3/2006



Siit Metsast

Eestlased vitsid Otepl peetud metsaraie maailmameistrivistlused
Eestis peeti 16.19. augustil metsaraie maailmameistrivistlused.
  • Loe lähemalt...

  • Saeveskid puidunljas
    Stora Enso Metsa juht Rait Hiiepuu neks meelsasti, et Venemaalt puidu ostmiseks kuluv miljard krooni lheks hoopiski Eesti metsaomaniku taskusse. Eestis on saeveskite normaalseks tks vajalikud metsavarud olemas.
  • Loe lähemalt...

  • Tutvustati bioenergia tulevikuplaane
    Pllumajandusministeerium tutvustas 29. augustil biomassi ja bioenergia tootjatele, mida riik on teinud ja plaanib teha, edendamaks taastuvenergia tootmist.
  • Loe lähemalt...

  • Rekordiliselt palju metsatulekahjusid
    Alates 1. juunist on pstjad pidanud trjuma ligi 1500 metsatulekahju.
  • Loe lähemalt...

  • Lillis sirgub ainulaadne knnapuumets
    Lti piiri res asuva Nava talu maadel kasvab kaks suurt knnapuud, Jaak ja Reet. Nende mber sirgub palju jrgmise ja lejrgmise plve puukesi, millest kunagi peaks saama vimas mets.
  • Loe lähemalt...

  • Tnavune parim talu metsamajandaja on Erki Sok
    Eesti erametsaliit korraldas tnavu kolmeteistkmnendat korda parima erametsamajandaja konkursi. Kui varem on hinnatud peamiselt talumetsas tehtud tde mahtu ja kvaliteeti, siis nd tuleb komisjonil ha enam vaagida neid talunikke, kes on teinud tsise panuse kultuuriprandi vi loodusvrtuste hoiusse.
  • Loe lähemalt...

  • Kaitsealuste liikide elupaiku ei tohi hirida
    Keskkonnainspektsiooni Vrumaa osakonna Valga broo inspektorid kontrollisid septembrikuus maakonnas leiduvate kaitsealuste liikide psielupaiku. Rikkumisi ei ole senini avastatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt Metsast

    Rootsit laastas ajaloo suurim metsapleng
    Phja-Rootsis puhkes juuli teise ndala lpus ulatuslik tulekahju, mis hvitas ligikaudu tuhat hektarit metsa. Bodeni linna tuletrjelema Bengt Nilssoni snul mllas Lulest loode poole jvas Bodtrskforsi piirkonnas Rootsi ajaloo suurim metsapleng.
  • Loe lähemalt...

  • Leningradi oblasti tulekahjud on laskeharjutuste ja treeningpommitamiste tagajrg
    Kuberner lubas karistada suvel Eesti ja Soome suitsu alla matnud Leningradi oblasti tulekahjude sdlasi, eriti saavad nahutada sjavelased. Vene Fderatsiooni eriolukordade ministeeriumi peavalitsuse lem Leningradi oblastis Vladimir Kudrjavtsev kandis 15.
  • Loe lähemalt...

  • Sda on hvitanud Liibanoni seedreid
    Liibanoni seedrid, piiblist tuntud puud, vivad Iisraeli-Liibanoni konfliktis sootuks otsa saada. ks vheseid paiku, kus piiblipuud kasvavad, on UNESCO biosfrikaitseala Luna-Liibanonis.
  • Loe lähemalt...

  • Sajandiga on maakeralt kadunud umbes pooled mangroovimetsadest
    leilmsest kliimamuutusest tingitud merepinna tus hvardab hvitada suure osa Vaikse ookeani lunaosa saarte rannajoone mangroovisaludest. Mangroovimetsad kaitsevad rannajoont, vhendades lainete energiat, nad toimivad saastefiltritena ning pakuvad elu- ja sigimispaiku paljudele kaladele.
  • Loe lähemalt...

  • Soome metsauurijad soovitavad energiapuidu tuha metsa tagasi viia
    Soome metsauurimisasutus (Metla) soovitab energiatootmiseks pletatud puude tuha tagasi metsa tuua. Metsaraiega viiakse metsast vlja olulisi toitaineid, mis tuhaga metsa tagasi toodaks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Huvirhmad hindasid Eesti metsandust
    Keskkonnaministeerium alustas metsasektori kommunikatsioonistrateegia ja sellest tuleneva valdkonnalese kommunikatsiooni-kava vljattamist. Et selgitada vlja lhteolukord, tehti metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide seas ksitlus.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaklaster vajab sihikindlat arendamist
    Metsanduses vib tstusklastrit ksitleda kui metsa- ja puidutstuse ja sellega seotud ettevtete ja muude organisatsioonide kogu, kus iga liige on oluline konkurentsivime huvides. Artikkel phineb tnavuse metsandala visioonikonverentsi ettekandel.
  • Loe lähemalt...

  • Euroliidu metsanduse tegevuskava mjutab Eesti metsapoliitikat
    Tnavu juuni keskpaigas esitas Euroopa henduste Komisjon Euroopa Nukogule ja Parlamendile metsanduse tegevuskava eelnu. Vaid 13-lehekljeline dokument on thtis ka Eesti metsapoliitika arendamise seisukohalt.
  • Loe lähemalt...

  • Metsakasvataja peab soostunud metsa kuivendama
    Viimasel ajal on ptud kujundada negatiivset hoiakut metsakuivenduse suhtes. Meenutagem metsade soostumise ja metsakuivenduse aabitsatdesid metsakasvatuse seisukohalt.
  • Loe lähemalt...

  • Jarl Branting, metsaomanik Rootsis ja Leedus
    Jarl Branting on alates 1996. aastast olnud Leedu aukonsul Rootsis.
  • Loe lähemalt...

  • Tartumaa erametsaomanikke huvitab metsa mitmeklgne kasutus
    2006. aastal tegin keskkonnaministeeriumi tellimusel ja toel Tartumaa erametsaomanike seas ksitluse metsa mitmeklgse kasutuse kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Nahkhiired, thelepanu vrivad metsaasukad
    2004. aasta detsembris kinnitas keskkonnaminister nahkhiirte kaitsekorralduskava.
  • Loe lähemalt...

  • Lapsed metsaloodusega sinasbraks
    Jtkub eelmises Eesti Metsas alanud sari, kus tutvustatakse RMK tegevust laste metsateadlikkuse arendamisel. Seekord on vaatluse all metsalooduse vahendamise konkreetsed nited.
  • Loe lähemalt...

  • 350 aastat metsanduse algusest Erastvere misas
    Erastvere misa parki valitses kunagi Rootsi kuninga metsalem, siin asub Luna-Eesti suurim hsti lbiuuritud tammik. Vahest kige olulisem on asjaolu, et Erastvere parki on praeguseni pidevalt hooldatud.
  • Loe lähemalt...

  • 140 aastat Eduard Schabaki snnist
    Eesti Vabariigi metsakorralduse organisatsiooni rajamine ja areng on lahutamatult seotud Eduard Schabaki nimega. Artiklis on vaatluse all tema teened sel alal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    Puuseened pargi- ja ilupuudel
    Puuseened pargi-
    ja ilupuudel
    Sulev Jrve

    Maalehe Raamatu vljaandena on tnavu ilmunud 127-lehekljeline raamat puudel kasvavatest seentest. Teose algul on asjatundlikult ksitletud puuseente arengut ja mramise vtteid.
  • Loe lähemalt...

  • Vike metsamarjaraamat
    Vike metsamarjaraamat
    Ann Marvet

    Raamatuke on hiljuti ilmunud Maalehe Raamatu taskuraamatute sarjas. 85-lehekljelises trkises on tutvustatud 38 Eesti metsamarjataime.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsaseltsi 15 tegevusaastat 1991-2006
    Eesti metsaseltsi
    15 tegevusaastat
    19912006

    Eesti metsaseltsi llitatud 40-lehekljeline brošr annab levaate sellest, mida on Eesti metsaselts vabariigi taasiseseisvumise eelhtul ja selle jrel korda saatnud. Kigepealt on tutvustatud metsaseltsi eelkijaid ning esitatud Eesti metsaseltsi ksitlevate kirjutiste loetelu.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet