4/2005



artiklid
Puhkemetsade eest tuleb hoolt kanda

Eesti loodus, eriti veekogudega piirnevad vaheldusrikkal reljeefil paiknevad metsamaastikud, on ilusad ning pakuvad vaba aja veetmiseks rohkesti vimalusi. Puhkealade koormustaluvus pole aga hesugune. Artikkel phineb RMK puhkealade viimaste aastate uurimist tulemustel.

RMK PUHKEALADEL KIB HA ROHKEM INIMESI
Inimesed lhevad meelsasti loodusesse puhkama, kui on hea teedevrk ja ligips, kllaldaselt teavet ning puhkevimalused on mitmekesised ja pakutakse rohkesti eri laadi teenuseid. Metsas kiakse mitmel eesmrgil: et maandada vrskes hus vaimset stressi, saada esteetilisi elamusi ja fotografeerida, aga ka selleks, et tita teatud lesandeid, sportida, korjata metsamarju ja seeni, grillida toitu ja bida telgis.

ha rohkem puhkajaid leiab tee just riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkealadele, kuna eesktt rannikualadel on palju erametsi ning erametsaomanikud on rakendanud piiranguid ja pahatihti sulgenud juurdepsu erastatud rannikualadele. htlasi on osa senisest metsamaast muudetud elamu- ja muuks maaks. See on omakorda tinginud vajaduse teha klastajauuringuid, et mrata metsade rekreatiivne koormustaluvus ning paremini korraldada nende alade kasutust. Toetudes puhkealade seisundit kajastavatele seireandmetele, on vimalik vhendada negatiivset mju, reguleerida metsa klastatavust ja suurendada koormustaluvust. Selleks tuleb teha kindlaks puhkamiseks sobivad piirkonnad, tegevused ja neid reguleerivad meetmed, vajaduse korral ka puhkeala sulgeda vi aidata kaasa selle metsade seisundi paranemisele.
RMK rajatud puhkealade hulgast kmnel on tehtud puhkajate vastuvtuks ige tsiseid ettevalmistusi. Nende seas on Peipsi phjaranniku puhkeala Ida- Virumaal, Nva puhkeala (eesktt Nva- Perakla piirkond) Lnemaal, Prnu- Ikla puhkeala (eelkige Kabli-Ikla rannikuala) Prnumaal, Vna-Jesuu ja Taevaskoja-Kiidjrve mbrus. Need on aastaid olnud ha suureneva klastuskoormusega paigad. Seetttu on metsakaitse- ja metsauuenduskeskus hlmanud need alad alalisse seirevrgustikku, mis on loodud puhkajate klastuskoormuse ja rekreatsioonist tingitud metsakahjustuste hindamiseks.
T tehti RMK tellimusel, rahastas keskkonnainvesteeringute keskus. T kigus rajati telkimisaladele alaline transektide vrgustik hindamaks nii mulla seisundit, erosiooni, alustaimestikku kui ka metsapuude seisundit ja kahjustusi. Selle vrgustiku alusel saab ka tulevikus hinnata klastuskoormuse ajalist dnaamikat ja mju.
Ts on osalenud Kalle Karoles ja teised spetsialistid metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, botaanikutena ka Taimi Paal, Aino Kalda ja teised eksperdid.

MIS ON METSADE REKREATIIVNE KOORMUSTALUVUS?
Koormustaluvuse all mistetakse taastuva loodusvara sellist kasutuskoormust, mida see suudab taluda, silitades senise tootlikkuse ja omadused ning tagades sealjuures puhkevimaluste psiva kvaliteedi (Knudson, 1980; Wagar, 1964). Puhkealade koormustaluvuse miste alla kuulub aga peale puhkeala koloogilise kvaliteedi ka puhkealade kasutajate rahulolu (Hart, 1982). Seega on puhkemajandusobjektide puhul oluline tagada nii metsade hea seisund kui ka klastajate heaolu.
Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation, WTU) mratluse jrgi on koormustaluvus maksimaalne puhkajate arv, kes vivad klastada turismiobjekti korraga, ilma et see phjustaks ala fsilise, konoomilise vi sotsiaal-kultuurilise keskkonna hvingut ning klastajate rahulolu vheneks neile vastuvtmatult (PAP/RAC, 1997).
Metsade koormustaluvus ei ole stabiilne, vaid dnaamiline miste. Peale metsatbi oleneb see olulisel mral ka majandamisviisist. Sobivate majandusvtetega saab metsade koormustaluvust parandada, samuti korraldada metsade klastamist sel moel, et kusagil ei letata koormustaluvust.
Eri puhkealade erisugutel pinnastel asuvad eri metsatpi kuuluvad puistud. Nende vastupidavus tallamisele pole hesugune. Sageli on enim eelistatud puhkemaastik eelkige liivmuldadel paiknevad metsad. Samas on just liivmullad, eriti nlvadel paiknevad alad, erosiooni suhtes kige tundlikumad. Rannikualadel leidub tihti sambliku, kanarbiku ning pohla kasvukohatbi mnnikuid, mille koormustaluvus on kige viksem. Loomulikult ei mjuta vhekidavate alade rekreatsioon taimestiku kattevrtust, liigilist koosseisu ja seisundit niisama palju kui intensiivselt kasutatavatel aladel. Osal puhkealadel vib taimkatte ldine kattevrtus vheneda, kuid tallamisrnad liigid asenduvad tallamiskindlamatega.
Negatiivsed ilmingud puhkealadel:
1) puud ja psad saavad viga ning nende seisund halveneb;
2) tallatakse ja vigastatakse metsapuude looduslikku uuendust, puistu uuenemisvime vheneb vi kujuneb puuliikide vaheldus ebasoodsaks;
3) metsas kuhjub prgi;
4) sagenevad metsatulekahjud;
5) alustaimestik, samblad ja samblikud saavad kahjustada ning sellele vib jrgneda pinnase vee- ja tuuleerosioon;
6) teedel ja radadel tiheneb pinnas ja vigastatakse juuri, tekib erosioon, rannaalal ka lahtine liiv; seetttu halveneb metsa seisund ning pidurdub juurdekasv.
Uuringutes hlmatud puhkealadel on nii ppe- ja matkaradade kui ka telkimisalade peamine ja ha svenev probleem pinnase lhkumine ja erosioon. Selle phjus on eelkige autode sitmine rannaluidetel vi rannalhedase metsa tallamine.
Pahatahtlikku puude vigastamist tuleb nneks ha harvemini ette, enamasti vaid telkimisaladel, kus puhkajad peatuvad pikemalt ning tallavad metsapuude looduslikku uuendust vi murravad lkke tarvis noori puid ja vanemate puude alumisi oksi. Seda on aidanud vltida RMK puhkealadel telkimis- ja lkkekohtadesse varem varutud kttepuud.

METSADE SEISUNDIT ON SEIRATUD SEITSMEL PUHKEALAL
Eestis on puhkealade metsade seisundit ja kahjustusi jrjepidevalt hinnatud neljal viimasel aastal, uurimise alla on vetud seitse RMK puhkeala. Ka 1980-ndatel ja 1990. aastate alguses hindas Eesti metsainstituut rekreatsiooni mju metsade seisundile ning nende koormustaluvust, kuid kahjuks ei rajatud sel ajal alalist seirevrgustikku, kus oleks hiljem saanud uuringuid korrata. Viimastel aastatel on seireobjektide hulgas olnud nii telkimisalasid, lkkening piknikukohti kui ka matkaradasid. Vaatluste jaoks on rajatud alaline seirevrgustik, mille alusel saab mta ja hinnata teatud ajavahemiku jooksul (35 aasta tagant) toimunud muutusi.
Telkimis-, pikniku- ja lkkekohtades rajatud transektidel on hinnatud puude, alustaimestiku ning pinnase kahjustusi: nii esimese ja teise rinde puudel kui ka jrelkasvu, loodusliku uuenduse ning alusmetsa puudel ja psastel. Eraldi pandi kirja puuliik, puu rindeline kuuluvus, kahjustusaste ning phjus.
Hiljem arvutati eri kahjustusastme ning -phjusega puude osakaal protsentides. Phithelepanu on pratud rekreatsioonist tingitud antropogeensetele kahjustustele.
Matkaradade puhul hinnati rajarsete puude seisundit ja raja laiust ning kulumisastet.
ppe- ja matkaradade puhul mrati radade seisundi hindamise metoodika jrgi raja laius, kulumus ja pinnase eri kahjustusastmega tsoonide laius.
Otsustamaks raja laiuse le, tehakse kindlaks rmised punktid, kus vaatluse jrgi ei ole taimkattel vi mullal mrgata tallamiskahjustusi (liigilise koosseisu ning kattevrtuse erinevusi), vrreldes muu metsaalaga. Seejrel mdetakse nende punktide vahekaugus.
Kuna radade res on kahjustatud puid vrdlemisi vhe, pandi radadel enamasti kirja vaid antropogeensete kahjustustega puud. Puude seisundit hinnati raja servast viie meetri laiusel ribal mlemal pool rada.

TELKIMISALADE LHEDAL ON PROBLEEME METSAUUENDUSEGA
Riigimetsas on telkimisaladeks valitud enamasti palu- ja nmmemetsade kasvukoha mnnikud. Sealsete puistute esimeses rindes valdavad enamasti mnnid, vaid alusmetsa ning teise rinde puude puhul lisandub arvukamalt teisi puuliike, eriti harilikku kuuske. Uuritavatel aladel valitsesid vanemad puistuid, kuid leidus ka nooremaid ja keskealisi. Phiprobleemiks vib pidada vhearvukat looduslikku uuendust ning selle halba seisundit.
Piisaval mral leidus looduslikku uuendust ning jrelkasvu vaid Prnumaal paikneval populaarsel Krapi telkimisalal: osakaal puude koguarvust transektidel oli 76,2%. Vga halb on olukord Vna- Jesuu telkimisalal, kus loodusliku uuenduse ning jrelkasvu puud hlmasid vaid 15,8% puude koguarvust transektidel. Looduslik uuendus on sageli kontsentreerunud kas tihedamate puuderhmade alla vi reljeefi krgematele vi madalamatele osadele, olles seal tihti liiga tiheda seaduga selleks, et konkurentsis valgus- ja toitumisolude prast vastu pidada. Suur probleem on ka valguse puudus.
Paljudes kohtades on vanad mnnid judnud ikka, kus algab nende vljasuremine ja hukkumine. Kauksi telkimisalal kasvavad mnnikud on kuni 150-aastased, Kopraonu ja Lemme alal umbkaudu 170, Paukjrve telkimisaladel ligi 180 aasta vanused. Kllaltki paljudel puhkealade vanadel mndidel on hrenenud vra, neil leidub mnnitaeliku vi mnni-koorepletiku viljakehi. Seega tuleb vtta meetmeid soodustamaks telkimisalade puistute looduslikku uuendust: vajaduse korral mineraliseerida maapinda, rajada uuenduse mber piirdeid vi kultiveerida osaliselt uuesti.
Puhkealade puistute probleem on ka puuliikide vaheldus nii koloogilisest kui ka puhkemajanduse seisukohast lhtudes: mitmel telkimisalal (niteks Paukjrve res) leidub mnnikutes rohkem kuuse looduslikku uuendust. Uuenedes vana metsa turbe all, on varju taluval kuusel eelis valgusnudlike puuliikide mnni ning kase ees, samas pole telkimisaladel enim levinud pohla-, sambliku- vi kanarbikukasvukohatp enamasti sobiv, et kasvatada tulevikupuistutena kuusikuid.

TELKIMISALADE LHEDAL ON PRDUMATULT KAHJUSTATUD LIGI VIIENDIK PUUDEST
Enamik telkimisalade puid on kahjustatud, terved puud hlmasid vaid 37,7% puude koguarvust. Kergemate kahjustusega puid oli 38,9% ning prdumatult vigastatud puid 20,6%. Hukkunud ning maha ligatud puude osakaal oli telkimisaladel nneks kllaltki vike, vastavalt 2,1 ning 0,6%.
Kige sagedam 51% juhtudel kahjustuste phjus on abiootilised tegurid. Biootiliste kahjustustega puud hlmasid 34,7% ja antropogeensete ehk inimese tekitatud kahjustustega puud 26,4% puude koguarvust.
ldiselt vib vita, et antropogeense tekkega kahjustuste osathtsus on vanematel puudel suurem kui noorematel, kuna neid on puhkajad mjutanud pikema aja vltel. larinde puudel on tavaliselt rohkem inimtekkelisi kahjustusi kui looduslikul uuendusel. Kige ulatuslikumalt on inimene telkimisaladel enamasti kahjustanud esimese ning teise rinde mnde.
Kigi puistuelementide puude koguarvust leidus puhkajate tekitatud kahjustusi keskmiselt 19,5% puudest; suurim oli see protsent Paukjrve telkimisalal (28,3), vikseim aga Raadna telkimisalal (11,7). Esimese rinde mndidest olid inimesed kahjustanud keskmiselt 36,9%. Kuid see arvnitaja erineb telkimisaladel suuresti: endises militaarpiirkonnas asuval Paukjrve alal 71,4% , ent Raadna telkimisalal 9,4%. Mnni teise rinde puudest oli inimtekkelisi kahjustusi keskmiselt 53,6% puudest. Mnni jrelkasvu ning looduslikust uuenduse hulgas oli neid kahjustusi telkimisaladel keskmiselt 16,8 ning 19,4%.
Antropogeensetest kahjustustest leidus enim mehaaniliste tvevigastustega puid: 67,2%. Jrgnesid murtud ladvaga puud (17,7%). Oksi oli murtud vi krbitud 11,6% puude puhul. Vhem leidus telkimisaladel paljandunud juurtega puid (1,9%), tulest vigastatud (1,2%) ning tvele kraabitud nimega puid (0,37%).
Rekreatsioonist tingitud pinnase ja alustaimestiku kahjustused on kige ulatuslikumad Prnumaal Lemme telkimisalal, kus le 50% transektide pindalast on juba ilma taimkatteta. Paljandunud pinnas on vastuvtlik erosioonile.
Kige parem on olukord Krapi telkimisalal, kus hoolimata sambliku-kasvu- kohatbist on ala kaetus alustaimestikuga teiste telkimisaladega vrreldes kige suurem.

PEAMINE PROBLEEM ON RADADE LAIENEMINE
Eestis on viimastel aastatel rajatud palju huvitavaid matka- ja pperadu. Matkaradade ilme on aga vga erinev, seda nii radade petlikkuse kui ka loodusolude, kasutuskoormuse ning keskkonnale tekitatud kahjustuste poolest. Enamasti ei tekita probleeme mitte niivrd puude kahjustamine, vaid radade kulumus. Paljandunud pinnasega erodeerunud matkarajad on kllaltki tavaline nhtus. Erosioon rikub eesktt liivmuldadel ning knklikul reljeefil paiknevaid radu.
Matkaradade seisundist kokkuvtteid teha ei ole lihtne. Uuritud radade keskmine laius on 2,3 m. Kulunud osa on kige laiem enim kidavatel radadel, mis viivad loodushuvilisi parklatest peamiste klastusobjektideni, niteks Keila-Joa matkarada, Taevaskoja rada jt. Keila-Joa raja suurim laius on mtmise phjal 10,5 m. Kige kitsam oli rajalik Jussi ning Paukjrve looduse pperadadel: vaid 0,35 m.
T kigus mdeti radade ristprofiilid ning rajaligud jagati eri kulumusega tsoonideks. Hvinud taimkatte ja varisega ning paljandunud mineraalpinnasega rajaosad, mis alluvad kergesti erosioonile, olid keskmiselt he meetri laiused. Kige laiemalt paljandunud ilma taimkatte ja toorhuumuseta rajalik registreeriti Taevaskoja rajal: laius 5 m.
Keskmine matkaradade kulumus on 5 cm. Enim kulunud on samuti Taevaskoja rada: raja servapunktide krgus oli kulunuima osaga vrreldes 30 cm.

KUIDAS SUURENDADA KAUNITE PAIKADE KOORMUSTALUVUST?
Metsade koormustaluvus on laiaulatuslik miste. Peale metsatbi oleneb see tunduvalt ka majandamisviisist. Sobivate majandusvtetega saab koormustaluvust suurendada, samuti reguleerida metsas kimist nnda, et kusagil ei letata koormustaluvust (Knudson, 1980).
Sellele saab kaasa aidata seadusloome, htlasi tuleb inimesi koolitada ja teavitada. Tehniliste abinudena viks pinnata pinnaseteid ja radu vi rajada uus teekate, piirdeid, sildu ja treppe vi parandada praegusi. Vimalik on kasutada looduslikke piirdeid: suuri kive, psaid ja puutvesid. Et luua taimkattele soodsamad olud, on soovitatud kultiveerida ja vetada tallamiskindlaid liike, liivmuldadel vedada erodeerunud kohtadesse juurde orgaanilist ainet vi mulda.
Auto oleks otstarbekas alati jtta parklasse: nii on turvalisem autoomanikule ning sstlikum loodusele. Kindlasti tuleks jlgida, et paigaldatud piirded ja suunaviidad oleksid terved. Matka- ja loodusrajad on meldud selleks, et juhtida matkajad kohtadesse, kus infotahvlid, viidad, mrgid, brorid jms. tutvustavad neile koha maastikulist, geoloogilist, bioloogilist, ajaloolist vi kultuurilist vrtust. Radade pindamine vi laudteed kaitsevad maad tallamise eest, samuti aitavad need hoida puhkajaid radadel. Radade pinna kaitseks vib edukalt kasutada mitmesuguseid looduslikke multimaterjale. Radadele vi platsidele kantud hukene kiht puukoort, mnniokkaid, puulaaste vi saepuru nuab kll investeeringuid, kuid see-eest ei erodeeru rada nii kergesti ja tolmab vhem. Et puhkajaid ei satuks hele alale leliia, peab inimesi informeerima ning vajaduse korral suunama teistele matkaradadele vi puhkealadele. Kui olukord nuab, tuleb mningad kasutusviisid ra keelata, niteks sit mgijalgratastega vi ratsutamine. Puhkealal peab olema kas stendil vi muul viisil puhkajale hlpsasti kttesaadaval kujul esitatud teave puhkeala vimaluste ja loodusvrtuste kohta, kindlasti ka n.-. sstlikkuse snum.



Kaidi Maran, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse spetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet