|
 |
| Siit Metsast |
|
Pika puu raiujad jäid pika ninaga |
| Möödunud aastal oli Eesti Metsa 1. numbri uudisterubriigis juttu uudsest ebaseadusliku raie võttest: pika puu taktikast. |
Metsatöösturid ja teadlased vaagisid koostöövõimalusi |
| Eesti põllumajandusülikoolis peeti 19. mail seminar “Ülikoolid ja ettevõtjad – koostöö puidusektoris”. |
Näpi saeveski töötleb Rootsi tormimurrupalki |
| Äripäeva teatel vähendab Eesti saeveskitest suurim importtoorme kasutaja Näpi saeveski Venemaa palgi osatähtsust poole võrra: selle asemel tarvitatakse palke, mida emafirma Stora Enso on varunud Rootsi tormimurrust. “Edaspidi peaksime Rootsist saama kolm laevatäit ehk kuni 9000 tihumeetrit peenpalki kuus,” ütles Rakvere lähedal asuva Näpi saeveski juhataja Jaano Haidla. |
Põllumaade metsastamine põhjustas istikupõua |
| Põllumaade metsastamiseks tänavu esimest korda jagatav eurotoetus on tekitanud suure nõudluse istikute järele, puukoolid polnud selleks valmis. Kuigi nõudluse hüppelise kasvu tõttu on puuistikute hinnad võrreldes eelmise aasta sama ajaga kohati tõusnud ühe krooni ehk umbes kolmandiku võrra, olid puukoolid ette tühjaks ostetud. |
Uuendati RMK nõukogu |
| Vabariigi valitsuse 22. aprilli korraldusega ametisse määratud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus nõukogu pidas 28. |
Männitalad toetavad Jaapani puumaju |
| Stora Enso Timber otsib Ima vere liimpuittalatehasesse teise vahetusse töötajaid: et hakata tööle täisvõimsusel, tuleb käivitada ka kolmas vahetus. Stora Enso Timber investeeris eelmisel aastal veidi üle 200 miljoni krooni puidu järeltöötlemisse, ehitusele kulus sellest kuuendik; see on Eesti suurim investeering sel alal. |
RMK selgitas ristipuudega juhtunut |
| Eelmisel aastal pöördus Kagu teedevalitsus RMK poole taotlusega laiendada teetsooni maad Põlva– Võru maantee Rosma lõigul: teelõigu rekonstrueerimise tõttu. Raadamise vajaduse kinnitasid maakonna keskkonnateenistus ja Põlva vald. |
Satelliidifotod aitasid täpsustada ebaseaduslikke raieid |
| Satelliidifotode analüüs näitas, et aastatel 1999–2002 Eestis raiutud puidust oli keskmiselt 2,9% varutud küll metsateatise alusel, kuid samas raie-eeskirju rikkudes. Ilma raieteatiseta ja raie-eeskirju rikkudes võeti maha 4,4% kogu raiemahust. |
|
| Sealt metsast |
|
Tüvemädanik kimbutab Rootsi kuusikuid |
| Tüvemädanik tõuseb kuusel kännust tüvesse kohati 5–10 korda kiiremini kui varem, ilmneb rootslaste värskest uurimusest. Varem on mädaniku levikukiiruseks mõõdetud 20 cm aastas, aga nüüd selgus noort kuusikut uurides, et mädanik on arenenud kiiremini kui meeter aastas. |
Partnerlusleping metsade kaitseks |
| Maailma Looduse Fond ja Maailmapank teatasid pärast osalust ÜRO viiendal metsafoorumil, et uuendavad partnerluslepingut. Selle eesmärk on vähendada üleilmset metsade taandumist 2010. |
Nüüdsest peale kogu Leedu riigimets FSC sertifitseeritud |
| Metsamaad on Leedus umbes kaks miljonit hektarit ehk 31% kogu riigi territooriumist. Riigimets hõlmab sellest poole. |
Jaanuaritorm lõi Läänemere maades toorpuidu hinnad alla |
| Turun Sanomat’e teatel on Läänemere piirkonna riike aasta alguses laastanud tormi tõttu langenud puidu hind; tavaliselt Baltimaadest puitu ostev Rootsi metsatööstus seda ajutiselt ei tee. Ülepakkumine Rootsi turul on viinud Vene ja Baltimaade puidu varasemast eelkõige Soome ja Saksa turule, on väitnud ajaleht. |
Hiidlaines kannatanud Aceh vajab jätkusuutlikult raiutud puit |
| Indoneesia Acehi niigi laastatud provintsi tabab uus häving, kui doonorriigid ei varusta hiidlaines kõvasti kannatada saanud provintsi jätkusuutliku puiduga. Sellise hoiatuse tegi Maailma Looduse Fond (WWF) oma taastamistööde juhtnöörides, mis peavad tagama Acehi looduse säilimise tulevaste ohtude eest. |
Illegaalne puiduäri on Hiinas saavutanud enneolematu ulatuse |
| Hiina Zhangjiagangi sadamalinna ümbruses laiuvad puuriidad. Need tuhanded puud on pärit Indoneesiast, Venemaalt, Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast. |
|
| Artiklid |
|
Segadus terminiga “säilikpuu” |
| Hiljuti saabus ajakirja Eesti Mets toimetusse kiri, mis pani mõtlema. Ivar Etverk tõstatas küsimuse ühe metsandustermini väärkasutuse kohta. |
Metsaomanik müüb kasemahla Itaaliasse |
| Ando Eelmaa on nõukas metsaomanik. Omateada on ta ainus Eestis, kes on igal aastal müünud kümneid tonne kasemahla Itaaliasse. |
Männikärsaka tõrje tulevik – biopreparaadid |
| Selle aasta 1. aprillil kaitses allakirjutanu edukalt doktorikraadi teemal “Mõnede taimsete insektitsiidide ning keskkonnategurite mõju hariliku männikärsaka käitumisele ja füsioloogiale”. |
ÜraskiliiÜraskirüüste võib võtta rohkem metsa kui torm |
| Kõigi suurtormide järel on Eesti metsi tabanud üraskirüüste. Selle ulatus oleneb nii loodusest kui ka inimesest. |
Miks peaks kümnendik Eesti metsadest olema range kaitse all? |
| Riigikogus 13. novembril 2002 vastu võetud Eesti metsanduse arengukava kohaselt suurendatakse rangelt kaitstavate metsade pindala aastaks 2010 vähemalt 10%-ni vabariigi praegusest metsapindalast. |
Noorte kuuskede kõrgus lubab prognoosida kasvukiirust |
| Metsaselektsiooni on vajalik tulevikupuistute kvaliteedi parandamiseks. Üks tähtsamaid ülesandeid on hinnata võimalikult lühikese ajaga adekvaatselt puude pärilikke kasvuomadusi ja nende pärandumist järeltulijatele. |
Sõjajärgne ajakiri Eesti Mets on korduvalt teisenenud |
| Mõistagi on suured muutused ühiskonnas mõjutanud ka sõjajärgse Eesti Metsa palet. Samas on ajakiri teisenenud eeskätt peatoimetajate ja väljaandjate vahetudes. |
|
| Raamatud |
|
Ei viitsi mässata |
| Seal, kus elu jõukam ja omanikutunne vahest enam mitte nii haavatav-habras nagu meil, ollakse häda sellega, et inimesed ei viitsi enam oma metsaga väga mässata. Näiteks Soomes üritavad paljud omanikud metsa hoopis maha müüa. |
PROFESSOR DR. RER. FOR. KAAREL VEERMETS – ELU JA TÖÖ |
| Tänavusel metsanädalal trükivalgust näinud 188-leheküljeline teos kuulub sarja “Eesti metsanduse suurmehed”. Raamatu on andnud välja Eesti metsaselts. |
EESTI RABAD |
| Tänavu ilmunud suureformaadiline raamat (314 lk.) võtab märksõna “rabad” all kokku teeneka metsateadlase poole sajandi pikkuse uurimistöö. Teose on välja andnud EPMÜ metsanduslik uurimisinstituut. |
LUUA METSANDUSKOOLI ARTIKLID JA UURIMUSED IV |
| Selle aasta metsanädalaks ilmus Luua metsanduskooli neljas artiklite ja uurimuste kogumik (102 lk.). Avaldatud on lõpetajate lõputöid ja kooliga seotud uurijate kirjutisi. |
PÄRANDKULTUUR EESTI METSADES |
| Trükise on üllitanud Eesti metsaselts, ühtlasi on see akadeemilise metsaseltsi toimetiste 21. väljaanne. |
SALAKÜTTIDE JA METSAVAHTIDE RADADEL |
| Samuti tänavusel metsanädalal il munud 122-leheküljelise raamatu on välja andnud Eesti metsaselts. See on esimene teos uuest kavandatud sarjast “Kohtumisi metsateedel”. |
|
|
|
|
