Eesti metsaseltsi välja antud 363-leheküljeline raamat püüab kirjeldada, kuidas on metsapoliitika arenenud iseseisvunud Eestis esimese tosina aasta jooksul. Tegelikult haarab ülevaade ka varasemat perioodi, sest nõukogude aja lõpu metsanduse õigusaktid olid paratamatult alus, millest noor vabariik pidi lähtuma. Nagu raamatu koostaja eessõnas rõhutab, on käsitluse puudus see, et ta tugineb isiklikule arhiivile. “Sellega olen ebaõiglaselt suurendanud enda rolli kogu töös ja jätnud teenimatult tahaplaanile paljud teised…” Siinkohal mainib Ivar Etverk omaaegset metsaameti peadirektorit Andres Talijärve, riigikogu keskkonnakomisjoni töötajat Endel Koljatit, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktorit Kalle Karolesit. Märkus on kahtlemata asjakohane ja nii võib raamatut pidada vaid esimeseks katseks jäädvustada neid segaseid, tormilisi ja muutlikke aegu, mida Eesti metsapoliitika sellel ajajärgul läbi elas. Kuna nii ulatuslikku ajajärku pole omaette teoses varem käsitletud, on raamat kahtlemata oluline allikas kõigile metsandusloo huvilistele. Ajaloolist väärtust suurendavad mahukad lisad, s.o. mitmesugused dokumendid, ning isikunimede register.