2/2005



Artiklid
Segadus terminiga silikpuu

Hiljuti saabus ajakirja Eesti Mets toimetusse kiri, mis pani mtlema. Ivar Etverk tstatas ksimuse he metsandustermini vrkasutuse kohta. Toimetuse ksitlus metsandusspetsialistide seas nitas, et probleem on laiem, kui esialgu vis arvata: seisukohad termini silikpuu kohta lahknevad suuresti.

2005. aasta 1. numbris lk. 33 pavad Raul Rosenvald ja Asko Lhmus defineerida mistet silikpuu, kuid lhevad seejuures tiesti rappa. Vtsime selle miste metsaseadusesse sisse, lhtudes 1997. aastal Tartus ilmunud Andres Mathieseni raamatust Metsakorraldus, kus lugupeetud autor on lk. 10 kirjutanud: Vrdlemisi vana on ka vte, kus aastalankidel jeti psima tarbepuude tootmiseks ksikuid parema tvega puid, mis silikpuudena pidid psima seal kahe kuni kolme raieringi ehk rotatsiooni vltel. Lk. 169 on ta lisanud: Iga morgeni kohta pidanuks olema 56 valitsevat puud (lbimt umbes 18 tolli) , 810 keskmist puud (lbimt 1214 tolli) ja 1820 vhemat puud, milliste lesanne pidi seisma selles, et vimaldada tulevikus jmedamate sortimentide saamist. Moser nimetab neid lehoitavaid puid Lassreiser, hilisem saksakeelne nimetus on Lassreidel. Meil soovitab oskussnade komisjon mistet lehtsilik. Raamatu lpus on ka mned selgitavad mrkused selle ksimuse kohta, niteks lk. 185 kommentaar 10: Ma tlen Silikpuu vi silik on hea termin ja tuleb uuesti kasutusele vtta, asendamaks praegusi kohmakaid teiseks raieringiks kasvama jetavaid puid ja muid taolisi konstruktsioone.

Metsaseadus neb ette jtta raiestikule
seemnepuid, silikpuid ja bioloogilise
mitmekesisuse tagamiseks vajalikke
puid. See on puude klassifitseerimine
nende kasvamajtmise eesmrki silmas
pidades. Silikpuude jtmisel ei peeta
silmas bioloogilise mitmekesisuse huve,
vaid ksnes jmedate sortimentide saamist
tulevikus (vimalik, et ndisajal
ka esteetilisi huve, eriti vikestes erametsades).
Puu ise ei tea sellest muidugi
midagi ja nii vib seemnepuust saada ka
silikpuu ja bioloogilise mitmekesisuse tagaja. Nii nagu silikpuu osaleb ka uue
metsaplve jaoks seemnete tootmises.
Lhtudes silikpuu srasest mratlusest,
on: 1) kogu knealune artikkel
terminoloogiliselt ja sisuliselt vr pole
mtet analsida langile jetud kaubandusliku
vrtuseta rmpsu, mille mk ei
tasu ra raiet, silikpuudena; 2) ei maksa
hakata parandama metsaseadust, eldes
silikpuud ja teised bioloogilise mitmekesisuse
tagamiseks vajalikud puud.
Lugupeetud bioloogidel pole mtet
vaevata ennast silikpuude defineerimisega,
sest sellega saavad metsamehed ise
ka hakkama. Kll oleks aga vaja nende
abi, et ttada vlja bioloogilise mitmekesisuse
tagamiseks vajalike puude
kirjeldus, mis tuleks otseselt seadusesse
(vi selle alusel kehtestatavasse metsamajandamise
eeskirja) sisse vtta, vltimaks
igasuguse lanke risustava prahi
raiumata jtmist. Need takistavad langil
maapinna ettevalmistamist, metsakultuuri
rajamist ja hooldamist, phjustavad
tuleohtu ja vivad soodustada kahjurite
levikut, ohustavad raiesmikul liikujaid,
on ebaesteetlised. Jalale tuleb ikka jtta
vaid niisuguseid puid, millel on mingi
lesanne ja mis suudavad tita neile
pandud lesandeid. Paraku me ei tea,
missugused peavad olema bioloogilist
mitmekesisust tagavad puud.
KRISTJAN TNISSON, NEPCONI/SMARTWOODI
TEGEVDIREKTOR
Silikpuu ehk inglise keeles retention
tree on lhidalt kokku vttes puu, mida
ei raiuta ning mis jb prast raiet kasvama.
Praktikas on levinud erinevad
silikpuude jtmise meetodid, puid jetakse
kasvama nii ksikult kui ka rhmiti.
Silikpuude jtmise eesmrk on
vhendada raie negatiivset mju ning
rikastada uue metsaplvkonna vanuselist
ning struktuurilist mitmekesisust.
Silikpuudel vib olla thtis roll ka mnede
vana metsa tunnusliikide psimajmisel
raiutaval alal.
Millised on silikpuude valiku kriteeriumid?
Sertifitseerija hinnangul on
olulised silikpuude valiku kriteeriumid
jrgmised: 1) suurim diameeter ja vanus;
2) nsused; 3) puuliik (kindlasti tuleks
silitada vanad vrislehtpuud); 4)
tuulekindlus. Kui kauaks silikpuud kasvama
jetakse? Sertifitseerija ksitleb
silikpuid kui bioloogilise mitmekesisuse
silitamiseks vajalikke puid, mida ei raiuta
kunagi. Silikpuud peaksid kindlasti
silima jrgmisse metsaplve. Kui silikpuu
kukub tormiga mber vi kuivab
ra, siis seda langilt ra viia ei tohiks. KALEV JGISTE, EPM METSANDUS-
JA MAAEHITUSINSTITUUDI VANEMTEADUR
Silikpuu on loodusliku jnukpuu
vaste. Silikpuu
mistet ei saa laiendada
teise rinde puudele. Pikem
seletus silikpuu kohta viks
olla jrgmine. Esiteks: silikpuu
on esimese rinde puu,
mis jetakse kasvama prast
uuendusraiet ja mille
eluvime silib tenoliselt
antud liigi vhemalt he vanuseklassi
kestel pras raiet.
Teiseks: silikpuu lesanne
on mjutada mikroklimaatilisi
tegureid, et kiirendada
metsakossteemi taastumist.
Silikpuudel on suur
mju sademetele, mulla veereiimile,
temperatuurile ja
valgusele: need nitajad on
silikpuude olemasolul lhedasemad
metsa looduslikule
dnaamikale. Kolmandaks:
silikpuud vivad kaasa aidata
ka seemnelevile ja looduslikule
uuendusele (sellisel
juhul on tegemist seemnepuudega,
mis jetakse kasvama).
htlasi on silikpuude
lesanne luua soodsad mikroklimaatilised
tingimused
ja elupaiku teistele organismidele:
selle tttu suureneb
ka ldine liigirikkus. Surnud silikpuud
lisavad majandusmetsa surnud seisvat ja
lamapuitu moodustades jrjepideva nii
kossteemi laguahela organismidele.
Veel peatuksin mistel silikelement.
Inglise keeles vljendatakse seda laiemat
mistet peamiselt kahte moodi. 1.
Retention trees (vi ka lihtsalt retention):
siin on tegemist eelmisest metsaplvest
prit tavalise puurinde puudega, kas hajusalt
vi rhmiti (ka aegjrksete raiete
jrgmistesse raiejrkudesse jvate puudega,
seega bioloogilise mitmekesisuse
suurendamisel on roll tita alles jrgmises
metsaplves). 2. Legacy prandelemendid,
mis vivad juba varasemas
metsaplves olla suure loodusvrtusega
objektid vi bioloogilise mitmekesisuse
kandjad (plispuud, pliskooslusefragmendid
jne.). Tuleb aga silmas pidada,
et sna prandkooslused eestikeelse
mistena viitab eelkige inimtegevusega
seotule. Laiemas ksitluses aitavad silikelemendid
paljudel organismidel siirduda
jrgmisse metsaplve. Seetttu on
pakutud ka terminit siirdeelemendid.
Vib-olla tasuks eestikeelses terminoloogias
juurutada prandelemendi mistet,
nidates ra loodusliku vi poolloodusliku
prandelemendi?
VELLO KEPPART, LUUA METSANDUSKOOLI KUTSEPETAJA-
METOODIK
Alustaksin sellest, kuidas eri allikates on
seda mistet seletatud. Uemates eesti
keele snaraamatutes on eldud, et silikpuu
on vana puu, mis raie puhul koos
noormetsaga kasvama jetakse. Andres
Mathiesen on le pooles sajandi tagasi
kirjutanud: Metsakasvatuses on silikpuu
jmeda tarbepuidu saamise eesmrgil
jrgmisse metsaplve jetud puu.
Metsaseaduse eelnu seletuskirjast vib
lugeda: Silikpuu lageraiel teiseks
raieringiks kasvama jetav elujuline
puu, millest saab jrgmise raie ajal eriti
jmedat puitu. Metsatakseerijad seletavad:
Silikpuud on vhemalt 15 cm
lbimduga, inimest metsas liikumisel
mitte ohustavad puud, mis silitatakse
jrgmisse metsaplvkonda. Silikpuude
valimisel tuleks eelistada mnde, kaski,
tammi, saari, vahtraid, jalakaid, knnapuid
ja prni. Igal autoril on igus oma arvamusele
ja seda trkis avaldada. Silikpuu ajaloolist
tausta Andres Mathiesenist lhtudes
ei saa muuta. Samas on vimatult
raske muuta metsarahva arvamust, mis
ndseks on vlja kujunenud. Enamik
metsakasvatusega ja metsade mitmekesisuse
kaitsega seotud inimestest vtsid
seaduses avaldatud miste vist kasutusse
riigimetsa metsamajanduse heas tavas
kirjas oleva mratluse jrgi. See klab
jrgmiselt: Silikpuud on esimese rinde
kasvavad vi kuivanud puud ning nende
pstiseisvad osad, mis jetakse lageraielangile
raie kigus kasvama vi psti
ning need eeldatavalt silivad vhemalt
antud puuliigi he vanuseklassi kestel
peale raiet. Silikpuid hilisemate raiete
kigus ei raiuta. Silikpuu rolli tidab ka
kasvama jetud seemnepuu, kui seda ei
raiuta peale metsauuendusliku lesande
titmist. Silikpuudeks jtame vimalikult
suure rinnasdiameetriga puud ning
esindatud vivad olla kik puuliigid.
Oma pikus Sstva metsanduse alused
( 2005) lk. 87 olen seletanud,
et silikpuu all mtleme bioloogiliselt
vrtuslikke puid, teades miste ajaloolist
tausta. Keel ju muutub pidevalt.
Uute mistete vljamtlemise vi vanade
muutmisega peaksid tegelema erialakomisjonid
koosts keeleteadlastega. Ega miste silikpuu pole metsanduses ja
bioloogias kaugeltki ainus termin, mis
segadust klvab. Sellised on ka rahvuspark
(tegelikult thendab riigiparki),
puupld (meldakse puuistandust), mittepuiduline
kasutus (enamasti thendab
metsa krvalkasutust), uss (bioloogiliselt
ige oleks madu), satikas (tpne on
kubemeti). Okaspuudel pole isi, kuid
metsamehed kirjutavad ikka, et okaspuud
itsevad jne.
Viimase aja keelekasutuses on ka
niteid selle kohta, et vanade asemele
on leitud uusi nnestunud termineid.
Tagavara asemele on tulnud tvemaht,
vtmebiotoobi asemele vriselupaik ja
sellest omakorda laialt keelepruuki linud
lhend vep. Vepi elemendina viks
ksitleda ka silikpuud. Viks elda nii,
et silikpuu ja seemnepuu tidavad vepi
lesannet vastavalt he metsaplve vi
mned aastad, kuni metsa uuenemiseni.
KOKKUVTTE ASEMEL TOIMETAJALT
Kodumaises metsandusterminoloogias
ei ole kaugeltki kik misted tpselt
mratletud. Termin silikpuu on ks
nendest. Seda mistet pruugivad praegusel
ajal laialt nii metsateadlased,
-kasvatajad, -kasutajad kui ka -kaitsjad.
Kuid terminit ennast tavaliselt tpsemalt
ei defineerita. Muidu oleks ammu
ilmnenud, et tuleb asuda tsiselt arutlema,
mida ikkagi sna all meldakse.
Kas silikpuu on tarbepuu, mis vimaldab
tulevikus jmedamate sortimentide
saamist? Vi peab silikpuu
jma raiumata ning tema peamine
lesanne on tagada metsas bioloogiline
mitmekesisus? Paistab, et metsandusja
looduskaitsepraktikas kasutatakse
terminit praegu nimelt teises thenduses,
vastena inglise keelsele rahvusvaheliselt
tuntud terminile retention tree.
Ilmselt oleks miste vinud metsandusavalikkuse
hulgas selgeks vaielda kohe
prast seda, kui see metsaseadusesse
sai vetud. Aga vib-olla pole ka praegu
hilja terminiga seonduvat korrastada.
Kas peaks snale silikpuu lisaks
vlja pakkuma uue eestikeelse sna
ja nii olukorra lahendama ? Omaette
ksimus on, kui palju silikpuudel selle
sna algses ajaloolises thenduses tnases
kodumaises metsanduspraktikas
ldse thtsust on. Erinevalt bioloogilist
mitmekesisust tagavatest puudest, mis
on meie metsanduses ja looduskaitses
jtkuvalt kuum ja arenev teema?
Toimetus ootab termini silikpuu teemal
lugejate arvamusi.



Ivar Etverk, Emeriitprofessor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet