1/2005



Artiklid
Hbriidhaab: lhikese raieringiga majandatav puu

Hbriidhaaba, hariliku ja ameerika haava ristandit, on Euroopas kasvatatud juba le poole sajandi. Eestis on tema kultuure rajatud ligi seitsmesajale hektarile ja saadud vrtuslikke kogemusi. Millised on selle kiirekasvulise puu perspektiivid?

ALATES 2004. AASTAST ON EESTIS LUBATUD KASVATADA HBRIIDHAABA Hbriidhaava istandikke hakati Eestis suuremas mahus rajama 1999. aasta kevadel. Tugineti eelkige Soome ja Rootsi kogemustele: seal tunti hbriidhaava kui kiirekasvulise lehtpuu vastu suuremat huvi juba 1950. aastatel. Hbriidhaab (Populus x wettsteinii Hmet-Ahti) on hariliku (Populus tremula L.) ja ameerika haava (Populus tremuloides Michx) ristand. Esimesed teated nende liikidega tehtud ristamiskatsete kohta prinevad 1920. aastatest Saksamaalt. Hiljem on hbriidhaava kasvatamise vimalusi uuritud paljudes Euroopa riikides ning USAs ja Kanadas. Luna-Euroopas rajatakse tnapeval istandikke papli perekonna (Populus) teiste liikide hbriididest, kuid Eesti kliima on nende jaoks liiga karm. Skandinaavias, Baltikumis ja Phja-Ameerikas tuntakse hbriidhaava vastu endiselt huvi. Pllumaadele rajatud puude monokultuuridest ehk puupldudest rkides on viimastel aastatel hakatud meilgi ingliskeelsest vljendist plantation forestry lhtudes kasutama mistet plantatsiooniline metsandus (vt. ka Kalle Karolese artiklit samal teemal, filoloogide soovitusel oleks parem eestikeelne vaste plantaametsandus vi istandusmetsandus toim). Sel puhul ei ole siht kujundada metsakossteemi, vaid saada vimalikult palju puitu vi niteks lunamaades ka mnda teist toorainet (viljad, lehed, koor, vaik, toorkautuk jne.). 1. juulil 2004 andis keskkonnaminister loa kasvatada hbriidhaaba Eestis metsapuuna. 2004. aasta sgiseks oli Eestis hbriidhaaba kultiveeritud peaaegu 700 hektarile.

PARIM ELIITPABERI TOORMATERJAL Eestis kasvatatakse hbriidhaaba peamiselt selleks, et saada toormaterjali tselluloosi- ja paberitstusele. Lunapoolsetes riikides on proovitud hbriidhaaba kasvatada ka energiapuidu tarbeks. Vrreldes teiste paberipuidu tootmiseks sobivate puuliikidega, on hbriidhaaval mitmeid eeliseid.
Esiteks on tema kasv kiirem kui lhtevanematel harilikul ja ameerika haaval. Seetttu vib hbriidhaava optimaalseks raieringiks prognoosida 2530 aastat, mis on Eestis vrreldav ainult halli lepa omaga. Seejuures peetakse haavapuitu paremaks paberipuuks: lhikesed hukeste seintega puidukiud on sobivad eliitpaberi tootmiseks. Haava puidukiudusid kasutatakse paberivalmistamisel ka segus okaspuu puidukiududega. Haavapuidust toodetud tselluloosi kasutab toormaterjalina niteks Soome Kirkniemi paberitehase kige moodsam paberimasin ning 2004. aastal hakati haavapuidule orienteeritud tselluloositehast rajama ka Eestis (Kundasse). Tehnoloogia vimaldab kasutada ka osaliselt tvemdanikust kahjustatud puitu, kuid just tvemdaniku tttu ei ole majanduslikult tulus kasvatada harilikku haava paberipuiduks.
Hbriidhaava teine oluline eelis ongi haiguskindlus. See on samuti seotud kiire kasvuga: hbriidhaab saab enamasti raiekpseks enne, kui juab nakatuda mdanikku tekitavate seentega. Hbriidhaaba peetakse kirjandusandmeil ka paremini laasuvaks ja sirgetvelisemaks kui harilikku haaba. Seega on tenoline, et raiekpsena vib jmedamatest puudest saada muu hulgas kvaliteetset saepalki.

VIMALIK STIS PLLUMAADE METSASTAJA Siiani on Eestis hbriidhaaba istutatud ainult endistele pllumaadele. 1990. aastate algul ji Eestis sti le 300 000 hektari pllumajandusmaid, s.o. ligikaudu neljandik varasematest pllu- ja heinamaadest. ks selliste maade kasutusviis on metsastada need kiirekasvuliste lehtpuudega. Pllumajandusmaadel on lehtpuude eeliseks okaspuude ees kiirem kasv ja suurem haiguskindlus juurepessu suhtes. ldiselt peetakse Eestis pllumaade metsastamisel sobivaimaks puuliigiks arukaske. Vrreldes hbriidhaavaga on arukase raiering kll tunduvalt pikem, aga see-eest on tegu meil looduslikult kasvava liigiga, mis suudab kasvada mitmekesistel mineraalmuldadel. Alternatiivina on pakutud vimalust kasvatada hariliku haava triploidset vormi. Triploidset haaba peetakse hariliku haava diploidsest vormist kiiremakasvuliseks, ka tvemdanikku phjustavad seened ohustavad teda vhem. Paraku pole tehtud veenvaid katseid, mis kinnitaksid triploidse haava sobilikkust pllumaid metsastama ning tema eeliseid hbriidhaava ees.
Senistes istandikes on hbriidhaabade kasv suuresti varieerunud: ilmselt on ta kasvuolude suhtes kllaltki nudlik puu. Arvatavasti ilmnevad eespool loetletud head omadused ainult optimaalsetes kasvuoludes ning ige geneetilise materjali (klooni) valiku korral.

KAS HBRIIDHAAB KUJUTAB ENDAST OHTU? Hbriidhaava kasvatamisega on seostatud mitmeid keskkonnariske. Kige olulisemaks peetakse ohtu meil looduslikult kasvava hariliku haava genofondile, sest perekonda Populus kuuluvatele liikidele (paplid ja haavad) on omane hbridiseerumine. Kardetavasti vib istandike pindala laienedes suureneda hbriidhaava ja hariliku haava ristumise tenosus. Samas on teada, et haavapuud ei paljune kuigivrd ietolmu abil, enamasti paljunevad nad vegetatiivselt juurevsude abil. Teiste riikide kogemus nitab, et juurevsude levikut vljapoole istandikku on lihtne kontrollida. Siiski on niteks Soomes hbriidhaavad ka itsenud. Kui esimese plvkonna hbriidid on tolmelnud omavahel vi lhtevanematega, on saadud elujulisi taimi, kuid neil pole hbriidile iseloomulikku kiiret kasvu, ning on leitud, et nad on looduslikus konkurentsis vga nrgad. Teoreetiliselt ei saa seega hbriidhaava ja hariliku haava ristumist vlistada, aga on vhetenoline, et see suudaks mjutada loodusliku haava genofondi.
Teise ohuna on mainitud asjaolu, et kuna hbriidi ks lhteliik on vrliik (ameerika haab), siis vib hbriidhaaba kasvatades hakata levima seni vhe thtsad vi pris uued kahjuriliigid (peamiselt seened ja putukad). Siiani ei ole see kartus Eestis kinnitust leidnud, kuid seda ei ole ka phjalikult uuritud. htlasi ei saa unustada, et praegu on vanimad istandikud alles kuueaastased. he kultuuri rajamisel kasutatud taimedel on kloonide arv enamasti vike. Seega on istandikud geneetiliselt suhteliselt vhe varieeruvad. Sellised monokultuurid vivad saada mitmete seenhaiguste hulgipaljunemise kolleteks. Puude suhtes kahjulike organismide levikut pllumaal soodustavad seal valitsevad htlased mullaolud ning metsakossteemis leiduvate looduslike vaenlaste puudumine. Samas nitavad mitme maa uurimused, et vib leida isegi kmnete hektarite suuruseid looduslikke haavikuid ja paplimetsi, kus kik puud kuuluvad hte klooni, kuid ulatuslikke seenhaiguste ja putukakahjustusi ei ole.
htlasi peab arvestama, et kui puude mtmed suurenevad, muutuvad sirgetest puuridadest koosnevad istandikud silmatorkavaks maastikuelemendiks. Esteetiliselt vivad sellised korraprased kujundid mjuda meie looduses sna harjumatult.

HBRIIDHAABA UURITAKSE 51 KATSEALAL LE EESTI Kuna Eesti metsanduse jaoks on tegemist uudse lehtpuuga, siis on EPM metsandusteaduskonnas alustatud tea duslikku uurimistd selgitamaks hbriidhaava sobivust meie oludes. Keskkonna investeeringute keskuse, pllumajandusministeeriumi ja Eesti Teadusfondi grandi nr. 6064 toetusel on rajatud 51 katsealast koosnev, kogu Eestit kattev vrgustik. Seal mdetakse puud ning kigil katsealadel on tehtud detailne mullaanals, et teha kindlaks mulla toiteelementide varud ning fsikalised omadused. Lehtede keemilise analsi abil selgitatakse, kuidas on puud toiteelemente mullast omastanud. Kuna phjalikumaid jreldusi saab teha alles prast seda, kui on uuritud vhemalt hte raieringi, on kavas katsealasid uurida pikka aega. Seiratakse metsakossteemi kujunemisega kaasnevaid muutusi.
Uuringute jrgi vib hbriidhaab ideaalsetes oludes anda suurt biomassi. Kuueaastases istandikus on artikli autor suurima puu krguseks mtnud 9,5 m ja rinnasdiameetriks 8,5 cm. Paraku ei ole haabade kasv kigis istandikes olnud kiire. Uuritud kahekmne neljas viieaastases haavakultuuris on puude keskmine krgus jnud vahemikku 1,14,7 m (keskmine 2,7 m). Keskmine rinnasdiameeter on 1,7 cm (parimates istandikes ligi 4 cm) ja keskmine viimase aasta ladvakasv 0,7 m (parimates istandikes 1,01,4 m). Suuri erinevusi on tinginud eelkige mullaolud. Tehtud analside alusel mjutavad noores eas puude kasvu enim mulla limis ja veerezhiim. Parem on kasv olnud deluviaalmuldadel ning gleistumistunnustega kahkjatel ja leetunud muldadel, sobimatuks on osutunud puakartlikud ja vikese aktiivvee mahutavusega rhkmullad ja leostunud mullad ning liigniisked gleimullad.
Samamoodi kui Soomes on hbriidhaab siingi vga hsti kasvanud reljeefi nlvaosadel. Mulla toitainete sisaldus ei ole puude kasvule noores eas olulist mju avaldanud, kuid muutub kindlasti mravamaks vanemas eas.

ISTANDIKKE ON VAJA KAITSTA HIIRTE, JNESTE JA TEISTE LOOMADE EEST Istandikke rajades on meil maapind ette valmistatud kolmemeetrise vahega kntud vagudega, mnikord on tehtud tisknd. Puud istutatakse enamasti vao phja. Soovituslik istutustihedus on 10001400 taime hektarile. Istutusmaterjalina on kasutatud mikropaljundatud taimi, mida toodetakse ka Eestis. Et kaitsta noori puid hiirte ja jneste eest, soovitatakse kindlasti kasutada tve mber paigaldatavaid plasttorusid- ja vrke, mis looduses aja jooksul lagunevad. Need on kll kallid, kuid just loomade tekitatud vigastused on noorte taimede huku peamine phjus. Kaitseks metskitsede ja ptrade eest vib kultuuri tarastada. Ptrade vastu on kasutatud lhnatara: poste, millele on kinnitatud repellendiga immutatud ksnad. Kulukate kaitserajatiste asemel vib aga lihtsalt istutada natuke tihedamalt: see kompenseerib metsloomade tekitatud kahjud. Puude keskmine silivus on viieaastastes istandikes umbes 80%, see thendab, et kasvama on jnud 10001200 puud hektari kohta. Hariliku haava kasvukigu tabelite phjal vib vita, et sellise tiheduse puhul algab puistu iseharvenemise protsess siis, kui keskmine rinnasdiameeter on judnud 20 cm-ni. Tavametsas tuleks sellisel juhul teha harvendusraie. Lhikese raieringiga majandamisel on aga ige aeg teha lageraie, et saada suurim puidukogus. Kuigi hbriidhaava istandikku on sna kulukas rajada, tuleb arvestada, et prast lageraiet kasvab jrgmine plvkond juurevsudest ja lisakulutusi ei ole vaja teha.
Kokku vttes: hbriidhaava istandikud on Eesti metsanduses uudsed ja perspektiivikad. Ehkki kikides istandikes pole esialgu saadud soovitud tulemusi, peaksid seniste kultuuride uuringud aitama tulevikus vigu vltida. Eelkige puudutab see kasvukoha ja istutusmaterjali valikut. htlasi tuleb selgitada, kas hbriidhaav kujutab endast ohtu keskkonnale. Kundasse rajatav tselluloositehas peaks kindlustama hbriidhaavapuidu nudluse ja soodsa hinna tulevikus. Siiski on kuus aastat metsanduses liiga lhike aeg kaalukate jrelduste tegemiseks. Vanemate metsateadlaste meenutuste jrgi sarnaneb olukord natuke 1950. aastatega, kui Eestis propageeriti paplite kultiveerimist, kuid see ei andnud pikas perspektiivis soovitud tulemusi. Samas vimaldab ndisaegsel metsaselektsioonil ja geneetikal phinev puidu tootmine istandikes ssta looduslikke metsi ning kasutada jude seisvaid pllumaid.



Arvo Tullus Tullus, EPM metsamajanduse magistrant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet