|
 |
| Siit metsast |
|
Metsaga seotud õigusrikkumiste arv on vähenenud |
| Keskkonnainspektsioon registreeris 2005. aastal 5312 keskkonnaõigusrikkumist, rikkumiste eest sai 3005 isikut kokku 4 716 350 krooni trahvi. |
Torm paiskas Saaremaal randa paberipuitu |
| Saaremaa Kihelkonna kandi meestel olid jaanuarikuus kiired päevad, sest ära tuli vedada koormaid paberipuitu, mille torm oli randa paisanud. Torm oli seekord Harilaiu poolsaarele paisanud mitusada tihumeetrit kasepuitu, mida rannarahvas endale koju vedas. |
RMK hakkab üldsustteavitama suurematest metsatöödest |
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) paigaldas kohalikesse omavalitsustesse riigimetsa paiknemist kirjeldavad kaardid ning avalikustas kodulehel uuendusraieid, kuivendussüsteemide rekonstrueerimist ja teedeehitust puudutava info.
RMK kodulehel www.rmk.ee on metskondade tutvustuste all kõigi kavandatud uuendusraiete nimekirjad. |
Noorendikud saavad maamaksust priiks |
Erametsaomanikke esindav Eesti erametsaliit maitseb peagi aastaid väldanud töö vilju, sest rahandusministeerium hakkas välja töötama maamaksuseaduse muudatuse eelnõu, mille jõustumise järel vabaneksid metsanoorendikud maamaksust. Nõnda võib erametsaliidu lobitöö tulemusena ja Rahvaliidu algatusel võimuleppesse kirjutatud metsanoorendike maamaksuvabastus saada tegelikkuseks.
Üks seadusemuudatuse eesmärke on vabastada maamaksust kuni 20-aastased metsanoorendikud. |
|
| Sealt metsast |
|
New Yorgis peeti ÜRO metsandusfoorum |
| New Yorgis toimus 13.–24. veebruaril ÜRO metsandusfoorum. |
Kanadas luuakse suur rahvuspark |
| Kanada läänerannikul Briti Colum bias kavatsetakse asutada 17 800 km2 suurune rahvuspark. Peale selle võetakse seal kandis kaitse alla 40 500 km2 suurune ala, kus on plaanis majandustegevust tugevasti piirata. |
Lätis muutus metsamüük tulumaksuvabaks |
| Eestis on juba aastaid räägitud, et praegune maksuseadus on eraisikutest metsaomanike vastu ülekohtune ning seda tuleks muuta. Lätlased on läinud jutust kaugemale: alates möödunud aastast ei pea eraisikud metsamaterjali müües enam tulumaksu tasuma. |
Soome saamid saavad peatselt metsaraiete puhul kaasa rääkida |
| Soome põllu- ja metsamajandusministeerium kavatseb anda otsustusõiguse Põhja- Lapimaa metsaraiete üle uuele organile, kus oleksid esindatud metsaamet, kohalikud omavalitsused ja saamid. Seni on raiete üle otsustamine olnud ainult metsaameti pädevuses. |
|
| Metsanädal |
|
Metsanädal “Mets muutub ja muudab” |
| Tavapäraselt aprillis Tartu maamessiga ühel ajal toimunud metsanädal nihkub tänavu looduskaitsekuusse: metsanädalat peetakse 8.–14. mail. |
|
| Artiklid |
|
Raiemahtudest ilma emotsioonideta |
Artiklis püütakse selgust tuua segases teemas: kui palju on Eestis tegelikult metsi raiutud ja kas raiete maht on olnud optimaalne.
|
Euroopa metsanduse tegevuskava ulatub aastani 2013 |
| Euroopa Liidu riigid on asunud alalise metsanduskomitee koordineerimisel koostama metsanduse tegevuskava aastani 2013. See dokument peaks sõnastama lähiaastate olulised tegevused, et viia ellu aastast 1989 kehtiv metsastrateegia. |
Leedu ümarpuiduturg globaliseerumise haardes |
| Kui palju suudavad riiklikud ja eravalduses olevad metsad anda ümarpuitu? Kuidas tuleks seda puitu kasutada? |
Kasutamata energiavõsa elektriliini- ja kraavitrassidel |
| Traditsioonilise metsast raiutud küttepuu kõrval on jäänud kasutamata kraavikallastel, elektriliinide trassidel ja teistes sama laadi paikades kasvava võsa energeetiline potentsiaal. Kuna metsast saadav hakkpuit ei rahulda enam kogu nõudlust, on vaja pöörata pilgud sinna. |
Metsakuivendus ei ole patutegu |
| Võitlus liigveega on olnud eestlastele oluline läbi aegade. Metsi on kuivendatud selleks, et parandada puude kasvu. |
Metsakuivendusvõrke ja -teid ei või lasta laguneda |
| RMK on FSC säästliku metsamajanduse sertifikaadi omajana pidanud kinni nõudest, et uusi metsakuivendussüsteeme ei rajata. Kuidas on viimastel aastatel kulgenud kuivendusvõrkude rekonstrueerimine Kagu-Eesti riigimetsas? |
Erametsandust toetatakse üha enam |
| Erametsakeskus on tegutsenud seitse aastat. Areng on olnud hoogne. |
Poolteist sajandit Martin Maurachi sünnist |
| 19. sajandi viimasel veerandil Eestis tegutsenud metsateadlastest on enim tuntud Alexander Lütkens, Georg Cornelius ja Wilhelm Knersch. |
|
| Raamatud |
|
ESIMESE SÕNA ÕIGUS |
| Kõik Eesti noore erametsanduse paremad pojad ja tütred on tublid tegutsejad, ent, kas loomu poolest või omal tahtel, mitte alati agarad kõnelejad. Kuid osa metsamehi on samavõrra agarad mõlemal alal. |
EESTI TAIMEDE LEVIKUATLAS |
| Möödunud aasta lõpus ilmunud raamatu on välja andnud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Mahukas teatmeteos (527 lk.) sisaldab 1356 levikukaarti, kus on esitatud andmed suurema osa looduslike, naturaliseerunud, tulnukana või kultuurist püsivalt metsistununa leitud taksonite, s.o. |
Tuli susi soovikusta |
| Eelmisel aastal Tartus välja antud raamatu valmimine võttis koostajal pikki aastaid. See-eest on 480-leheküljeline raamat äärmiselt põhjalik. |
|
|
|
|
