|
 |
| siit metsast |
|
Eesti ühines Peterburi deklaratsiooniga |
| 25. novembril ühines Eesti illegaalse metsanduse vastase Peterburi deklaratsiooniga. |
Erametsaomanikud hakkavad rohkem toetust saama |
| Novembri viimasel nädalal jõustus keskkonnaministri määrus, mille järgi täpsustus erametsanduse toetamise kord. Toetuste andmist hakkab korraldama SA Erametsakeskus. |
AS-i Stora Enso Timber Paikuse saeveski saab oma höövlitsehhi |
| AS-i Stora Enso Timber Paikusele rajatud suur höövlitsehh hakkab tootma kuni 80 000 tihumeetrit höövlitoodangut aastas, tippvõimsuse loodab ettevõte saavutada 2006. aasta lõpuks. |
Jõgeva linna tänavu jõulukuuske ei toodud |
| Jõgevale jäi tänavu jõulukuusk toomata. Linn ei jää siiski jõulupuuta: ehitakse kultuurikeskuse ees kasvav kuusk. |
Võru linna jõulupuu oli elanud omanikuga kõrvuti ligi pool sajandit |
| 23. novembril tõid OÜ Võrko töömehed Nursi külast Võru keskväljakule linna tänavuse jõulukuuse. |
|
| sealt metsast |
|
Iga päev tõmmatakse vesi peale |
| Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest uurimistööst selgub, et Euroopa suurimad pehmepaberitootjad kasutavad majapidamispaberi tootmisel erakordselt vähe vanapaberit. Seega võib öelda, et iga päev läheb maailmas klosetipotist alla või prügikasti 270 000 puud. |
Valgevene suurimas saeveskis saevad okaspuupalki eestlased |
Endise metsanduskontserni ASi Sylvester eksomanikud käivitasid poolteist aastat tagasi Valgevenes Vitsebski (varem Vitebsk) linna lähedal saeveski. Sellest on saamas Valgevene suurim ja moodsaim saeveski.
Okaspuu-saeveski Vitsebskaja Lesopilka rajamine läks eestlastele maksma 94 miljonit krooni, firmas töötab 150 inimest. |
Venemaa suurendab puidu eksporditolle |
Venemaa majandusarengu ministeerium suurendab okaspuu eksporditolle seniselt 2,5 eurolt vähemalt 4 euroni kuupmeetrilt ning plaanib suurendada ka lehtpuidu väljaveotariife.
Kauppalehti kirjutas Vene majanduslehele Metropolitan Business Bulletin viidates, et ministeerium valmistab 2007. |
Metsaraied Põhja-Soome porokasvatusmail on vastuolus rahvusvahelise õigusega |
Rahvusvahelise õiguse professori Martin Scheinini kinnitusel on Soome riigimetsa majandamise keskuse raied Põhja-Soomes vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Scheinin esitas oma seisukoha vastuseks keskuse kriitikale keskkonnaorganisatsioon Greenpeace’i kohta. |
Vihmametsade kohal lasub biokütuseoht |
| Üha suurenev nõudlus “rohelise energia” järele kiirendab troopiliste vihmametsade hävingut. Orangutanide kaitsealadest Borneol kuni Brasiilia Amasooniani raadatakse ürgmetsa palmiõli- ja sojaistandusteks, et hoida käigus Euroopa ja Põhja-Ameerika autosid. |
|
| artiklid |
|
Puhkemetsade eest tuleb hoolt kanda |
| Eesti loodus, eriti veekogudega piirnevad vaheldusrikkal reljeefil paiknevad metsamaastikud, on ilusad ning pakuvad vaba aja veetmiseks rohkesti võimalusi. Puhkealade koormustaluvus pole aga ühesugune. |
Metsaregister areneb kiiresti |
| Viimastel aastatel on metsandusringkondades palju kõneldud metsaregistrist. Tegemist on kiiresti areneva registriga, mille tulevikuväljavaated on head. |
Riigimetsade uuendamine on kulgenud kavakindlalt |
Keegi tark mees on nimetanud metsakasvatust kunstitööks; esimene pintslitõmme aeganõudva metsamaali loomisel on metsa uuendamine. Artikkel annab ülevaate metsauuenduse töödest riigimetsas pärast Eesti taasiseseisvumist.
|
Suured linnud suurtel puudel |
| Kotkapesade rangel kaitsmisel on Eestis poole sajandi pikkune traditsioon: õigusaktid, uurimine, metsanduspraktika ja ühiskondlik tunnustus. Näiliselt lihtsa ja õlitatult töötava süsteemi taga peitub ökoloogiline ja metsanduslik seostepundar, mille paljud niidid on tänini lahti harutamata. |
Eesti metsasektori tänavused üllatused |
| Nii metsatööstuse kui ka kogu metsasektori jaoks tõi 2005. aasta mitmeid ootamatusi, mis ühes või teises valdkonnas tingisid põhjalikke muudatusi. |
Viisteist aastat erametsaomanikuna |
| Olen metsaomanik alates 1990. aastast. |
Euroopa metsafoorum muretseb metsanduse populaarsuse pärast |
| Savonlinnas peeti septembris Euroopa etsaseltside foorum. Kohal käis ka Eesti delegatsioon. |
|
| Raamatud |
|
MALEV MARGUS – METSA TEADLANE JA TEADUSORGANISAATOR |
| Järjekordne teos sarjast “Eesti metsanduse suurmehed” annab seekord ülevaate isikust, kes on tegutsenud märksa hiljem kui varasemad suurmehed. 328-leheküljelise raamatu on andnud välja Eesti metsaselts. |
METSAALMANAHH 2005 |
| Tava avaldada metsaalmanahhe sai alguse ülemöödunud aastal. Seekord on taas esitatud kirevaid kilde lõppevast aastast. |
55 AASTAT MEHHANISEERITUD METSAKUIVENDUST EESTIS |
| Raamatu on välja andnud Eesti metsaselts. 78-leheküljeline trükis koosneb eri autorite artiklitest, valdavalt on kõne all metsakuivendus ja selle mehhanismid ajaloo vältel (näiteks Heino Kasesalu “Metsakuivenduse ajaloost Eestis” ja Valdo Simonlatseri “55 aastat masinaehitust Tamsalus”). |
TAASISESEISVUNUD EESTI METSAPOLIITIKA JA -SEADUSANDLUSE KUJUNEMINE (AASTANI 2005) |
| Eesti metsaseltsi välja antud 363-leheküljeline raamat püüab kirjeldada, kuidas on metsapoliitika arenenud iseseisvunud Eestis esimese tosina aasta jooksul. Tegelikult haarab ülevaade ka varasemat perioodi, sest nõukogude aja lõpu metsanduse õigusaktid olid paratamatult alus, millest noor vabariik pidi lähtuma. |
|
| in memoriam |
|
Elupõline metsaparandaja ja puhkealade kavandaja Vello Soosaar |
| 2. november 1923–5. |
Kilingi-Nõmme kauaaegne metsandusjuht Niilo Mei |
| 15. jaanuar 1928–3. |
|
|
|
|
