3/2006



Artiklid
Euroliidu metsanduse tegevuskava mjutab Eesti metsapoliitikat

Foto: Jri Pere
Tnavu juuni keskpaigas esitas Euroopa henduste Komisjon Euroopa Nukogule ja Parlamendile metsanduse tegevuskava eelnu. Vaid 13-lehekljeline dokument on thtis ka Eesti metsapoliitika arendamise seisukohalt.

ks olulisimaid sihte on tagada metsandussektori pikaajaline konkurentsivime
Euroopa henduste Komisjoni eelnu aluseks oli Euroopa Liidu metsandusstrateegia ja selle titmise aruanne.
Teatise jrgi on tegevuskava eesmrgid tagada metsandussektori pikaajaline konkurentsivime, kaitsta ja parandada keskkonda, parandada elukvaliteeti, soodustada teabevahetust ja viia koosklla eri valdkondade arendamine.
Viieaastases tegevuskavas on kirjeldatud peamised meetmed, mida komisjon kavatseb koos liikmesriikidega rakendada. Kavas on esitatud ka lisategevused, mida liikmesriikidel on soovitatav henduse rahaliste vahendite toel rakendada. Eestile, nii nagu teistelegi liikmesriikidele, on oluline leida valdkonnad, kus puutepunktid siseriiklike ja Euroopa Liidu huvide vahel on kige suuremad, ning panustada just sinna.
Ndsel ajal on paljude Euroopa majandusharude ks tsisemaid proovikive tagada pikaajaline konkurentsivime. Selleks koostatud Lissaboni strateegia elluviimine on seotud hulga probleemidega ja kavandatud tempo ei vasta praegu pstitatud eesmrkidele. Metsanduse tegevuskava pab seda puudujki tasandada ning detailsemalt snastada, kuidas metsandussektor saaks enam panustada Euroopa majanduse konkurentsivime tugevdamisse ja samas ka ise konkurentsivimelisemaks muutuda.
Selle sihi saavutamiseks on snastatud viis phimeedet. Esiteks kavandab komisjon analsida, milline on leilmastumise mju Euroopa Liidu metsanduse konkurentsivimele, et siis selle alusel kavandada edasised tegevused majandusliku elujulisuse suurendamiseks. Teiseks kavandatakse soodustada teaduse ja tehnika arengut, mille tarvis jtkab komisjon metsandusvaldkonna teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamist teadusuuringute 7. raamprogrammi raames. Liikmesriikidel on vimalik kasutada ERDFi pakutavaid vimalusi konkreetsete teadustprojektide ellurakendamiseks. Kolmandaks on plaanis analsida ja soodustada kogemuste vahetamist mittepuiduliste metsasaaduste ja -teenuste hindamise ja turustamise valdkonnas.
Tegevuskava koostajad on tunnistanud, et metsal on palju teisi funktsioone, mis ei vljendu turustatud puidu- ja muude saaduste hinnas. Tagamaks metsanduse pikaajaline konkurentsivime, on vajalik, et mrataks kindlaks nende funktsioonide koguvrtus ning loodaks vahendid turustamata toodete ja teenuste hvitamiseks. Siin soovitatakse liikmesriikidel soodustada vastavaid uuringuid ja katseprojekte, mida komisjon lubab toetada nii Euroopa maaelu arengu pllumajandusfondist (EARDF), LIFE+ rahastamisvahenditest, teadusuuringute 7. raamprogrammist kui ka Euroopa aruka energiakasutuse programmist (IEE).
Neljas meede on soodustada metsa biomassi kasutust energiatootmises. See on oluline nii kliimamuutuste, Euroopa energiasektori isemajandamisvime kui ka maapiirkondade tkohtade seisukohast. Komisjon rhutab eelkige vajadust uurida vhevrtusliku puidu ja puidujkide kasutust energiatootmises ja levitada sellealaseid kogemusi. Liikmesriikidelt oodatakse objektiivse info edastamist ettevtjatele puidu ja puidujkide kttesaadavuse kohta nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasemel.
Viies ja viimane phimeede konkurentsi valdkonnas on tugevdada metsaomanike koostd ja edendada metsandusharidust ja vljapet. See ka Eestile vga oluline abinu neb ette, et liikmesriigid toetavad metsatliste ja -omanike kutsepet, metsaomanikke ja nende liite nustatakse. Komisjon peab oluliseks kaasata siin just EARDF-i rahalisi vahendeid.

