1/2005



Artiklid
Suurtormid Eesti ja Euroopa metsades

Viimasel poolsajandil on Euroopa metsi rsinud mitu suurt tormi. Phjalikumalt on vaatluse all tnavune jaanuaritorm ja selle vimalikud jrelmjud puiduturule.

VIIMANE TORM KAHJUSTAS ENIM METSA ROOTSIS, LTIS JA TAANISJaanuari teisel laupeval oli ilm Eestis sompus ja jine tuul tuhises le Keava raba. Laukaid kattis rn jkiht, kuid rabamttad olid paljad. Metsavaheteed meenutasid liuvlju; tasapisi hakkas pimenema. htu saabudes tuul paisus ja mets mhas vimsalt. Autoraadiost tabas krv tormihoiatuse: kella heteistkmne paiku on alates Lne-Eestist oodata marutuult le 30 m/s ning lainekrgus Lnemerel vib tusta kuni 16 meetrini. Vaatasime Juurus metsaonnis kolleegidega ksteisele ksivalt otsa: kas nd on siis tsunami judmas ka Eestisse.
sel algaski torm. See vltas kogu ning nitas oma rammu veel phapeva hommikulgi. Metsaomanik teadis, et head see endaga kaasa ei too. Peva jooksul kasvas revus, mida phjustas teadmatus kahjustuste ulatusest. Lks veel ks pev, enne kui Edela-Eestist hakkas tulema teavet metsakahjustuste ulatuse kohta. Korraga oli ksimusi rohkem kui vastuseid. Aegamda tulid ka vastused, kuid kerkis uusi ksimusi ja neid jagub siiani.
Mis ikkagi juhtus? Tugevaks tormiks liigitatud rajutuul liikus Briti saartelt le Taani ja Luna-Rootsi Baltimaadele, phjustades veetaseme tusu Lnemere idaosas ning Prnu lahes. Tunde kestnud maru tekitas suuri metsakahjustusi kogu oma teekonnal. Prast tormi hinnati mitte eriti metsases Taanis kahjustatuks 1,52 mln. tm (150% aastasest raiemahust), metsarikkas Rootsis 75 mln. tm (ligi 100%), Ltis 45 mln. tm (3540% raiemahust) ning Eestis 1,1 mln. tm (10% raiemahust) kasvavat metsa. Sellest puidust tuleb enamik kahjustuste tttu paratamatult metsast vlja vedada. Vrdlemisi kergelt psesid Leedu ja Soome: seal ei nua metsakahjustuste krvaldamine eraldi abinusid.

Eestis tegi torm suurimat kahju Prnu ja Viljandi maakonnas, kuid ka Valga-, Tartu-, Vru- ja Jgevamaal. RMK majandatavas riigimetsas hinnati kahjustatud metsade pindalaks 15 988 ha ja mahuks ligi 554 000 tm, sellest vastavalt 61% ja 69% Prnu ja Viljandi maakonnas. Neis maakondades on hulgaliselt tuuleheidet, vhem tuulemurdu, suhe hinnanguliselt 70 : 30. Vib arvata, et murru osathtsust aitas vhendada mdunud aasta vihmasest suvest ja sgisest tingitud metsa liigniiskus ning sna sooja talve tttu klmumata maapind. Selletttu ei psinud juurestik maapinnas kinni ning tuuleheide tekkis kergesti. See omakorda vhendas puidu sisemiste vigastuste tekke riski, mis on oluline tormi jrel hangitava metsamaterjali turustamise seisukohast. Eriti ohtralt murdis torm kuusikuid isu metskonnas. isu ongi suurimat kahju kannatanud metskond Eestis. ldiselt said enim kahjustada okaspuumetsad: kikidest aladest ligi 70%; sega- ja lehtpuumetsi oli rsitute hulgas 30%. Vrdluseks: Rootsi kahjustustest 80% hlmas kuusikuid, 15% mnnikuid ja vaid 5% lehtpuumetsi.

LHIMINEVIKU SUUREMAD TORMID OLID 1999. JA 2001. AASTAL Mningane kasvavate puude vljalangemine tugeva tuule tttu on olnud meie metsades iga-aastane nhtus. Kuid alates 1999. aastast on suure purustusjuga tormid tunduvalt sagenenud. Rkides tormikahjustustest, meenutatakse eelkige 1967. aasta 6. augustil juhtunut: kuni 35 m/s puhunud tuul murdis kuni 46 mln. tm metsa. Toona letas see maht vhemalt kaks korda aastase puidukasutuse mahu ja vrib seetttu sajandi tormi nime seniajani. Kahe aasta prast, 2. novembril 1969 jrgnes orkaan, mis judis ka Lne-Eesti saartele ja phjustas samuti suuri metsakahjustusi.
l vastu 29. novembrit 1999. aastal ji Eesti suure tskloni mjusfri, mis ti kaasa tugeva tuule. Kige rohkem mjutas see ilma Lne-Eestis, kuid ka Phja- ja Kesk-Eesti aladel puhus tormituul. Saartel ulatus tuule kiirus iiliti kuni 30 m/s. Peamiselt murdis ja langetas tuul ksikpuid, kuid puid murdus ka hilude ja pesadena. Kahjustuste suuruseks hinnati riigimetsas kokku ligi 40 000 tm. Samal sgisel mllas vimas tsklon Euroopas, tekitades ulatuslikke kahjustusi ka metsades. Suurimad kahjustused olid Kesk- Euroopas, vhem Skandinaavia maades. Prantsusmaal oli rsitud ligi 92 mln. tm (kolmeaastane kuuselank), Saksamaal ligi 24 mln. tm (kaheaastane kuuselank), Shveitsis 10 mln. tm, Poolas 5 mln. tm, Taanis 3 mln. tm, Rootsis 2 mln. tm, Austrias 0,5 mln. tm, Leedus 0,3 mln. tm. Kahjustustest tingituna alanes tookord Euroopas tselluloosi- ja paberitstuses okaspuu toorme hind ning Kesk-Euroopa saetstusettevtetes kuusepalgi hind. Eesti puiduhindadele see mju ei avaldanud.
Jrgmine suurem torm tabas Eesti metsi 2001. aasta 16. juulil sdapeval. Enim said kahju Lne- ja Ida-Viru ning Jgeva maakond, kus tromb laastas tielikult kuni 4000 ha metsa, millele lisandus ligi 7000 ha osaliselt kahjustatud alasid. Suurim hoop tabas seekord valdavalt lehtpuumetsi. Hinnanguliselt lamandus vi murdus 970 000 tm riigimetsa, millest 68% oli lehtpuu ning 32% okaspuu. See protsent erineb mrgatavalt tavaprasest liigilisest jaotusest. Seetttu tekkis puiduturul lehtpuidu, eriti kasepaberipuidu lhiajaline lepakkumine. Et hoida turgu tasakaalus, vhendas RMK tormist puutumata piirkondades raieid ning vttes arvesse raiet tormialadelt, vhendas kasvava metsa raieiguse mki. Kuigi 75% kahjustatud aladest asus Tudu, Oandu ja Paasvere metskonna territooriumil, oli kahtlemata tegemist suurima tormiga prast 34-aastast vaheaega.
Uus maru murdis metsa 2001. aasta 15.16. novembril, kui tormituuled tegid kahju kogu Eestis. Kige rohkem said taas kannatada Kirde-Eesti metsad, kus suvised haavad olid veel lahti, samuti Jgeva- ja Jrvamaa. Kikjal vis leida ksikpuude heidet. Kokku vajas raiet umbes 33 000 tm metsa. Vanemates metsades leidus ksikuid murdunud puid peaaegu igal hektaril. Kuusikutes valdas tuulemurd. Suvise trombiga tuntuks saanud Oandu, Paasvere ja Tudu metskonnas oli kahjusid peaaegu vimatu hinnata, sest samal ajal krvaldati alles eelmise tormi kahjustusi. Kuid sgistormi kahjud olid neis metskondades vhemalt niisama suured kui teistes sama regiooni metskondades kokku.
Jrjekordne torm raputas Eesti metsi 2002. aasta 4.5. juulil. 4. juulil tabas see Lne- ja Loode-Eesti metsi, 5. juulil tegi suuremat kahju Peipsi-rsetes metsades. Enim sai kannatada mets Halliku metskonnas, teised suuremad kannatajad olid Alatskivi, Vara, Kastre (nd Tartu), Paasvere, Avinurme, Mrjamaa, Vardi, Laiksaare ja Oraje metskond. RMK hallatavates metsades oli kahjustatud ligi 4530 ha, kus oli pikali 266 000 tm metsa. Tormikahjustuste krvaldamiseks hakati kiiresti raieid tegema, et vltida puidu riknemist. Kuigi ka seekord oli tegemist lhiaegse rajuga samamoodi nagu eelmisel suvel, ei olnud tema purustusvime niisama suur ja 100% kahjustatud alasid oli vhem. Seevastu vis rohkem leida rsitud metsa, kus osa puudest oli pikali, osa viltu ja osa psti.
2002. aasta aprillis peeti Maidla rahvamajas tormikahjustuste ja nende krvaldamise meetmete seminar. Seal esinenud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhataja Kalle Karolesi arvutuste kohaselt oli Eestis viimase poole sajandi jooksul kahjustatud kokku 120 000140 000 ha metsa. Sellele vib nd lisada tnavuse aasta 9. jaanuari andmed.

PRAEGU TEEB MURET TORMIKAHJUDE KAUDNE KULU Olgu statistikaga kuidas on, metsaomanikku need numbrid ei aita. Torm toob kaasa vaid kulusid ja probleeme. Otseste kuludena tuleb silmas pidada raiutavast metsast saadava sortimendi keskmist hinnalangust 515% ja peale selle kallinenud lesttamise hinda samuti 15% ringis. Lhede ja mradega puidu vrtus on viksem ja kui pakkumine letab nudlust, siis tuleb arvestada ka turuhinna langusega. Kuid omanikule teevad muret eelkige mitmesugused kaudsed kulud ja kahju, nimelt jrjepidevuse kadu, kui korraga tuleb raiuda lagedaks eri eas metsa. Lisanduvad taastamiskulud, mida on raske planeerida. Looduslikule uuenemisele ei maksa eriti loota, sest soovitud puuliiki ei pruugi tulla ja seeme ei levi kaugele: 80% puuseemnetest langeb kuni 50 meetri kaugusele. Sooja perioodi saabudes tuleb arvestada ka suureneva raskikahjustuse ohuga.
Tormialasid varitsevad veel mned ohud: soostumine ja kamardumine. Niteks hektar kaasikut transpireerib sinna suve jooksul sadava vihma. Kui puurinne kaob, lakkab ka transpiratsioon. Ilmselt tuleb siis melda, kuidas veerezhiimi reguleerida.

TORMIPUITU PEAB OSKAMA TURUSTADA Tormimurru metsamaterjale ei ole kerge ma: ebaharilikult kiiresti tuleb les ttada suur kogus metsa, see on paratamatult seotud tehniliste ja kaubandusriskidega. Metsaomanikul on raske teha kindlaks selle puidu vrtust. Algul pole teada, kui palju metsa tuleb raiuda ja kui palju vivad hinnad langeda kahjustuste, lesttamise raskuste vi turusituatsiooni tttu.
Kui kahjustused on suured, ei suuda kohalikud tarbijad vastu vtta kogu puiduhulka ning ostjaid tuleb otsida vljastpoolt. Enamasti levib info ruttu ja ostjad ritavad lepinguid slmida nii kiiresti kui vimalik. Puidurohkus meelitab ka ostjaid ning tekitab soodsa olukorra sellistele ettevtjatele, kelle heausksus ja maksevime on ksitav. Niisugustes oludes on soovitatav mitte slmida konkreetseid kokkuleppeid enne, kui toimiv turg on tekkinud. Peale selle tuleks eelistada, ettevtjaid keda tuntakse ja kellega on varem olnud kogemusi, isegi kui see nib nudvat hinnaalandust.
Kvaliteetset materjali ostetakse alati hsti. Ent eri phjustel (kahjustused, lhike ladustusperiood, aeglane raietempo) sisaldab tormimurd paraku ige ohtralt halvakvaliteedilist puitu. Seda ei maksa unustada. Niisugusele puidule kas leitakse turg vi see jetakse metsa.
Puitu saab turustada mitmel moel: metsamaterjalina vi maas lebava tormimurruna. Tormimurdu omakorda vib ma kahel viisil: esiteks varem hinnatud objekti hinnaga ja teiseks sealt saadud tegeliku mahu jrgi. Konkreetse viisi valib iga metsaomanik ise. kskik milline on mgiviis, tpselt snastatud leping on parim vimalus tagada ostja ja mja vahel kindlus. Maas lebavat tormimurdu mes peaks lepingus olema kirjas objekti asukoht, selle piirid looduses ja ligikaudne pindala. htlasi see, kas raiuda vib ainult tormi kahjustatud puid vi ka psti seisvaid. Vi makse hoopis lageraie igust. Fikseerida tuleks ka lisatd, mida peab tegema (ripakil tvede koristus), kokkuveoteede ja ladude asukoht ning muud tingimused.
Suurtormid Eestis on metsameestele petanud seda, et iga mees ei tohiks tegutseda omapi, vaid tuleb nu ja jud kokku liita ja planeerida tegevust hiselt. Vaja on kaasata kiki asjaomaseid spetsialiste ning kavandada kogu tegevus. Siis on tulemused Eesti metsade ja metsanduse seisukohalt kige paremad.



Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet