1/2006



Siit metsast

Metsaga seotud igusrikkumiste arv on vhenenud
Keskkonnainspektsioon registreeris 2005. aastal 5312 keskkonnaigusrikkumist, rikkumiste eest sai 3005 isikut kokku 4 716 350 krooni trahvi.
  • Loe lähemalt...

  • Torm paiskas Saaremaal randa paberipuitu
    Saaremaa Kihelkonna kandi meestel olid jaanuarikuus kiired pevad, sest ra tuli vedada koormaid paberipuitu, mille torm oli randa paisanud. Torm oli seekord Harilaiu poolsaarele paisanud mitusada tihumeetrit kasepuitu, mida rannarahvas endale koju vedas.
  • Loe lähemalt...

  • RMK hakkab ldsustteavitama suurematest metsatdest
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) paigaldas kohalikesse omavalitsustesse riigimetsa paiknemist kirjeldavad kaardid ning avalikustas kodulehel uuendusraieid, kuivendusssteemide rekonstrueerimist ja teedeehitust puudutava info.
    RMK kodulehel www.rmk.ee on metskondade tutvustuste all kigi kavandatud uuendusraiete nimekirjad.
  • Loe lähemalt...

  • Noorendikud saavad maamaksust priiks
    Erametsaomanikke esindav Eesti erametsaliit maitseb peagi aastaid vldanud t vilju, sest rahandusministeerium hakkas vlja ttama maamaksuseaduse muudatuse eelnu, mille justumise jrel vabaneksid metsanoorendikud maamaksust. Nnda vib erametsaliidu lobit tulemusena ja Rahvaliidu algatusel vimuleppesse kirjutatud metsanoorendike maamaksuvabastus saada tegelikkuseks.
    ks seadusemuudatuse eesmrke on vabastada maamaksust kuni 20-aastased metsanoorendikud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    New Yorgis peeti RO metsandusfoorum
    New Yorgis toimus 13.24. veebruaril RO metsandusfoorum.
  • Loe lähemalt...

  • Kanadas luuakse suur rahvuspark
    Kanada lnerannikul Briti Colum bias kavatsetakse asutada 17 800 km2 suurune rahvuspark. Peale selle vetakse seal kandis kaitse alla 40 500 km2 suurune ala, kus on plaanis majandustegevust tugevasti piirata.
  • Loe lähemalt...

  • Ltis muutus metsamk tulumaksuvabaks
    Eestis on juba aastaid rgitud, et praegune maksuseadus on eraisikutest metsaomanike vastu lekohtune ning seda tuleks muuta. Ltlased on linud jutust kaugemale: alates mdunud aastast ei pea eraisikud metsamaterjali mes enam tulumaksu tasuma.
  • Loe lähemalt...

  • Soome saamid saavad peatselt metsaraiete puhul kaasa rkida
    Soome pllu- ja metsamajandusministeerium kavatseb anda otsustusiguse Phja- Lapimaa metsaraiete le uuele organile, kus oleksid esindatud metsaamet, kohalikud omavalitsused ja saamid. Seni on raiete le otsustamine olnud ainult metsaameti pdevuses.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Metsandal

    Metsandal Mets muutub ja muudab
    Tavapraselt aprillis Tartu maamessiga hel ajal toimunud metsandal nihkub tnavu looduskaitsekuusse: metsandalat peetakse 8.14. mail.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Raiemahtudest ilma emotsioonideta
    Artiklis ptakse selgust tuua segases teemas: kui palju on Eestis tegelikult metsi raiutud ja kas raiete maht on olnud optimaalne.

  • Loe lähemalt...

  • Euroopa metsanduse tegevuskava ulatub aastani 2013
    Euroopa Liidu riigid on asunud alalise metsanduskomitee koordineerimisel koostama metsanduse tegevuskava aastani 2013. See dokument peaks snastama lhiaastate olulised tegevused, et viia ellu aastast 1989 kehtiv metsastrateegia.
  • Loe lähemalt...

  • Leedu marpuiduturg globaliseerumise haardes
    Kui palju suudavad riiklikud ja eravalduses olevad metsad anda marpuitu? Kuidas tuleks seda puitu kasutada?
  • Loe lähemalt...

  • Kasutamata energiavsa elektriliini- ja kraavitrassidel
    Traditsioonilise metsast raiutud kttepuu krval on jnud kasutamata kraavikallastel, elektriliinide trassidel ja teistes sama laadi paikades kasvava vsa energeetiline potentsiaal. Kuna metsast saadav hakkpuit ei rahulda enam kogu nudlust, on vaja prata pilgud sinna.
  • Loe lähemalt...

  • Metsakuivendus ei ole patutegu
    Vitlus liigveega on olnud eestlastele oluline lbi aegade. Metsi on kuivendatud selleks, et parandada puude kasvu.
  • Loe lähemalt...

  • Metsakuivendusvrke ja -teid ei vi lasta laguneda
    RMK on FSC sstliku metsamajanduse sertifikaadi omajana pidanud kinni nudest, et uusi metsakuivendusssteeme ei rajata. Kuidas on viimastel aastatel kulgenud kuivendusvrkude rekonstrueerimine Kagu-Eesti riigimetsas?
  • Loe lähemalt...

  • Erametsandust toetatakse ha enam
    Erametsakeskus on tegutsenud seitse aastat. Areng on olnud hoogne.
  • Loe lähemalt...

  • Poolteist sajandit Martin Maurachi snnist
    19. sajandi viimasel veerandil Eestis tegutsenud metsateadlastest on enim tuntud Alexander Ltkens, Georg Cornelius ja Wilhelm Knersch.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    ESIMESE SNA IGUS
    Kik Eesti noore erametsanduse paremad pojad ja ttred on tublid tegutsejad, ent, kas loomu poolest vi omal tahtel, mitte alati agarad knelejad. Kuid osa metsamehi on samavrra agarad mlemal alal.
  • Loe lähemalt...

  • EESTI TAIMEDE LEVIKUATLAS
    Mdunud aasta lpus ilmunud raamatu on vlja andnud Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut. Mahukas teatmeteos (527 lk.) sisaldab 1356 levikukaarti, kus on esitatud andmed suurema osa looduslike, naturaliseerunud, tulnukana vi kultuurist psivalt metsistununa leitud taksonite, s.o.
  • Loe lähemalt...

  • Tuli susi soovikusta
    Eelmisel aastal Tartus vlja antud raamatu valmimine vttis koostajal pikki aastaid. See-eest on 480-lehekljeline raamat rmiselt phjalik.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet