4/2005



siit metsast

Eesti hines Peterburi deklaratsiooniga
25. novembril hines Eesti illegaalse metsanduse vastase Peterburi deklaratsiooniga.
  • Loe lähemalt...

  • Erametsaomanikud hakkavad rohkem toetust saama
    Novembri viimasel ndalal justus keskkonnaministri mrus, mille jrgi tpsustus erametsanduse toetamise kord. Toetuste andmist hakkab korraldama SA Erametsakeskus.
  • Loe lähemalt...

  • AS-i Stora Enso Timber Paikuse saeveski saab oma hvlitsehhi
    AS-i Stora Enso Timber Paikusele rajatud suur hvlitsehh hakkab tootma kuni 80 000 tihumeetrit hvlitoodangut aastas, tippvimsuse loodab ettevte saavutada 2006. aasta lpuks.
  • Loe lähemalt...

  • Jgeva linna tnavu julukuuske ei toodud
    Jgevale ji tnavu julukuusk toomata. Linn ei j siiski julupuuta: ehitakse kultuurikeskuse ees kasvav kuusk.
  • Loe lähemalt...

  • Vru linna julupuu oli elanud omanikuga krvuti ligi pool sajandit
    23. novembril tid O Vrko tmehed Nursi klast Vru keskvljakule linna tnavuse julukuuse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Iga pev tmmatakse vesi peale
    Maailma Looduse Fondi (WWF) vrskest uurimistst selgub, et Euroopa suurimad pehmepaberitootjad kasutavad majapidamispaberi tootmisel erakordselt vhe vanapaberit. Seega vib elda, et iga pev lheb maailmas klosetipotist alla vi prgikasti 270 000 puud.
  • Loe lähemalt...

  • Valgevene suurimas saeveskis saevad okaspuupalki eestlased
    Endise metsanduskontserni ASi Sylvester eksomanikud kivitasid poolteist aastat tagasi Valgevenes Vitsebski (varem Vitebsk) linna lhedal saeveski. Sellest on saamas Valgevene suurim ja moodsaim saeveski.
    Okaspuu-saeveski Vitsebskaja Lesopilka rajamine lks eestlastele maksma 94 miljonit krooni, firmas ttab 150 inimest.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaa suurendab puidu eksporditolle
    Venemaa majandusarengu ministeerium suurendab okaspuu eksporditolle seniselt 2,5 eurolt vhemalt 4 euroni kuupmeetrilt ning plaanib suurendada ka lehtpuidu vljaveotariife.
    Kauppalehti kirjutas Vene majanduslehele Metropolitan Business Bulletin viidates, et ministeerium valmistab 2007.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaraied Phja-Soome porokasvatusmail on vastuolus rahvusvahelise igusega
    Rahvusvahelise iguse professori Martin Scheinini kinnitusel on Soome riigimetsa majandamise keskuse raied Phja-Soomes vastuolus rahvusvahelise igusega.
    Scheinin esitas oma seisukoha vastuseks keskuse kriitikale keskkonnaorganisatsioon Greenpeacei kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Vihmametsade kohal lasub bioktuseoht
    ha suurenev nudlus rohelise energia jrele kiirendab troopiliste vihmametsade hvingut. Orangutanide kaitsealadest Borneol kuni Brasiilia Amasooniani raadatakse rgmetsa palmili- ja sojaistandusteks, et hoida kigus Euroopa ja Phja-Ameerika autosid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Puhkemetsade eest tuleb hoolt kanda
    Eesti loodus, eriti veekogudega piirnevad vaheldusrikkal reljeefil paiknevad metsamaastikud, on ilusad ning pakuvad vaba aja veetmiseks rohkesti vimalusi. Puhkealade koormustaluvus pole aga hesugune.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaregister areneb kiiresti
    Viimastel aastatel on metsandusringkondades palju kneldud metsaregistrist. Tegemist on kiiresti areneva registriga, mille tulevikuvljavaated on head.
  • Loe lähemalt...

  • Riigimetsade uuendamine on kulgenud kavakindlalt
    Keegi tark mees on nimetanud metsakasvatust kunstitks; esimene pintslitmme aeganudva metsamaali loomisel on metsa uuendamine. Artikkel annab levaate metsauuenduse tdest riigimetsas prast Eesti taasiseseisvumist.

  • Loe lähemalt...

  • Suured linnud suurtel puudel
    Kotkapesade rangel kaitsmisel on Eestis poole sajandi pikkune traditsioon: igusaktid, uurimine, metsanduspraktika ja hiskondlik tunnustus. Niliselt lihtsa ja litatult ttava ssteemi taga peitub koloogiline ja metsanduslik seostepundar, mille paljud niidid on tnini lahti harutamata.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsasektori tnavused llatused
    Nii metsatstuse kui ka kogu metsasektori jaoks ti 2005. aasta mitmeid ootamatusi, mis hes vi teises valdkonnas tingisid phjalikke muudatusi.
  • Loe lähemalt...

  • Viisteist aastat erametsaomanikuna
    Olen metsaomanik alates 1990. aastast.
  • Loe lähemalt...

  • Euroopa metsafoorum muretseb metsanduse populaarsuse prast
    Savonlinnas peeti septembris Euroopa etsaseltside foorum. Kohal kis ka Eesti delegatsioon.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    MALEV MARGUS METSA TEADLANE JA TEADUSORGANISAATOR
    Jrjekordne teos sarjast Eesti metsanduse suurmehed annab seekord levaate isikust, kes on tegutsenud mrksa hiljem kui varasemad suurmehed. 328-lehekljelise raamatu on andnud vlja Eesti metsaselts.
  • Loe lähemalt...

  • METSAALMANAHH 2005
    Tava avaldada metsaalmanahhe sai alguse lemdunud aastal. Seekord on taas esitatud kirevaid kilde lppevast aastast.
  • Loe lähemalt...

  • 55 AASTAT MEHHANISEERITUD METSAKUIVENDUST EESTIS
    Raamatu on vlja andnud Eesti metsaselts. 78-lehekljeline trkis koosneb eri autorite artiklitest, valdavalt on kne all metsakuivendus ja selle mehhanismid ajaloo vltel (niteks Heino Kasesalu Metsakuivenduse ajaloost Eestis ja Valdo Simonlatseri 55 aastat masinaehitust Tamsalus).
  • Loe lähemalt...

  • TAASISESEISVUNUD EESTI METSAPOLIITIKA JA -SEADUSANDLUSE KUJUNEMINE (AASTANI 2005)
    Eesti metsaseltsi vlja antud 363-lehekljeline raamat pab kirjeldada, kuidas on metsapoliitika arenenud iseseisvunud Eestis esimese tosina aasta jooksul. Tegelikult haarab levaade ka varasemat perioodi, sest nukogude aja lpu metsanduse igusaktid olid paratamatult alus, millest noor vabariik pidi lhtuma.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam

    Elupline metsaparandaja ja puhkealade kavandaja Vello Soosaar
    2. november 19235.
  • Loe lähemalt...

  • Kilingi-Nmme kauaaegne metsandusjuht Niilo Mei
    15. jaanuar 19283.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet