3/2002



ARTIKLID
Kokkutulekul kuulutati vlja PARIM METSAOMANIK

Augusti keskel kogunesid keset Vndra metsi kunagisele Kobra talu uele Eesti erametsaomanikud. Tutvuti Leili Mihkelsoni talu metsadega, arutati erametsanduse probleeme, kuulutati vlja tnavune parim metsaomanik.

KOKKUTULEK KOBRA TALU METSADES. Eesti Erametsaliidul polnud raske valida jrjekordse, arvult kolmanda leriigilise talumetsaomanike kokkusaamise paika: loomulikult Prnumaal Vndra vallas Luuri klas asuv Kobra Juuli talu. Just selle talu omanik Leili Mihkelson oli saanud eelmisel aastal parima erametsaomaniku tiitli. Kobra talu metsadest oli pikemalt juttu meie ajakirja eelmises numbris.
Keset Vndra metsi asuva talu kunagisele uele, kus praegu on metsalagendik, kogunes 17. augustil sadakond hakkajamat erametsaomanikku kogu Eestist.

Avasnad tlesid Eesti Erametsaliidu praegused juhid Toomas Lemming ja Jaak Herodes. Esialgne n.-. tutvumisring venis sna pikale: anti levaade oma kodumetsa asukohast, suurusest ja probleemidest. Seda oli petlik kuulata. Paljud olid tulnud kogu perega.
Enamiku erametsa suurus oli kmme hektarit vi vhem. Peaaegu kik tunnistasid, et metsaga tegeldakse vaid hobi korras ja majandusliku thtsust see ei oma. Ainult kahel osalisel ulatus metsamaa pindala sadade hektariteni. Teatavasti tasub tsiselt metsandustegevusele phenduda just sellise mahu puhul. Nende kahe metsaomanikuga hiljem pikemalt vesteldes sain siiski teada, et ka nemad pole seni saanud oma metsade majandamisest mrkimisvrset tulu. Isegi kui tulu saadakse, neelavad selle lputud investeeringud ehitistesse, masinatesse ja muusse talu jaoks hdavajalikku.
Seltskonna ldine meelsus oli siiski optimistlik. Erinevalt meie erametsaomanikele mnikord omasest hdaldamisest, tid kohaletulnud tihti niteid sellest, mida nad on suutnud oma talumaadel metsanduse vallas ra teha: istutanud kasutamata tarbemaadele metsakultuure, kasvatanud puuistikuid, mnud kttepuid, hooldanud puisniitu ja saanud selle eest fondidest toetusraha.
Kobra talu metsad llatasid loodusliku mitmekesisusega. Saime nha metsaosa, mis on liigirikas nagu dendroaed, jekru, mille koprad on peaaegu rgilmeliseks kujundanud ning hiidkaske, mille tves on teadmata aegadest saadik pesitsenud mesilased. Kujutlus, kui palju viks olla vanasse tvesse aastatega mett kogunenud, ji vist mnegi osaleja meelt vaevama veel koduteelgi.
hisel ringkigul nhtu ajendas ka pikemaid arutelusid. Niteks uurisime vrskele tormimurruraiesmikule tnavu kevadel istutatud mnnikultuure. Suure osa neist oli hvitanud mnnikrsakas. Kas seda oleks saanud vltida? Prnumaa keskkonnateenistuse erametsa konsultant Andres Hendrikson ja mne teisegi metsanduse asjatundja arvates oli ulatusliku kahjustuse peamine eeldus see, et raiesmik oli vga vrske. Pooltoored knnud ja raiejtmed on ideaalne paik mnnikrsaka paljunemiseks. Siit rndavad nad juba hulgakesi noori mnnitaimi. Mnnikrsaka hukatuslikku rnnakut oleks tenoliselt aidanud vltida lihtne vte: tulnuks kultuuri rajamisega aasta viivitada.
Kokku vttes nenditi, et igapevaste probleemide lahendused on sageli lihtsamad, kui arvatakse. Hdavajalik oleks paremini tunda metsanduse ja igusaktide aabitsatdesid. Ja tihedamalt suhelda erametsanduse konsultantide ja teiste asjatundjatega, kes oskavad nu anda.

PARIMAD TALUMETSA MAJANDAJAD ON HEIKI PETERSON ja AIVI LEIDTORP. Kokkutulekul kuulutati vlja ka tnavused parimad talumetsa majandajad: Heiki Peterson ja Aivi Leidtorp, kes elavad Raplamaal Kehtna vallas Lau klas unapuu talus. Vestluses vrskete ja silmanhtavalt rahulolevate auhinnasaajatega selgus, et unapuu talu hlmab 50 hektarit. Sellest on metsa 30 hektarit.
Heiki Petersonil on metsandusharidus. Ta on lpetanud Luua metsakooli ja ttanud ka metsnikuna. Talu maadele on istutatud ja klvatud sna rohkesti metsakultuure, metsades on tehtud usinasti hooldus- ja uuendusraieid. Talu juurde on rajatud suur tiik, kuhu on sisse lastud karpkalad. Heiki Peterson on ka jahimees. Prisin, mida ta arvab kopra kahjulikkusest ja koprajahist. Mees vastas, et on kobrast kttinud kll. Koprajaht pole kerge, kuid kopra liha on vgagi maitsev. Kas kobras on kasulik vi kahjulik, seda tuleks tema arust igas Eestimaa paigas ise otsustada. Seal, kus kopratammid ei phjusta ulatuslikku metsade hvingut, viks ta rahule jtta. Kuid seal, kus kobras uputab vrtuslikke metsamaid ja kus neid elutseb liiga tihedalt, tuleks nende arvukust kindlasti piirata. Heiki Peterson arvas, et tiitel saadi vast eelkige puutaimede kasvatamise eest. Seemikuid hakati kilehoonetes kasvatama viis aastat tagasi. Praegu on kilehoonete pindala kasvanud 450 ruutmeerini. Kasvatatakse kuuse-, kase- ja mnniseemikuid. Kilehoonete krvale on rajatud vike puukool. Seal sirguvad kuuse- ja sanglepataimed. Taimlamajandusega tegeleb peamiselt elukaaslane Aivi Leidtorp. Esialgu olevat taimede mk linud vaevaliselt. Osta soovijaid hakkas kiiresti lisanduma, kui info riputati les Internetti. sna palju taimi on ostnud firma Maa ja Talu. Kuid ostjate seas on ka peremetsa omanikke. Kuigi kogu rahmeldamine talus pole siiani erilist tulu andnud, vaatavad vrsked auhinnasaajad tulevikku lootusrikkalt. Heiki Petersoni ja Aivi Leidtorpi veendumus nib olevat, et tarmukalt tegutsedes on Eestis siiski vimalik metsanduskallakuga talu pidada.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet