Nii metsatööstuse kui ka kogu metsasektori jaoks tõi 2005. aasta mitmeid ootamatusi, mis ühes või teises valdkonnas tingisid põhjalikke muudatusi. Osa ootamatusi oli seotud looduse kapriisidega, ent osa taga olid inimeste teod või otsused.

TORM JA STREIK Esialgu näis, et jaanuaris möllanud torm ei avaldanud Eestile erilist mõju. Võrreldes Rootsi 80 miljoni tihumeetri ja Läti 6 miljoni tihumeetriga oli Eesti 1,5 miljoni tihumeetri suurune tormikahjustus võrdlemisi väike. Siiski pööras jaanuaritorm ka Eesti metsasektori pea peale. Selle raju mõju tunneme puiduturul veel mõnda aega, sest seni veel töötlemata tormimurru okaspuupuit ootab tselluloositehastes kasutamist ning seetõttu pole ka paberipuu hinna erilist tõusu oodata. See aga mõjutab metsaomaniku raieaktiivsust.

Hinnataset jälgides on selge, et võrreldes eelmise aastaga oli olukord suve alguseks muutunud: puidu terav defitsiit oli asendunud ülepakkumisega – eeskätt seepärast, et Venemaalt Skandinaaviasse planeeritud puiduvood suunati ümber Eestisse. Tänavuse esimese poolaasta import 1,2 miljonit tihumeetrit on üsna lähedal mullusele koguimpordile 1,5 miljonit tihumeetrit. Tunduvalt suurenes lehtpuu import: 2005. aasta esimese poolaasta maht 210 000 tihumeetrit oli 1,5 korda suurem kui eelmisel aastal kokku. Peale vineeripaku impordi suurenes ka muu lehtpuu sissevedu (need on tarvitusel näiteks plaaditööstuses ning kaminapuude jm. tootmisel).
Peale tormi vähendas paberipuu ostu vastu huvi ka mais-juunis Soome paberitööstust tabanud streik, mis peale paberipuu ekspordi järsu vähenemise ähvardas saetööstusi hakkpuidu uputusega. Saeveskites tekkis nokklahti- saba-kinni-efekt: oleks võinud ju saagida, sest palki oli saada, aga kuna puiduhakmeid polnud enam kusagile panna, tuli vähem saagida. Kunagi pole juuni alguses olnud Eesti saeveskites korraga nii palju palki ja puiduhakmeid.
Tänu tehtud investeeringutele õnnestus Eesti metsatööstusel haarata kujunenud olukorras märgatav osa palgi toormeturust ning tõestada oma konkurentsivõimet.

PÕLLUMAADE METSASTAMINE KUI ÄRASPIDI MÕ- TESTATUD HIINA RAHVATARKUS
Teine tõsine ootamatus näis metsasektori jaoks esmapilgul üsna positiivne. Esimest korda eraldati Eestile nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidust märgatavaid rahasummasid põllumaade metsastamiseks.
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika näeb ette vähendada põllumajanduses hõivatud inimeste arvu. Selleks on välja töötatud lihtne moodus: kui põllupidaja lõpetab senise tegevuse, makstakse talle uue tegevuse alustuseks stardiraha ehk metsaistustoetust. Nii muudetakse senised aktiivsed maaharijad passiivseteks metsakasvatajateks, kes ei tule igal aastal oma toodanguga niigi kaupa täis põllumajandussaaduste turule. Seega on tuntud hiina vanasõna näljasest ja õngest mõtestatud äraspidi: kui turul on kala palju, siis osta õnged kokku! Eurotoetuste eesmärk ei ole suurendada metsamaa pindala, vaid vähendada põllumaa pindala!
Kahe aasta jooksul toetab Euroopa Liit 8000 hektari põllumajandusmaa metsastamist, kui neid põllumaid on Eestis viimase viie aasta vältel aktiivselt kasutatud. Tänavu istutati põllumaade 1200 hektarile puid ja selleks kulutati euroliidu raha 17 miljonit krooni (keskmiselt 14 000 kr/ha). Ilmselt oleks istutatud veelgi rohkem, aga taimi lihtsalt ei jätkunud. Kui Euroopa Liidul poleks raha olnud, oleks need taimed istutatud ilmselt raiesmikele. Nad oleksid jõudnud sinna, kuhu nad olid esialgu planeeritud – metsa. Järgmisel aastal doteeritakse puude istutamist põllumaade 6800 hektarile. Seda on kaks korda rohkem, kui RMK istutab riigimetsa.
Mõelgem, mis siis 2006. aastal tegelikult juhtub? Ligi 7000 hektari põllumaa metsastamiseks kuluks 21 miljonit taime, riigimets kasutab 4000 hektari istutamiseks ja vanade kultuuride täiendamiseks vähemalt 13 miljonit taime, erametsaomanikud on viimastel aastatel teinud istutustöid 2000 hektaril. Nii et 2006. aastal oleks vaja kokku 40 miljonit taime! Ent parem oleks veelgi rohkem, sest omanike istutusharjumused on muutunud. Järgmisel kevadel peaks Eesti taimlatest turule tulema 17–20 miljonit taime, seega on defitsiit vähemalt 13 miljonit taime! Metsamaadel tehakse istutustöid väga vähe, põllumaadele istutajad saavad 100% dotatsiooni ning seetõttu ei ole metsauuendaja järgmisel kevadel taimeturul konkurentsivõimeline.

KÜTTEPUU DEFITSIIT
Kolmas oluline muudatus võrreldes varasemate aastatega on seotud küttepuu defitsiidiga. Aasta tagasi tundus, et erametsast hakkab tulema küttepuid, metsade seisund paraneb ning elanikud saavad kütet osta. Tänavu sügisel selgus, et turul küttepuid ei ole. Ometigi on küttepuu eksport vähenenud ja import suurenenud! Põhjusi on mitu, kuid üks on ilmselge: metsaomanikel pole kehtestatud majandamiskavu ning seetõttu on hooldusraiete maht vähenenud. Peamiselt kütteks kasutatud puitu ei saa raiuda, sest hooldust vajavasse puistusse pole raiet planeeritud ja nõnda tuleb puidul metsas mädaneda. Selline olukord on halb nii metsaomanikule, küttepuu tarbijale kui ka metsale.