1/2005



Artiklid
Silikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju?

Viimasel aastakmnel on Eesti raiesmikele ilmunud sihvakate ja ties elujus seemnepuude krvale vanad, surevad ja surnud,
kverad vi pooleks murdunud puud. Need on tekitanud vastakaid arvamusi. Miks on vaja silikpuid?

NUE JTTA METSA SILIKPUID LHTUB METSASEADUSEST Raiesmike puude kohta tleb 1999. aastal justunud metsaseadus: Lageraie korral raiutakse he aasta jooksul raie algusest arvates langilt kik puud, vlja arvatud: 1) seemnepuud ja jrelkasv; 2) silikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud vi nende silinud pstiseisvad osad tvepuidu kogumahuga vhemalt 5 tm hektari kohta (RT I 1999, 95, 843). Just teisena mrgitud punkt on muutnud meie raiesmike ilmet, sest niisuguste puude jtmine pole plistava, vaid seotud jrsult paranenud arusaamaga selle kohta, mis teeb metsalooduse liigi- ja vormirohkeks.
Vtame vaatluse alla puud, mida seadus kutsub silikpuudeks ja mida jetakse raiesmikele paljudes maailma riikides. Niteks Fennoskandias on alates 1990. aastate keskpaigast nende soovitatav miinimumhulk vhemalt 510 puud hektari kohta (The Swedish FSC-Council, 1998; Vanha- Majamaa, Jalonen 2001), Ameerika hendriikides ja Kanadas kasutatakse aga mitmesugust tihedust ja asetust (Beese, Bryant, 1999; Schieck et al., 2000; Tittler, Hannon, 2000).

MIS ON SILIKPUU? koloogiliselt sstlik metsanduspraktika peaks vimalikult jljendama looduslikke protsesse, sest nii silib nende protsessidega kohastunud elustik. Silikpuude jtmine tulenebki tdemusest, et traditsiooniline lageraie erineb tugevasti looduslike puistuvahetushiringute (tulekahjude, leujutuste, tormimurdude) toimest. Osa puudest jnukpuud elab stiihia enamasti ju le ja surnud puud jvad kohapeale maha, kujundades metsi, kus on eri vanuses (sh. vga vanu) elus puid ning eri mtu ja laguastmes kdupuitu. Lageraie jrel tekib aga heealine, vhestest puuliikidest koosnev puistu, kus on vhe surnud puid ning kust aastakmneteks kaovad elutingimused suurte puudega seotud elustikule. Enne uue raieringi sulgumist tekivad need tingimused kas lhikeseks ajaks vi ldse mitte, ja nnda kaovad liigid, mis on kohastunud eluks suurtel elus ja surnud puudel, tasapisi kogu metsamaastikult.
Silikpuudel on seega kaks philist eesmrki. Esiteks loodetakse kohapeal silitada puistus (eesktt puude peal vi sees) enne raiet elanud samblaid, samblikke, seeni, putukad jt. liikide isendeid, kes saaksid uue puistu kujunemise jrel asustada ka teisi puid ja hoida ala jrjepidevat asustust. See on thtis aeglaselt levivate liikide jaoks, kes ei suuda alalt kord hvinuna sinna jrgmise raie eel, rikesel sobival perioodil mbruskonnast levida. Silikpuude varjus vib silida ka osa alustaimestikust ja sellega seotud liikidest. Teiseks pakuvad silikpuud jrgmises metsaplvkonnas elutingimusi plispuudega seotud liikidele. Siin on silmas peetud hid levijaid, kes raiesmiku avatud tingimustes kll hvivad, kuid liitunud puistu kasvupinna olemasolul taasasustavad. Lisaks mitmekesistavad silikpuud tekkiva puistu struktuuri ning aitavad hendada fragmenteerunud maastikku (Vanha-Majamaa, Jalonen 2001).
Seega pole meie metsaseaduse ste tpne ka silikpuud on meldud elustiku kaitseks ning peaks klama pigem: silikpuud ja teised bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Teised on eelkige suured surnud puud vi haruldased puuliigid (nt. kvad lehtpuud), mis silikpuu mtu vlja ei anna.

SEEMNEPUUD JA SILIKPUUD, ERALDI JA RHMITI Silikpuu on niisiis tulevase puistu plispuu, loodusliku jnukpuu analoog. Seda pole kaugeltki iga langile psti jetud puu, olgu see raietde kirjelduses pealegi silikpuuna arvestatud. Ja vastupidi: silikpuuna vib talitleda ka kultuuriloolistel phjustel hoitav hiigelpuu vi seemnepuu, mis jetud alles prast metsa uuenemist. Siiski ei ole seemne- ja silikpuude kokkulangevus ideaalne.
Seemnepuudeks jetakse meil ju seemnekandvusea saavutanud, suhteliselt hea tve vormi, kitsa ja lhikese vra ning kiire kasvuga mnde, kaski, saari ja tammi (RT I 1999, 95, 843), kus hea thendab palgitstuse, mitte sambliku vi putuka hinnangut. Silikpuud on aga pigem vanad, vljakujunenud vra, nsuste vi muude omapradega puud. Mil mral ja millal seemnepuud plispuudega seotud elustikku hoidma hakkavad, oleneb ilmselt liigist ja kohast, ning on seni ebapiisavalt teada.
Eesmrgist tulenevalt soovitatakse silikpuid enamasti jtta rhmiti, silitades ka alusmetsa. Tuulevarjus silivad paremini nii puud ise kui ka liigid, kelle jaoks on oluline metsa sisekliima, samuti on lihtsam teha raietid. See praktika on eriti levinud Phja-Ameerikas, kus raiesmikud on kmnete hektarite suurused ja puuderhma suurus 0,252 ha (Schieck et al., 2000). Eesti oludes viks jrelikult jtta silikpuid rhmiti eesktt suurematel raiesmikel ning selle otstarbekust tuleks veel uurida. Niteks Soomes on leitud, et pisikesed puudetukad ei pruugi algset taimestikku silitada (Jalonen, Vanha-Majamaa, 2001).

KA SILIKPUU HUKKUMINE LOOB VRTUSI Paratamatult ei jua kik silikpuudeks meldud puud jrgmisse metsaplvkonda: osa neist kuivab vi murdub. Praegu ei ole Eestis nende puude saatus reguleeritud: teedest eemal jetakse nad tavaliselt raiesmikule, ligipsetavates kohtades viiakse aga metsast vlja ja kasutatakse tarbepuiduna. Loodusliku mitmekesisuse seisukohast ei ole viimane hea, sest ehkki nurjus puude jtmise algne eesmrk, tekkisid elupaigad surnud puude vga mitmekesisele, eriprasele ja ohustatud elustikule. Metsaseadust tlgendades: silikpuust sai [teine] bioloogilist mitmekesisust tagav puu. Arvestades ka silikpuude mberkukkumisel tekkivat kahju metsauuendusele, tundub seega mistlik eelistada silikpuude jtmisel puid, millel on suur tenosus juda jrgmisse metsaplvkonda, nende hukkumisel aga jtta nad surnud puude hulka ja mitmekesisust tiendama. Niteks Rootsi FSC-standardis on stestatud just allesjvate (mitte jetavate) puude hulk: keskmiselt peaks uues puistus olema vhemalt kmme niisugust puud eelmisest plvkonnast hektari kohta (The Swedish FSC-Council, 1998).

PALJUD PUUD EESTI RAIESMIKEL POLE SILIKPUUD Alates 2002. aastast on autorid ning Piret Lhmus uurinud Tartu- ja Viljandimaa raiesmikel Eesti Teadusfondi toel silik- ja seemnepuude psimist, seda mjutavaid tegureid ning nende puudega seotud elustikku. Vaatluse all on le saja 2001. vi 2002. aastal raiutud langi, keskmise pindalaga 2,2 hektarit (0,26,6 hektarit) ja le 4000 puu. Jrgnevalt tutvustame mningaid kolme aastaga saadud rakenduslikult olulisi tulemusi.
Keskmiselt oli raiesmikele jetud 16 (057) elusat ja 4 (023) kuivanud puud vi tgast hektari kohta. Et keskmine elusate puude tvemaht raiesmikel oli 11,4 tm/ha, ilma seemnepuudeta tpselt 5 tm/ha, siis oli seaduse miinimumnue tidetud isegi surnud puid arvestamata. Teiselt poolt, nagu eespool kirjas, loeb silikpuude puhul eesktt nende vimalus kujuneda plispuudeks: suurus, vanus ja silivus. Puude jmedust uurides selguski, et suuri puid on arvukalt ainult haabade hulgas, saared ja prnad on valdavalt hoopis peened ega paku elupaiku vanadel puudel elavatele liikidele. Niteks harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria) leidus ainult hel vhestest jmedatest saartest. Esimese kolme raiejrgse aastaga silis elusatest puudest 75% (esimesel, teisel ja kolmandal aastal vastavalt 92, 89 ja 95%), kuivadest puudest ja tgastest 90% (eri aastatel 97, 90 ja 96%), kusjuures viimaseid tekkis 19% juurdegi, kui elusad puud kuivasid ja murdusid. Elus puudest silisid kige paremini saared (jt. kvad lehtpuud), jrgnesid mnnid ja kased. Puud silisid halvemini suurtel raiesmikel, kus ilmselt saanuks silivust parandada, kui neid oleks jetud rhmiti, soovitavalt ida-lnesuunaliste piklike tukkadena raiesmike lnekljes. Grupiti jtmist oli tegelikkuses kasutatud aga vaid mnel langil.
Esialgse jreldusena vib seega elda, et puude silivus on aastati sna htlane. Kuigi alles peaksid jma vastupidavamad puud, ei pruugi nende elumus ikkagi oluliselt paraneda enne, kui uus puistu puudele tuule eest varju pakub. Praegusele lhedase silivuse korral tuleks raie jrel langile jtta vhemalt kolm korda rohkem puid, kui neid soovitakse jrgmises metsaplvkonnas seal nha.

SAMBLAD SUREVAD, SAMBLIKUD JVAD Olulisi teadmisi saime ka silikpuude elustiku kohta. Nelja uuritud puuliigi haava, saare, kase ning mnni tvedel kasvavad samblad olid silikpuudel keskmiselt 30 korda tugevamini kahjustatud kui samblikud, kelle kahjustused ilmnesid vaid raiesmiku keskel kasel ja mnnil. Kahjustused seisnesid peamiselt kuivamises ja avaldusid eriti tugevasti lopsakatel lehtjatel vormidel. Suur osa puudel kasvavatest sammaldest hvis juba kahe raiejrgse aastaga. Kll aga vib silikpuudest olla kasu samblike leviimisel jrgmisesse metsaplve, sest ellu ji ka vriselupaiga tunnusliike.
Silikpuude mju linnustikule on esialgu ebaselge. 2004. aastal uuriti 25 raiesmikku, kust leiti pesitsemas 192 linnupaari 41 liigist. Ei pesitsevate paaride asustustiheduse (keskmine 4,0 paari/ha) ega liikide arvu (keskmiselt 6,8) seost silikpuude tihedusega ei nnestunud usaldatavalt nidata, kuid andmestik vib olla suundumuste vljatoomiseks liiga vike ning linnustiku koosseisu esialgses analsis ei arvestatud. Niteks Leedus on teada, et silikpuude hulga suurenedes lisandub raiesmikele just metsa varjus pesitsevaid liike (G. Brazaitis, kirjal. teade).

KULUD LIGI 2000 KROONI HEKTARILE RAIERINGI KOHTA Oleme hinnanud ka vimalikku puidutulu, mis jb silikpuudest saamata. Tabelis 2 toodud andmete phjal 103 raiesmikult oli elus puude hind keskmiselt ligi 4400 krooni raiesmikuhektari kohta. Arvutus ei ole vga tpne, kuna puude kahjustusi ei arvestatud (v.a. haabadel, mis olid valdavalt kahjustatud ja loeti ties mahus ktteks). Kui haavad oleks arvestatud tiesti kvaliteetseks puiduks, mis on ebareaalne, olnuks puude hind kige rohkem 5200 kr/ha. Sellest le poole hlmab seemnepuudeks jetud mndide ja kaskede, viksemal mral ka saare puidu hind. Jrelikult on kitsamas thenduses silikpuude puhul tegu hektari kohta paari tuhande krooni suuruse hekordse loodushoiuinvesteeringuga raieringi jooksul, mida ei saa kll kulukaks lbuks pidada. Niteks puisniidu hooldamiseks maksab Eesti riik igal aastal toetust kuni 2000 krooni hektari kohta (keskkonnaministri kskkiri nr. 494, 2002). Rootsis hinnataksegi silikpuude jtmise kulu nullilhedaseks, kusjuures vanade lehtpuude allesjtmist peetakse sealses metsanduses ldse heks kige kuluefektiivsemaks keskkonnameetmeks (Carln et al., 1999).
Kokkuvttes vib elda, et silikpuude uue metsa plispuude hetkeseis ja vimalused on Eestis hakanud selguma. Teame liigirhmi, kelle asustuse jrjepidevust need metsades tagada viksid (samblikud), ja kujutame ette teisi, kes silikpuid uues metsaplvkonnas asustada viksid. Paraku pole elus puude jtmisel raiesmikele tulevase plispuu eesmrki seni kuigivrd silmas peetud; ilmne on see ehk vaid haabade, harva ka mndide puhul. Edaspidi tuleks jtta jmedamaid puid ka teistel puuliikidel, eriti kvu lehtpuid, mis silivad kige paremini. Niimoodi suurenevad mningal mral kll kulud, kuid esiteks on need praegu hoopis vikesed ning htlasi paraneks oluliselt looduskaitse tulemus. Selle saavutamine muul moel on kindlasti palju kallim (kogu puistu kaitse, looduslikkuse taastamine) vi hoopis vimatu (hvinud liikide elustamine).



Asko Lhmus, T zooloogia ja hdrobioloogia instituudi teadur,Raul Rosenvald, EPM metsandusteadusko

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet