud. Need on tekitanud vastakaid arvamusi.
  • Loe lähemalt...

  • Geograafiliste katsekultuuride uurimine selgitab, kust hankida mnniseemet
    Nelikmmend aastat tagasi rajati Jrvseljale professor Endel Pihelgase juhendusel hariliku mnni katsekultuurid. Seemned prinesid eri piirkondadest.
  • Loe lähemalt...

  • Raplamaa metsavahtide eluolust enne Teist maailmasda
    Jtkame mulluses Eesti Metsa sgisnumbris alustatud levaadet metsavahtide eluolust Raplamaal kahe maailmasja vahel.
    Aluseks on peamiselt Kru ja Mrjamaa metskonna arhiividokumendid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    EESTI METSAKASVUKOHATBID
    Erich Lhmus
    Kordustrki toimetajad Jrgen Kusmin, Kalev Jgiste, Toivo Meikar

    Tegemist on 1984. aastal vlja antud kasvukohatpide raamatu tiendatud kordustrkiga.

  • Loe lähemalt...

  • METSAMEES JA LIND
    Interneti erametsaportaalis on nimeta metsaomaniku lestunnistus, et ta on igaks juhuks maha saaginud puu kulli pesaga. See kiri peaks plvima thelepanu.
  • Loe lähemalt...

  • AASTARAAMAT METS 2002
    Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus on 2004. aasta lpus llitanud 152-lehekljelise raamatu, mis annab detailse levaate Eesti metsadest 2002.
  • Loe lähemalt...

  • SSTVA METSANDUSE ALUSED
    Kirjastuse Ilo vlja antud 104-lehekljeline raamat on ilmunud kutsepikute projekti raames. Sissejuhatava osa pealkiri ksib sna intrigeerivalt: Kuidas loodus metsa majandab? Raamatu phiosa ksitleb sstva metsanduse aluseid ja vriselupaiku.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet