2/2005



Siit Metsast

Pika puu raiujad jid pika ninaga
Mdunud aastal oli Eesti Metsa 1. numbri uudisterubriigis juttu uudsest ebaseadusliku raie vttest: pika puu taktikast.
  • Loe lähemalt...

  • Metsatsturid ja teadlased vaagisid koostvimalusi
    Eesti pllumajanduslikoolis peeti 19. mail seminar likoolid ja ettevtjad koost puidusektoris.
  • Loe lähemalt...

  • Npi saeveski ttleb Rootsi tormimurrupalki
    ripeva teatel vhendab Eesti saeveskitest suurim importtoorme kasutaja Npi saeveski Venemaa palgi osathtsust poole vrra: selle asemel tarvitatakse palke, mida emafirma Stora Enso on varunud Rootsi tormimurrust. Edaspidi peaksime Rootsist saama kolm laevatit ehk kuni 9000 tihumeetrit peenpalki kuus, tles Rakvere lhedal asuva Npi saeveski juhataja Jaano Haidla.
  • Loe lähemalt...

  • Pllumaade metsastamine phjustas istikupua
    Pllumaade metsastamiseks tnavu esimest korda jagatav eurotoetus on tekitanud suure nudluse istikute jrele, puukoolid polnud selleks valmis. Kuigi nudluse hppelise kasvu tttu on puuistikute hinnad vrreldes eelmise aasta sama ajaga kohati tusnud he krooni ehk umbes kolmandiku vrra, olid puukoolid ette thjaks ostetud.
  • Loe lähemalt...

  • Uuendati RMK nukogu
    Vabariigi valitsuse 22. aprilli korraldusega ametisse mratud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus nukogu pidas 28.
  • Loe lähemalt...

  • Mnnitalad toetavad Jaapani puumaju
    Stora Enso Timber otsib Ima vere liimpuittalatehasesse teise vahetusse ttajaid: et hakata tle tisvimsusel, tuleb kivitada ka kolmas vahetus. Stora Enso Timber investeeris eelmisel aastal veidi le 200 miljoni krooni puidu jrelttlemisse, ehitusele kulus sellest kuuendik; see on Eesti suurim investeering sel alal.
  • Loe lähemalt...

  • RMK selgitas ristipuudega juhtunut
    Eelmisel aastal prdus Kagu teedevalitsus RMK poole taotlusega laiendada teetsooni maad Plva Vru maantee Rosma ligul: teeligu rekonstrueerimise tttu. Raadamise vajaduse kinnitasid maakonna keskkonnateenistus ja Plva vald.
  • Loe lähemalt...

  • Satelliidifotod aitasid tpsustada ebaseaduslikke raieid
    Satelliidifotode anals nitas, et aastatel 19992002 Eestis raiutud puidust oli keskmiselt 2,9% varutud kll metsateatise alusel, kuid samas raie-eeskirju rikkudes. Ilma raieteatiseta ja raie-eeskirju rikkudes veti maha 4,4% kogu raiemahust.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Tvemdanik kimbutab Rootsi kuusikuid
    Tvemdanik tuseb kuusel knnust tvesse kohati 510 korda kiiremini kui varem, ilmneb rootslaste vrskest uurimusest. Varem on mdaniku levikukiiruseks mdetud 20 cm aastas, aga nd selgus noort kuusikut uurides, et mdanik on arenenud kiiremini kui meeter aastas.
  • Loe lähemalt...

  • Partnerlusleping metsade kaitseks
    Maailma Looduse Fond ja Maailmapank teatasid prast osalust RO viiendal metsafoorumil, et uuendavad partnerluslepingut. Selle eesmrk on vhendada leilmset metsade taandumist 2010.
  • Loe lähemalt...

  • Ndsest peale kogu Leedu riigimets FSC sertifitseeritud
    Metsamaad on Leedus umbes kaks miljonit hektarit ehk 31% kogu riigi territooriumist. Riigimets hlmab sellest poole.
  • Loe lähemalt...

  • Jaanuaritorm li Lnemere maades toorpuidu hinnad alla
    Turun Sanomate teatel on Lnemere piirkonna riike aasta alguses laastanud tormi tttu langenud puidu hind; tavaliselt Baltimaadest puitu ostev Rootsi metsatstus seda ajutiselt ei tee. lepakkumine Rootsi turul on viinud Vene ja Baltimaade puidu varasemast eelkige Soome ja Saksa turule, on vitnud ajaleht.
  • Loe lähemalt...

  • Hiidlaines kannatanud Aceh vajab jtkusuutlikult raiutud puit
    Indoneesia Acehi niigi laastatud provintsi tabab uus hving, kui doonorriigid ei varusta hiidlaines kvasti kannatada saanud provintsi jtkusuutliku puiduga. Sellise hoiatuse tegi Maailma Looduse Fond (WWF) oma taastamistde juhtnrides, mis peavad tagama Acehi looduse silimise tulevaste ohtude eest.
  • Loe lähemalt...

  • Illegaalne puiduri on Hiinas saavutanud enneolematu ulatuse
    Hiina Zhangjiagangi sadamalinna mbruses laiuvad puuriidad. Need tuhanded puud on prit Indoneesiast, Venemaalt, Luna-Ameerikast ja Aafrikast.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Segadus terminiga silikpuu
    Hiljuti saabus ajakirja Eesti Mets toimetusse kiri, mis pani mtlema. Ivar Etverk tstatas ksimuse he metsandustermini vrkasutuse kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaomanik mb kasemahla Itaaliasse
    Ando Eelmaa on nukas metsaomanik. Omateada on ta ainus Eestis, kes on igal aastal mnud kmneid tonne kasemahla Itaaliasse.
  • Loe lähemalt...

  • Mnnikrsaka trje tulevik biopreparaadid
    Selle aasta 1. aprillil kaitses allakirjutanu edukalt doktorikraadi teemal Mnede taimsete insektitsiidide ning keskkonnategurite mju hariliku mnnikrsaka kitumisele ja fsioloogiale.
  • Loe lähemalt...

  • raskiliiraskirste vib vtta rohkem metsa kui torm
    Kigi suurtormide jrel on Eesti metsi tabanud raskirste. Selle ulatus oleneb nii loodusest kui ka inimesest.
  • Loe lähemalt...

  • Miks peaks kmnendik Eesti metsadest olema range kaitse all?
    Riigikogus 13. novembril 2002 vastu vetud Eesti metsanduse arengukava kohaselt suurendatakse rangelt kaitstavate metsade pindala aastaks 2010 vhemalt 10%-ni vabariigi praegusest metsapindalast.
  • Loe lähemalt...

  • Noorte kuuskede krgus lubab prognoosida kasvukiirust
    Metsaselektsiooni on vajalik tulevikupuistute kvaliteedi parandamiseks. ks thtsamaid lesandeid on hinnata vimalikult lhikese ajaga adekvaatselt puude prilikke kasvuomadusi ja nende prandumist jreltulijatele.
  • Loe lähemalt...

  • Sjajrgne ajakiri Eesti Mets on korduvalt teisenenud
    Mistagi on suured muutused hiskonnas mjutanud ka sjajrgse Eesti Metsa palet. Samas on ajakiri teisenenud eesktt peatoimetajate ja vljaandjate vahetudes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    Ei viitsi mssata
    Seal, kus elu jukam ja omanikutunne vahest enam mitte nii haavatav-habras nagu meil, ollakse hda sellega, et inimesed ei viitsi enam oma metsaga vga mssata. Niteks Soomes ritavad paljud omanikud metsa hoopis maha ma.
  • Loe lähemalt...

  • PROFESSOR DR. RER. FOR. KAAREL VEERMETS ELU JA T
    Tnavusel metsandalal trkivalgust ninud 188-lehekljeline teos kuulub sarja Eesti metsanduse suurmehed. Raamatu on andnud vlja Eesti metsaselts.
  • Loe lähemalt...

  • EESTI RABAD
    Tnavu ilmunud suureformaadiline raamat (314 lk.) vtab mrksna rabad all kokku teeneka metsateadlase poole sajandi pikkuse uurimist. Teose on vlja andnud EPM metsanduslik uurimisinstituut.
  • Loe lähemalt...

  • LUUA METSANDUSKOOLI ARTIKLID JA UURIMUSED IV
    Selle aasta metsandalaks ilmus Luua metsanduskooli neljas artiklite ja uurimuste kogumik (102 lk.). Avaldatud on lpetajate lputid ja kooliga seotud uurijate kirjutisi.
  • Loe lähemalt...

  • PRANDKULTUUR EESTI METSADES
    Trkise on llitanud Eesti metsaselts, htlasi on see akadeemilise metsaseltsi toimetiste 21. vljaanne.
  • Loe lähemalt...

  • SALAKTTIDE JA METSAVAHTIDE RADADEL
    Samuti tnavusel metsandalal il munud 122-lehekljelise raamatu on vlja andnud Eesti metsaselts. See on esimene teos uuest kavandatud sarjast Kohtumisi metsateedel.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet