| ARTIKLID |
 |
PIIRIDETA Eesti metsatööstus |
Tänavu suvel korraldas Eesti Metsatööstuse
Liit ringsõidu mööda Eesti metsaja puidutööstusettevõtteid. Põigati ka Lätisse. |
KAS VALIKRAIED ja püsimetsad sobivad Eestisse? |
| Kesk-Euroopas on püsimetsad kui lageraieid vältiv looduslähedase metsanduse võimalus viimasel paaril aastakümnel võitnud suure populaarsuse. Eesti metsaseadus lubab ka kodumaiseid metsi majandada püsimetsana. |
UUDNE IDEE – metsade ökosüsteemne majandamine |
| Ökosüsteemne majandamine tähendab värsket lähenemist metsade säästva arengu teemale. Mõneti võib tõmmata paralleele ökosüsteemse metsade majandamise ja metsade sertimise vahel. |
KOKKUVÕTVAID ANDMEID 1996.–1997. aasta lageraiealade uuenemise kohta |
| Käesolev kirjutis on kevadel Eesti Metsas ilmunud uurimuse järg. Eelmises artiklis olid andmed 2001. |
Eesti mets tuleks KAPITALISEERIDA |
| Erametsaomanikud tajuvad sageli, et ei leia riigilt ega avalikkuselt piisavalt toetust. Põhjused peituvad sügavamal, kui esmapilgul näib. |
Kokkutulekul kuulutati välja PARIM METSAOMANIK |
Augusti keskel kogunesid keset Vändra metsi kunagisele Kobra talu õuele Eesti erametsaomanikud. Tutvuti Leili Mihkelsoni talu metsadega, arutati erametsanduse probleeme, kuulutati välja tänavune parim metsaomanik.
|
Eestis kasvab võimsaid LEHISPUISTUID |
| Looduslikult lehised Eestis ei kasva. Siiski leidub võimsaid puid parkides ja metsades, kuhu nad on istutatud. |
Puu, millel on Eestis OMA ÜHING |
| Maarjakaske peetakse Põhja-Euroopa looduse ainsaks väärispuuks. Sajandi eest tundis talurahvas Eestis maarjakaske üsna hästi. |
PÕTRADE ARVUKUSE üle peaksime otsustama üheskoos |
| Sõjajärgsetel aastatel tõi põtrade arvukuse enneolematu kasv kaasa suuri põdrakahjustusi meie metsadele. 90-ndatel aastatel jäi põtru vähemaks. |
Süsinikuringe METSAS |
Metsa kasvatamine ja kasutamine mõjutavad kõige otsesemalt seda, milline on süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris ja millise osa Maale langevast päikeseenergiast oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, ent metsa vanuse mõju sellele protsessile, samuti energeetiline aspekt on tihti jäänud tähelepanu alt välja.
|
Metsatöömasinate SUURPARAADIL |
| 5 –9. septembril toimus Soomes Jämsänkoskis metsatöömasinate mess. |
|
| SEALT METSAST |
|
Kõrgustikumetsad püüavad pilvi |
Austraalia teadlased on avastanud, et kõrgendike vihmametsad põimavad pilvedest hoopis suurema hulga vett, kui otseselt vihmana maha sajab.
Austraalia vihmametsade uurimise koostöökeskuse rühmajuht David McJannet tunnistab, et kuni viimaste aegadeni vihmametsade osa veeringes kahetsusväärselt ühekülgselt mõistetud. Teati küll, kuidas metsad vooge ohjeldavad ja kuivaperioodil rannikujõgesid veega varustavad. |
Portugalis möllasid metsatulekahjud |
Juuli lõpul pääses tuli valla Lõuna- Portugalis asuva Guadiana looduspargi väärtuslikes metsades.
1995. aastal asutatud Guadiana oru looduspark haarab 70 000 hektaril enda alla ühe Lõuna-Euroopa kõige väärtuslikuma jõeoru-ökosüsteemi ja muidki liigirikkaid alasid. |
Norra metsa suurmüük on peatatud |
| Metsafirma Norske Skog üritab maha müüa kõiki oma metsavaldusi Norras. See on osa firma strateegiast, mille kohaselt kavatsetakse edaspidi keskenduda vaid paberi tootmisele. |
Värskeid andmeid serditud puidu kohta maailmas |
| ÜRO metsatööstuse turuülevaates aastateks 2001–2002 (UNECE/ FAO Forest Products Annual Market Review, 2001–2002) on vaatluse all ka serditud puidu levik maailmas. 2002. |
Amuuri metsad kaitse all |
Juuni lõpul kuulutas Kaug-Ida kuberner Leonid Korotkov kuus Amuuri jõgikonna metsapiirkonda kaitsealadeks.
Sellel maalahmakal – 1,7 miljonit aakrit – lõpetatakse igasugune töönduslik tegevus, küll on osa maid kuulutatud evenkidest põliselanike jaoks traditsioonilise kasutuse aladeks. |
Venemaa “ööraidurid” luubi alla |
Venemaa riiginõukogu presiidium ja valitsus tunnistasid juulis riigi metsamajanduse esmatähtsaks küsimuseks.
President Putini hinnangul pole metsasektori juhtimisel veel suudetud jõuda tsiviliseeritud tasemele, olemas on vaid “ööraidurite” majandusmudel. |
Krakatau - looduslik metsalabor |
Masendava kiirusega kaduvad vihmametsad on koduks põnevatele ökosüsteemidele. Hollandi teadlased otsivad Indoneesias, Krakatau saartel, vastust küsimusele, kas sellised ökosüsteemid suudavad taastuda.
1883. |
Rootslased säästavad metsi |
| Üks viieteistkümnest Rootsi parlamendi 1999. aasta aprillis vastu võetud keskkonnakvaliteedi eesmärgist on jõuda ühe inimpõlve jooksul säästva metsamajanduseni. |
|
| SIIT METSAST |
|
Ulatuslikud muutused Eesti metsatööstusfirmades |
| Augusti esimesel poolel ühinesid senised Eesti juhtivad metsatöötlejad AS Sylvester ja Forestex. Selle tulemusel tekkis Eesti suurim, 2,74 miljardi kroonise käibega eraettevõte. |
Valitsus saatis metsanduse arengukava Riigikokku |
| Valitsus kiitis 11. juunil heaks Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 ja saatis selle Riigikokku. |
Roostal selgusid parimad metsandustöötajad |
| 19.–21.juunini toimusid Läänemaal Roosta puhkekülas 35. metsatöötajate kutsevõistlused, kus selgitati välja nii kutseala parimad kui ka tublimad sportlased. |
RMK aitab tormist kahjustatud alasid taasmetsastada |
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) andis Lääne-Virumaa keskkonnateenistusele tasuta üle ligi 140 000 kuuse- ja kaseistikut, et aidata eelmisel suvel tormis kahjustatud alasid taasmetsastada.
“Riigimetsas on metsauuendus selleks aastaks praktiliselt lõppenud ning seepärast otsustasime üle jäänud taimed anda muude tormist kahjustatud metsaalade uuendamiseks,” ütles RMK taimlamajanduse osakonna juhataja Esko Krinal. |
RMK nõukogu valis esimeheks Andres Onemari |
| Juuni alul Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peadirektori kohalt lahkunud Andres Onemar valiti 13. juunil Piirsalus peetud RMK nõukogu istungil selle esimeheks. |
Tormituul tegi kurja |
| Juulis möllanud trombid tekitasid RMK esialgsetel andmetel riigimetsadele kahju rohkem kui 15 miljonit krooni, erametsade kahjuks hindab RMK üle 9 miljoni. Riigimetsas oli kahjustatud metsade tagavara rohkem kui 250 000 tihumeetrit ja pindala ligi 5000 hektarit. |
RMK matkapäev Harjumaal, Pärnumaal ja Valgamaal |
6.juulil oli RMK matkapäev Tsitres Harjumaal, Soontagana maalinnas Pärnumaal ja Tahevas Valgamaal.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on üks RMK eesmärke tutvustada rahvale looduses liikumise võimalusi ning kujundada loodusesse säästlikku suhtumist. |
Metsahoiu sihtasutus sai toetust LIFE - i programmilt |
| Euroopa Komisjon kinnitas LIFE-Nature programmi raames 70 projekti rahastamise. Eestist esitatud kuuest taotlusest rahuldati kaks, nende seas ka projekti “Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis” rahataotlus. |
PEFC astub FSC kõrvale |
| Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) hakkab valmis saama meie PEFC-süsteemi metsastandardit, mille alusel hakatakse metsi sertima. Seni on Eestis metsi serditud vaid FSC-süsteemi järgi. |
Metsanduserialad on populaarsed |
| Eesti Põllumajandusülikooli vastuvõtukomisjoni andmeil tuli metsamajanduse erialal 25 riiklikule õppekohale 335 avaldust, metsatööstuse 20 kohale 207 avaldust. EPMÜ kõikide erialade konkursi pingereas oli metsamajandus viiendal (13,4 tahtjat ühele kohale) ja metsatööstus (10,4) üheksandal kohal. |
Metsavargad on järjest kavalamad |
| Kuigi politsei raporteerib metsavarguste kahanemisest, näitab see looduskaitsjate arvates vaid varaste oskust mitte sattuda kriminaaluurimise alla. Tänavu esimese poolaastaga registreeris politsei 247 metsavargust. |
Põhjamaade metsanduse ajaloo seltsid käisid Eestis |
| 6. – 7.septembril külastasid Eestit Taani, Norra, Rootsi ja Soome metsanduse ajaloo seltsid. |
RMK hakkab haldama peremeheta metsa |
| Vastavalt valitsuses kinnitatud Eesti metsanduse arengukavale valmistub riigimetsa majandaja RMK üle võtma praegu peremeheta metsamaid. Need endiselt riigi omandis olevad metsamaad olid seni maakondlike keskkonnateenistuste hallata. |
|
