Martin Maurach, Kastre-Peravalla metsaülem 1883.-1897. aastal.

19. sajandi viimasel veerandil Eestis tegutsenud metsateadlastest on enim tuntud Alexander Lütkens, Georg Cornelius ja Wilhelm Knersch. Kahtlemata kuulub nende hulka ka Martin Maurach, kelle sünnist möödub tänavu 150 aastat. Tema nimega on lahutamatult seotud ulatuslikud metsakuivendustööd ja teedeehitus Kastre-Peravallas (praegune Järvselja õppe- ja katsemetskond), samuti ühe esimese eestikeelse metsanduse õpperaamatu koostamine.
Martin Maurach sündis 5. veebruaril 1856 (v. k. j.) Põltsamaal kirikuõpetaja pojana. Tema isa Carl Peter Ludvig Maurach oli peale oma põhitöö tuntud viljaka kirjamehena. Martin Maurach käis koolis Põltsamaal, Viljandis ja Tartus ning omandas gümnaasiumihariduse. Pärast seda õppis ta mõnda aega Tartu ülikoolis filosoofiat, kuid ei lõpetanud ülikooli. 1880. aastal astus Martin Maurach Tharandti metsaakadeemiasse, kus õppis ligikaudu pool aastat. Mõningate käitumishälvete tõttu ta eksmatrikuleeriti sama aasta novembrikuus. Aastail 1881–1883 õppis Maurach metsandust Karksi mõisas sealse metsaülema Georg Corneliuse juhendusel. Pärast eksami sooritamist komisjoni ees sai ta vastava kutsetunnistuse. 1883. aastal võttis tolleaegne Kastre mõisa omanik Nikolai von Essen ta tööle Peravalla metsaülemana (Oberförster). Seal kestsid tema töörohked ja tulemusrikkad teenistusaastad kuni 1897. aastani, mil ta lahkus Kastre mõisast.
Martin Maurachi tööle asudes oli Kastre-Peravald tollase Kastre mõisa tagamaa, muust maailmast soodega eraldatud maakoht. Carl Rückeri 1839. aastal tehtud Liivimaa kaardi järgi hõlmasid valdava osa Kastre-Peravallast sood ja lehtpuudega kaetud soostunud alad. Professor Benet Ponset de Sandoni kirjelduse põhjal (Krigul, 1962) oli see piirkond enne kuivendustööde algust raskesti läbitav soomaastik, kus metsamaad oli ainult ligikaudu üks neljandik üldpindalast. Raskete veoolude tõttu ei saanud metsamaterjali turustada, seepärast raiuti metsa vaid kohalike elanike tarbeks.
Maurachil tuli metsamajanduse korraldamist Peravallas alustada n.-ö. otsast peale. Tuli luua elutingimused metsatöölistele, leida metsavahid. Nõnda hakkas ta Peravallas uusi hooneid ehitama. Metsandiku lõunaosa looditi ja taanlasest melioratsiooniinsener Peder Rosenstand-Woldike koostas kuivendustööde projekti. 1884. aastal algasid Peravallas metsaülema juhatusel ulatuslikud metsakuivendustööd ja koos sellega ka metsateede ehitus. Magistraalkraavidele ehitati vesiväravad ja neid kasutati metsamaterjali parvetamiseks. Aastail 1884–1897 kaevati Kastre-Peravallas ligi 150 km kraave, mis läks maksma üle 36 000 kuldrubla. Selle tulemusena suurenes metsamaa pindala ligikaudu kolm korda, põhiliselt endiste siirdesoode arvel. Nii olid loodud eeldused Peravalla metsade ajakohaseks majandamiseks, et neist ka tulu saaks.
Ulatuslikud metsakuivendustööd Kastre-Peravallas äratasid tol ajal laialdast tähelepanu. Kui 1895. aastal loodi Balti metsaseltsi juurde melioratsioonisektsioon, siis valiti Maurach selle liikmeks. Metsakuivendus Kastre-Peravallas on näide selle kohta, kuidas inimmõistus ja sihipärane töö on suutelised muutma liigniiskuse all kannatav ebatootlik maa viljakaks metsamaaks.
Ühtlasi hakkas Maurach ulatuslikult rajama metsakultuure. Peale kohalike puuliikide kuuse ja männi kultiveeriti tollal ka võõrpuuliike. Tunduvalt suurenes raietööde maht, lageraie kõrval hakati tegema ka hooldusraieid.
Peale oma põhitöö metsaülemana koostas Maurach õppekirjandust. 1893. aastal ilmus Tartus tema sulest raamat “Praktikaline metsaasjandus”, mille tekst oli ühtaegu eesti ja saksa keeles. Seda trükist võib ilmselt pidada esimeseks eestikeelseks metsanduse õpperaamatuks. Kümmekond aastat varem avaldatud Artur Lütkensi raamatuke “Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada” (1884) on peale väiksema mahu ka sisu poolest tunduvalt nõrgem. Maurach koostas ka palkide mahutabelid, mis olid pikka aega tarvitusel nii Eestis kui ka mõnel naabermaal. Need tabelid anti esimest korda välja 1893. aastal Tartus; esileheküljel oli autori pühendus oma õpetajale Georg Corneliusele. Mahutabelite uus, täiendatud trükk avaldati 1909. aastal Tallinnas.
1897. aastal läks Maurach Kastre- Peravallast ära ja asus tööle Jamburgi maakonnas Soikinos, kus tegutses metsaülemana kuni 1905. aastani. Ilmselt halva tervise tõttu lahkus ta siis teenistusest ja elas Põltsamaal ning hiljem Riias. Martin Maurach suri 21. detsembril 1918 Riias. Tema võrdlemisi lühike, kuid tulemusrikas töö Kastre- Peravallas on jätnud püsiva jälje Eesti metsanduslukku.

Kirjandus:
• Eesti bibliograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu–Tallinn, 1940.
• Krigul, T. 1962. Kuivendustööde tulemusi Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe- ja katsemetsamajandis. – EPA teaduslike tööde kogumik 23.
• Rebane, H. 1971. Martin Maurach 1856–1918. – Eesti Loodus 1.