Hiina Zhangjiagangi sadamalinna ümbruses laiuvad puuriidad. Need tuhanded puud on pärit Indoneesiast, Venemaalt, Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast. Leidub mändi, vahtrat ning mitmeid eksootilisi väärispuuliike. Enamasti on tegu ebaseaduslikult raiutud puiduga. Hiina suurima puidusadama tegevuses ei kajastu kuidagi valitsuse lubadused pista tõsiselt rinda rahvusvahelise salakaubandusega. Paljudel juhtudel ei teata isegi, mis riigist puit pärit on.
Salapuidu teekonda Indoneesiast Hiinasse peab Suurbritannias tegutsev keskkonnaorganisatsioon Keskkonnajuurdluste Agentuur (EIA) maailma suurimaks salapuiduskeemiks üldse. Puiduvedu on peaaegu täielikult kuritegelike rühmituste kontrolli all. EIA andmeil maksavad kuritegelikud jõugud iga ebaseadusliku laevatäie Indoneesiast väljalubamise eest 200 000 dollarit altkäemaksu. Hiinasse pääseb puit võltsitud Malaisia tollidokumentide abil. Indoneesias kehtiv puidu väljaveokeeld on puiduhindu Aasia salakaubaturgudel veelgi tõstnud. Kuritegelike rühmituste kasum on enneolematult suur.
Paljud illegaalse puidu ostjad tulevad naaberlinnast Nanxunist – Hiina puidutööstuse keskusest. Nanxunis on 200 saekaatrit ja 500 puidutehast.
EIA eksperdi Julian Newmani sõnul on Hiina maailma suurim varastatud puidu ostja. Väärispuiduga hangeldades rikutakse nii Indoneesia kui ka Hiina seadusi.
Hiinlaste paranev keskkonnateadlikkus on hoogustanud illegaalset puiduäri. Hiina kaitseb agaralt oma järelejäänud metsi. Seepärast otsivad sealsed puidutöötlejad tarnijaid mujalt maailmast. Valitsus pigistab puidu seaduslikkuse kohapealt silma kinni.
Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul impordib Hiina üle 100 miljoni kuupmeetri puitu aastas. Veerand või isegi kolmandik sellest on ebaseaduslikult raiutud Venemaal, Brasiilias, Myanmaris ja Aafrikas.