Tdu kuusk Viimsi metsas. Foto Hendrik Relve
Keskkonnahoiu vallas neli phimeedet
Metsanduse tegevuskava thtsuselt teine eesmrk on silitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust, metsade ssiniku sidumise vimet, terviklikkust ja tervist. Selle tarvis on kirjas neli phimeedet. RO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel on peetud oluliseks aidata EL-is tita kliimamuutusi leevendavaid kohustusi. Seetttu toetab komisjon nagu varemgi koolitusi ja uuringuid, mis ksitlevad kliimamuutuste mju ja sellega kohanemist. Liikmesriigid peaksid hindama kliimamuutuste mju, parandama inimeste teadlikkust ning vahetama kogemusi, kuidas pehmendada kliimamuutusi.
Teiseks on ette nhtud aidata kaasa 2010. aastaks seatud bioloogilist mitmekesisust ksitlevate sihtide saavutamisele. Kuna bioloogiline mitmekesisus on Euroopa Liidus vhenenud, siis on tehtud ettepanek henduse ja liikmesriikide tasandil vtta kasutusele kiirmeetmed elupaikade ja kossteemide kaitseks. Teatises on tehtud ettepanek Alalisele Metsanduskomiteele (SFC) jagada kogemusi Natura 2000 programmi rakendamise kohta metsaaladel, kaaluda katseprojektina metsade bioloogilise mitmekesisuse seiret ning hinnata praegust teavet ja teadusuuringuid inimtegevusest puutumata metsade vajaliku katteala ja selle kasutusviiside kohta. Kolmanda tegevusena on kavandatud luua uus Euroopa metsaseiressteem. Vana seiressteem Forest Focus, mille phiobjektiks oli metsade tervislik seisund husaaste kontekstis, lpetatakse 2006. aastal. Alates 2007. aastast on kavas metsaga seonduvat keskkonnaseiret toetada eelkige LIFE+ rahaga.
Viimane meede on thustada praegust kaitset biootiliste ja abiootiliste tegurite vastu. Komisjon jtkab Euroopa metsatulekahjude teabessteemi arendamist ning korraldab uuringu, et analsida tegureid, mis phjustavad metsade seisundi muutusi. Alles siis, kui selline teadmisphine ksitlusviis on omaks vetud, saab rakendada ka kuluefektiivset kaitset. Liikmesriikidelt oodatakse, et nad toetavad EARDF-i ja LIFE+ rahaliste vahendite abil Natura 2000 raames rakendatud metsandusmeetmeid, metsatulekahjude vltimise abinusid ja loodusnnetustes kahjustatud metsi ning metsaomanikud vtavad endale vabatahtlikult keskkonnaga seotud kohustusi.
Metsad on thtsad inimeste tervise ja elu-kvaliteedi tagajana
Metsad pakuvad puhkevimalusi nii linna- kui ka maapiirkondades, td miljonitele inimestele, htlasi kaitsevad pinnast ja vett. Metsanduse tegevuskavas on sellega arvestatud ning kavandatud on kolm elukvaliteedi parandamise phimeedet eesktt hoides ja edendades metsade sotsiaalset ja kultuurilist rolli.
Liikmesriikidele on antud vimalus kasutada EARDF-i raha investeeringuteks, mis suurendavad metsade vrtust avalike hvede allikana. Esimene phimeede neb ette soodustada keskkonnahariduse ja -teabe levikut. Teine meede peab tagama metsade kaitsefunktsiooni hoiu ja thtsustama seda senisest enam. Komisjon toetab sellealaste kogemuste vahetamist. Liikmesriigid peaksid aga EARDF-i toel toetama selliseid investeeringuid ja majandustegevust, mis aitavad vltida looduslikke katastroofe vi vhendada nende mju. Samuti soovitatakse vtta kaitsefunktsioone ksitlevad teemad metsanduskoolituse ja -teadlikkusega seotud programmidesse.
Kolmanda meetmena on kirjas uurida linnades ja linnade lhipiirkondades asuvate metsade potentsiaali. Liikmesriikidel tuleks koos komisjoniga le vaadata linnades ja linnade lhipiirkondades asuvate metsade sotsiaalse ja inimmju hindamise meetodid, et vtta kasutusele pikaajalised nitajad, mille abil saab juhtida investeeringuid ja majandada linnametsi. Peale selle on plaanis uurida vimalusi, mil moel kaasata kohalikke kogukondi linnade lhipiirkondade ja linnametsade planeerimisse, majandamisse ja kasutamisse.

Kuidas soodustada eri valdkondade koos-kla ja teabevahetust?
Metsapoliitika kujundamine kuulub EL-is liikmesriigi pdevusse. Samas tehakse paljud metsandust mjutavad otsused, nt. pllumajanduse, keskkonnakaitse, energeetika vm. valdkonnas, Euroopa Liidu tasandil. Paraku on koosklastamine ja teabevahetus eri valdkondade, liikmesriikide ja komisjoni vahel ning komisjonis endas metsandussektori seisukohast kriitiline. Et seda olukorda lahendada, on tegevuskava koostajad kavandanud kuus phimeedet.
Kaks esimest keskenduvad Alalise Metsanduskomitee (SFC) rollile ja teabevahetusele. Kavas on iga asjaomase peadirektoraadi juurde mrata metsanduspoliitika koordinaator. Kolmas meede neb aga ette rakendada riiklike metsandusprogrammide puhul avatud koordinatsioonimeetodit. Selle phisisu seisneb hiseesmrkide snastamises, liikmesriikide vabaduses valida endale sobiv vaatenurk; koos saavutatule antakse hinnang ning vahetatakse kogemusi. Sotsiaalvaldkonnas on samamoodi juba edukalt toimitud.
Neljanda meetmena tuleb suurendada Euroopa Liidu osalust rahvusvahelises metsandustegevuses. Prioriteedid on toetada illegaalse puidukaubanduse vastu vitlemise tegevuskava (FLEGT) elluviimist (eriti suurendada FLEGT-i partnerriikide suutlikkust), osaleda Euroopa metsade kaitset ksitlevate ministrite konverentsidel ning RO Majandusnukogu puidukomitee (UNECE Timber Committee) ts.
Viies phimeede neb ette ergutada sstlikult majandatud metsadest prit puidu ja muude metsasaaduste kasutamist. Komisjonil on kavas koostada teatis metsandusega seotud tstusharude konkurentsivime kohta, ergutamaks puidu ja muude metsasaaduste laialdasemat kasutust. Peale selle toetab komisjon kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et koostada suunised riigihangete direktiivi kohaldamise kohta metsasaaduste suhtes.
Viimase meetmena on kavas parandada ldist teabevahetust. Koosts liikmesriikidega koostab komisjon metsandusteabe vahetamise strateegia ning avab Internetis EUROPA metsandusleheklje. Eeldatakse, et liikmesriigid korraldavad aktiivselt teavitusritusi, niteks metsapevi vi -ndalaid, et parandada teadlikkust metsade sstliku majandamise kasulikkusest.

Thelepanu keskmes metsa biomassi kasutamine energiatootmises ning metsaomanike koost
Tegelikult on Eestis juba praegu iga phimeetme rakendamiseks vastav tegevus olemas. Nende ulatuslikum arendamine toetaks nii tegevuskava elluviimist kui ka teeniks siseriiklikke huve. Kahjuks on meie ressursid aga piiratud ja seetttu tuleb teha valikud. Oluline on, et valikud tehtaks siiski lhiajal ja saavutataks huvirhmade konsensus. Seda viks teha tnavu metsanduse arengukava vahehindamise kigus, eesktt tpsustada tegevusi ja teataval mral ka arengueesmrke. Vib vita, et mned valikud on juba tehtud, koostades maaelu arengustrateegiat (20072013): metsandust on seal vrdlemisi palju ksitletud. (See dokument on ka Eesti valitsuses heaks kiidetud.)
Siiski mned mtted prioriteetsematest tegevustest.
Konkurentsi parandamise valdkonnas tuleb eelkige soodustada metsa biomassi kasutust energiatootmises ning tugevdada metsaomanike koostd ja edendada haridust. Eestis koostatakse rahvuslikku bioenergia tegevuskava, mis peaks valmima sgiseks. Koostatavas maaelu arengukavas (MAK 20072013) on ette nhtud pllumajandusettevtete ajakohastamise toetused investeeringud bioenergia tootmisse. MAK-i metsandusmeetmes on kavandatud toetada hooldusraieid, hooldusraietehnika soetamist ja arendusprojekte uute toodete, ttlemisviiside ja tehnoloogiate rakendamiseks. Selle tukel hakataks hooldusraietest saadavat ebakvaliteetset puitu ulatuslikumalt kasutama bioenergeetikas.
Uus meede MAK-i eelnus on toetada kiirekasvuliste metsakultuuride rajamist. Eelnev katab tooraine ja selle tarnimise poole. Oluline on, et ERDF-ist tuleks toetus ka bioenergia tootmisele (investeeringud uue tehnoloogia kasutuselevtuks). Kavas on rakendada toetusmeedet pllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hivatud isikutele tiendus- ja mberppe ning teavitamise korraldamiseks. Kigi eelduste kohaselt peaks KIK lhiaastatel metsandusprogrammi raames endiselt toetama metsaomanike histegevust ja nustamisprogramme. Oluline on, et jtkuks SA Erametsakeskuse arendamine MAK-i uute nuete alusel. Luua metsakooli tuleb veelgi ajakohastada ja rohkem ppureid vastu vtta, et tagada lhitulevikus kvalifitseeritud metsurite kaader lhipiirkonnas.

Rhk metsade thusamal kaitsel
Komisjoni soovituste jrgi on MAK-is pratud thelepanu jrgmistele tegevustele: kaitsefunktsioone titvate pllumaade metsastamine, Natura 2000 alade kaitse (saamata jva tulu kompenseerimine), ennetustegevus suure ja keskmise plenguohuga metsades (sh. veevtukohtade rajamine, sihtide ja veevtukohtadele juurdepsude korrastamine, lkkeplatside ettevalmistamine, seireseadmete soetamine, mineraliseeritud tuletkestusribade rajamine).
Samuti hakatakse uuel perioodil toetama putukatrjet ja taimehaiguste ning ulukikahjustuste vltimise meetmeid (aiad, repellendid, signalisatsioonid). Kuna Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava soovitab liikmesriikidel toetada loodusnnetustes vi tulekahjude tagajrjel kahjustunud metsade taastamist, siis kavandatakse MAK-i jrgi tielikult hvitada loodusnnetustes hvinud metsa uuendamine.
Eeldatavasti toetab riik nagu senigi vabatahtlikult vetud keskkonnakohustuste titmist, s.o. VEP-ide kaitset riigiga slmitavate lepingute alusel. Tulekahjude vltimise vallas tahaks eraldi mrkida RMK praegu teostatavat nidisprojekti, mille siht on parandada teadlikkust ja rakendada ndisaegset seiretehnikat. Heade tulemuste korral tuleks tsiselt kaaluda selle projekti laiendamist. Vhendamaks ulukikahjustusi, tuleb kiiresti rakendada uus kahjustuste hindamismetoodika ja kriitiliselt le vaadata kahjustustest levaate saamise ssteem. Osa lahendusi peaks tulema koostatavast jahinduse arengukavast. Jahinduse roll metsakaitses peab suurenema.

Fookuses ka keskkonnaharidus ja metsandusteave
Et edendada keskkonnaharidust ja -teabe levikut, on meil valmimas metsasektori kommunikatsioonistrateegia ja selle lhiaastate tegevuskava. Peatselt tuleb asuda seda ellu viima. Osa kulusid saab katta KIK-i metsanduse ja keskkonnahariduse programmi arvelt. Sellise strateegia koostamise ja ellurakendamise kogemused vriksid levitamist ka teistes liikmesriikides. Nnda saaks Eesti anda midagi omalt poolt.
Soodustamaks koostd ja teabevahetust, tuleb Eestil osaleda Alalise Metsanduskomitee (SFC) tegevuses ning parandada ldist teabevahetust. Osalemine SFC trhmade ts annab meile vimaluse saada korrapraselt hea levaade algatustest teistes poliitikavaldkondades ja nende mjudest metsandusele. Kasutades avatud koordinatsioonimeetodit, saame SFC vahendusel kogemusi, kuidas paremini rakendada ellu riiklikke metsandusprogramme.
ldine teabevahetus eeldab, et koostataks metsandusteabe levitamise strateegia. Vikese riigina on meile oluline, et seda koostades arvestataks meie eripraga ning vimaluse korral tekiks snergia rahvusliku metsanduse kommunikatsioonistrateegiaga. Komisjoni soovituste jrgi peavad jtkuma metsandalad ja nende fookuses peab eelkige olema ldsus ja erametsaomanikud. Tuleb toetada Eesti metsaseltsi metsandusteabe levitajana ning vimaluse korral kokku leppida tema keskne roll kommunikatsioonistrateegia eestvedajana.
Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava vahehindamine toimub 2009. aastal, seega tpselt aasta enne, kui lpeb Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. Vib prognoosida, et siis on Eesti metsandusjuhtidel ked-jalad jlle tegemist tis, et koostada mlema kava jaoks analsid ja aruanded. Positiivset saab aga raporteerida ainult siis, kui kik kavandatu on sihipraselt ellu viidud. Oma osa on siin kigil: henduse komisjonil, ministeeriumidel, metsaomanikel, ettevtjatel, ent ka niteks petajatel ja ajakirjanikel.



Erik Kosenkranius, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet