Augusti keskel kogunesid keset Vändra metsi kunagisele Kobra talu õuele Eesti erametsaomanikud. Tutvuti Leili Mihkelsoni talu metsadega, arutati erametsanduse probleeme, kuulutati välja tänavune parim metsaomanik.

KOKKUTULEK KOBRA TALU METSADES. Eesti Erametsaliidul polnud raske valida järjekordse, arvult kolmanda üleriigilise talumetsaomanike kokkusaamise paika: loomulikult Pärnumaal Vändra vallas Luuri külas asuv Kobra Juuli talu. Just selle talu omanik Leili Mihkelson oli saanud eelmisel aastal parima erametsaomaniku tiitli. Kobra talu metsadest oli pikemalt juttu meie ajakirja eelmises numbris.
Keset Vändra metsi asuva talu kunagisele õuele, kus praegu on metsalagendik, kogunes 17. augustil sadakond hakkajamat erametsaomanikku kogu Eestist.

Avasõnad ütlesid Eesti Erametsaliidu praegused juhid Toomas Lemming ja Jaak Herodes. Esialgne n.-ö. tutvumisring venis üsna pikale: anti ülevaade oma kodumetsa asukohast, suurusest ja probleemidest. Seda oli õpetlik kuulata. Paljud olid tulnud kogu perega.
Enamiku erametsa suurus oli kümme hektarit või vähem. Peaaegu kõik tunnistasid, et metsaga tegeldakse vaid hobi korras ja majandusliku tähtsust see ei oma. Ainult kahel osalisel ulatus metsamaa pindala sadade hektariteni. Teatavasti tasub tõsiselt metsandustegevusele pühenduda just sellise mahu puhul. Nende kahe metsaomanikuga hiljem pikemalt vesteldes sain siiski teada, et ka nemad pole seni saanud oma metsade majandamisest märkimisväärset tulu. Isegi kui tulu saadakse, neelavad selle lõputud investeeringud ehitistesse, masinatesse ja muusse talu jaoks hädavajalikku.
Seltskonna üldine meelsus oli siiski optimistlik. Erinevalt meie erametsaomanikele mõnikord omasest hädaldamisest, tõid kohaletulnud tihti näiteid sellest, mida nad on suutnud oma talumaadel metsanduse vallas ära teha: istutanud kasutamata tarbemaadele metsakultuure, kasvatanud puuistikuid, müünud küttepuid, hooldanud puisniitu ja saanud selle eest fondidest toetusraha.
Kobra talu metsad üllatasid loodusliku mitmekesisusega. Saime näha metsaosa, mis on liigirikas nagu dendroaed, jõekääru, mille koprad on peaaegu ürgilmeliseks kujundanud ning hiidkaske, mille tüves on teadmata aegadest saadik pesitsenud mesilased. Kujutlus, kui palju võiks olla vanasse tüvesse aastatega mett kogunenud, jäi vist mõnegi osaleja meelt vaevama veel koduteelgi.
Ühisel ringkäigul nähtu ajendas ka pikemaid arutelusid. Näiteks uurisime värskele tormimurruraiesmikule tänavu kevadel istutatud männikultuure. Suure osa neist oli hävitanud männikärsakas. Kas seda oleks saanud vältida? Pärnumaa keskkonnateenistuse erametsa konsultant Andres Hendrikson ja mõne teisegi metsanduse asjatundja arvates oli ulatusliku kahjustuse peamine eeldus see, et raiesmik oli väga värske. Pooltoored kännud ja raiejäätmed on ideaalne paik männikärsaka paljunemiseks. Siit ründavad nad juba hulgakesi noori männitaimi. Männikärsaka hukatuslikku rünnakut oleks tõenäoliselt aidanud vältida lihtne võte: tulnuks kultuuri rajamisega aasta viivitada.
Kokku võttes nenditi, et igapäevaste probleemide lahendused on sageli lihtsamad, kui arvatakse. Hädavajalik oleks paremini tunda metsanduse ja õigusaktide aabitsatõdesid. Ja tihedamalt suhelda erametsanduse konsultantide ja teiste asjatundjatega, kes oskavad nõu anda.

PARIMAD TALUMETSA MAJANDAJAD ON HEIKI PETERSON ja AIVI LEIDTORP. Kokkutulekul kuulutati välja ka tänavused parimad talumetsa majandajad: Heiki Peterson ja Aivi Leidtorp, kes elavad Raplamaal Kehtna vallas Lau külas Õunapuu talus. Vestluses värskete ja silmanähtavalt rahulolevate auhinnasaajatega selgus, et Õunapuu talu hõlmab 50 hektarit. Sellest on metsa 30 hektarit.
Heiki Petersonil on metsandusharidus. Ta on lõpetanud Luua metsakooli ja töötanud ka metsnikuna. Talu maadele on istutatud ja külvatud üsna rohkesti metsakultuure, metsades on tehtud usinasti hooldus- ja uuendusraieid. Talu juurde on rajatud suur tiik, kuhu on sisse lastud karpkalad. Heiki Peterson on ka jahimees. Pärisin, mida ta arvab kopra kahjulikkusest ja koprajahist. Mees vastas, et on kobrast küttinud küll. Koprajaht pole kerge, kuid kopra liha on vägagi maitsev. Kas kobras on kasulik või kahjulik, seda tuleks tema arust igas Eestimaa paigas ise otsustada. Seal, kus kopratammid ei põhjusta ulatuslikku metsade hävingut, võiks ta rahule jätta. Kuid seal, kus kobras uputab väärtuslikke metsamaid ja kus neid elutseb liiga tihedalt, tuleks nende arvukust kindlasti piirata. Heiki Peterson arvas, et tiitel saadi vast eelkõige puutaimede kasvatamise eest. Seemikuid hakati kilehoonetes kasvatama viis aastat tagasi. Praegu on kilehoonete pindala kasvanud 450 ruutmeerini. Kasvatatakse kuuse-, kase- ja männiseemikuid. Kilehoonete kõrvale on rajatud väike puukool. Seal sirguvad kuuse- ja sanglepataimed. Taimlamajandusega tegeleb peamiselt elukaaslane Aivi Leidtorp. Esialgu olevat taimede müük läinud vaevaliselt. Osta soovijaid hakkas kiiresti lisanduma, kui info riputati üles Internetti. Üsna palju taimi on ostnud firma Maa ja Talu. Kuid ostjate seas on ka peremetsa omanikke. Kuigi kogu rahmeldamine talus pole siiani erilist tulu andnud, vaatavad värsked auhinnasaajad tulevikku lootusrikkalt. Heiki Petersoni ja Aivi Leidtorpi veendumus näib olevat, et tarmukalt tegutsedes on Eestis siiski võimalik metsanduskallakuga talu pidada.