3/2006



Artiklid
350 aastat metsanduse algusest Erastvere misas


Erastvere misa parki valitses kunagi Rootsi kuninga metsalem, siin asub Luna-Eesti suurim hsti lbiuuritud tammik. Vahest kige olulisem on asjaolu, et Erastvere parki on praeguseni pidevalt hooldatud.

Erastvere misniku Reinhold von Ungern-Sternbergi vib pidada esimeseks Rootsi riigi metsalemaks
Enamik tnapevase Plvamaa alasid kuulus 1224. aastal loodud Tartu piiskopkonna alla. Kiriklikult jagunes see piirkond kahe linnuse Kirump ja Vnnu vahel.
Erastvere misa ms 1452. aastal Tartu piiskop Bartholomus Johann Soyele (Zge), kellele kuulusid ka Kooraste, Urvaste ja Kuuste mis ning Koorvere ja Kiidjrve kla. Kooraste misat on esimest korda mainitud aastal 1511 ja alates 1546. aastast olid tal hised omanikud Erastverega. 1627. aasta kohta on kirjutatud, et misaplde oli Erastverel varem olnud 6 ja talumaid 42,5 adramaad, kuid sdade ja nljahdade tagajrjel misapldudele kasvanud mets oli nii vana, et ei klvanud ehituspalkideks.
See on esimene kirjalik teade Erastvere misa metsanduse kohta. Mis kis tollele ajastule omaselt kest ktte kuni 1656. aastani, mil misa omanikeks said Ungern-Sternbergid, kes pidasid misat, kuni Eesti Vabariik selle riigistas (Hirvlaane, 1999).
Ungern-Sternbergide perekond oli ks vanimaid aadliperekondi ning mitu selle liiget etendasid suurt rolli tolleaegse Rootsi ja Vene riigi poliitikas. ks nimekamaid oli Reinhold von Ungern-Sternberg (16561713). Ta oli Rtelkonna peamees, maanunik, Maanunike Kolleegiumi peamees ja Eestimaa Rtelkonna alaline esindaja Rootsis. Peale selle oli ta edukas armeeohvitser, Rootsi kuninga Karl XII jahiseltsiline ja lemjgermeister (Hirvlaane, 1999). Et tolleaegse jgermeistri lesannete hulka kuulus ka metsa majandamine, siis vib Reinhold von Ungern-Sternbergi pidada Rootsi riigi metsavalitsejaks ehk metsalemaks.

Viimane misa metsalem oli Alfred Auksmann
Kige pikemat aega pool sajandit kuulus mis August Paul (III) Adolph von Ungern-Sternbergile (18161887). Ta oli Tartu likoolis ppinud loodusteadusi ja tiendanud ennast majanduses vlismaal. Sellega on seletatav ka tema suur huvi metsamajanduse ja misasse puukooli rajamise vastu. Tema ttar Marie Eugenie von Ungern-Sternberg (18561909) on oma pevikus meenutanud: Erastvere misa hindamatuks kapitaliks olid tema uhked mnni- ja kuusemetsad. Need olid Marie isa suureks kiindumuseks. Ta armastas vga palju metsamajandusega tegelda. Kogu metsa areaal jagati 100 langiks, kaevati kuivenduskraavid ja ehitati neid hendavad teed. Igal aastal istutati ca 4050 000 uut puutaime, mis 6080 aastaga auvrseteks hiiglasteks kasvasid ja mida otsast hakati raiuma. (Ungern-Sternberg... )
Metsakorraldusega tehti algust juba 1853. aastal, Eestis esimeste seas. 1880. aastatel rajati misametskonna keskus, kuhu kuulusid kontorihoone koos metsalema korteriga, tiskeldriga ait, saun ja hobusetall. Tollal istutati metskonna keskusesse lehised, prnad ja kased, mis on seniajani alles. Jalutuskik misa keskusest metskonda oli misaproua(de)le vga meeldinud, seeprast kutsutakse seda metsateed rahvasuus ka Proua sihiks. Praegu on metskonnas veel kik hooned alles: hobusetall (nd tkoda) ja saun on remonditud, kuid kontorihoone ja ait on lagunenud. Kahjuks ei ole Erastvere misa keskuses silinud hrrastemaja, selle lammutasid 1971. aastal nukogude tegelased.
Eelmise sajandi alguses tegutses misas metsalemana Alfred Auksmann (18791956), kes oli saanud hea metsandushariduse Saksamaal Mndeni metsaakadeemias. Alfred Auksmann oli hiljem Eesti Metsalemate hingu esimees, Eesti Metsa peatoimetaja ja Voltveti metsakooli juhataja.
Erastvere misale kuulus 20 vakamaad uemaad, 650 vakamaad pllumaad, 398 vakamaad niitusid, 350 vakamaad karjamaad, kokku 1418 vakamaad ja htlasi 4811 vakamaad metsa ning 6229 vakamaad klvikuid, millele lisandus 544 vakamaad klbmatut maad. Kogu maavaldus hlmas 6773 vakamaad. (Vakamaa on maa-ala, mille klvamiseks tuli 1 vakast vlja. 1 Riia vakk vastab umbes 70 liitrile. Riia vakamaa vrdub 0,37 hektariga.)
Nii on kirjas Eesti Riigiarhiivis asuvas Eesti Vabariigile Erastvere misa leandmise aktis 1920. aastal.

Misa park rajati perekonna mlestuseks
Erastvere misa hrrastemaja ehitati Marie Eugenie von Ungern-Sternbergi pevikute jrgi tema isa snniaastal 1816. Ta on kirjutanud: Peahoone juurde istutati ilupuid ja psaid. Osa pargi alleesid ja vrispuid istutati 1837. aastal. Parki mbritses kivipostide klge kinnitatud aed, mille Kanepi-poolsel vraval oli vike neljaastmeline trepp. Pargis peeti vabalt faasaneid ja metskitsi. Hrrastemaja ees oli suur muruplats, kuhu oli istutatud smmeetriliselt kolm suurt psast ja lilleplatsid, mis varjasid ka majandushooneid. Hoone pargipoolses kljes kasvasid kaks suurelehelist ameerika prna ja kaks vana saart, millede ees oli lipuvarras. Teisel pool maja oli 1806. aastal istutatud iidne kask, mille suure oksakupli varju oli paigutatud mmargune sgilaud. Toidulauda rikastasid talulaste korjatud marjad maasikad, mustikad, vaarikad, pohlad ja seened ning jahimeeste saak loomad ja linnud. Misa suure saali akendest avanesid kaks siseue, kaks lillepeenarde ja lejnud pargi ja jrve poole. Veranda ees oli kaks kiviposti, hel neist aastaarv 1859.
Praegune park rajati misate lemvalitseja Otto Schulze juhatusel 1871. aastal. Kuna Schulze oli Rpina paberivabriku omaniku vend, siis vis Rpina lossi juurde kuulunud park ja aed head eeskuju pakkuda. Arvatavasti toodigi pargi rajamiseks tammeistikud sealsest puukoolist. Pargi istutasid ja seda hooldasid talupojad.
Misast viisid mitmes suunas teed: Vrru, Urvastesse, Puskarru. Nende rde istutati kasealleed. Erastvere misalt Hansi-Jri talu priseks ostnud talumehel Juhan Kalgil Tebase klast (Milvi Hirvlaane vanaisal) lasus erikoormisena kohustus kasta ja hooldada nende alleede noori kaski. Praegu on nendest allesolevatest kaskedest enamik vga vanad ja pdurad.
Pargi meknka ja hrrastemaja vahel asus krge telliskivimriga piiratud misa aed, kus olid ka triiphooned viinamarjade kasvatamiseks. Aia mr on osaliselt silinud. Misa krneri jaoks oli ehitatud keskusse maja. Krneriks oli ka praegu pargi eest hoolt kandva looduskaitse seltsi tegelase Aare Kapteini emapoolne vanaisa perekonnanimega Kattai. Taluaiad said esimesed istikud ja eeskujud misast.

Pargi vrtuslikem osa on pline tammik
Erastvere misa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske ja mndi, arukaske ning harilikku prna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus vrpuuliik on siberi nulg. Misast kulgeb piki jrvekallast allee, mis algab elupuudega ning lpeb prnadega. Marie Anna Eugenie on kirjutanud: Lai maaliliste prnadega ristatud allee viis kolmveerand versta pikkuselt piki jrvekallast lbi pargi. Jrve rde olid istutatud ka mned prnad ja misahoone jrvepoolses kljes oli nn. Prnasaal, mille moodustasid latvadega kokku pimunud kaheksa hiiglasuurt prna, mis olid Marie isa ja tema seitsme e-venna snni puhul istutatud ja kandsid nende nimesid. Pargi sissekiku ilmestasid sihvakad nulud oma kaunilt taeva poole pdlevate latvadega. Need oli Marie isa enda klvatud seemnetest vrsunud puud, mis istutati nimelistena Marie ja tema dede-vendade snni puhul, et nad tooksid lastele palju head ja nnistust. (Ungern-Sternberg ...)
Allee kige jmedama prna mbermt on 4,15 meetrit ning tema tves on thimik, millesse inimene vabalt ra mahub. Allee ja jrve vahele jb looduskaitse all olev Erastvere tamm (mbermduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta umbes 200-aastane.
Pargi kige vrtuslikum osa on looduskaitsealune tammik. Tammikus asuvale meknkale oli 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide prandkalmistu ja Marie nime kandev kabelkirik. Kiriku lammutas lplikult 1948. aastal Erastvere hooldekodu, kalmistu rstati. 1996. aastal ngid vssakasvanud perekonnakalmistut esimest korda viimased Erastvere misa liini esindajad Saksamaalt Gerd ja Martha von Ungern-Sternberg. Nende toetusel raiuti vsa ja korrastati perekonnakalmistu ning 1997. aastal pstitati Marie kabelkiriku varemetele mlestuskabel. Viimase Eestis sndinud Erastvere misa omaniku Gerhard von Ungern-Sternbergi mlestuseks andis poeg kabelile isa nime (Hirvlaane, 2001). Mullu restaureeriti ka vana punasest telliskivist hoone jrve kaldal Erastvere erihooldekodu jumalateenistuste tarbeks ja nimetati Gerd von Ungern-Sternbergi vanaisa mlestuseks Conradi kabeliks.

Erastvere tammik on hsti lbi uuritud
Erastvere tammikut on uurinud metsateadlased Paul Reim (1923), Elmar Kaar (1961), Mart ja Tnu Reim (1991) ning Priit Kask (1998). Koorastest prinev Paul Reim on koostanud Erastvere tammiku kohta phjaliku Tartu likooli metsaosakonna lput. Hiljem sai Paul Reimist esimene T metsaosakonna lpetanud metsandusdoktor ning tunnustatud haavauurija. Dr. Paul Reim ttas Tihemetsa tehnikumi direktorina ning pidas Prnus ka metsatriistade tkoda. Tema projekteeritud ja ehitatud klvireha vitis suure populaarsuse, seda on vimalik nha Erastvere metskonna metsamuuseumis.
Dr. Reim kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel pllumaale. Ridade kauguseks on vetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, misa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ra raiutud, ainult ksikud 1 m krgused vahtrad on alles, vhesel arvul leidub snajalgu. Vljaspool perekonnakalmistut on mekljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivsusid ja kuivi oksi. Selle tttu nib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu peks vi kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli phjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925). Ka Elmar Kaar on mrkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tttu, mis ei vasta tamme nuetele (Kaar,1964).
Pargi inventuur 1998. aastal nitas, et surnud ja surevaid puid oli 16%, normaalsest hredama vraga puid tervelt 55% (Kask, 1999). Oma metsateaduskonna lputs Erastvere metskonna huvimetsandusest on tammiku kasvu kirjeldanud ka Reget Kalamees. Tammikus ei leidu kllaldaselt jrelkasvu, arvestatavad on vaid ksikud 510-aastased nulud ja 23-aastased tammed.
Tammikut on pikka aega entusiastlikult hooldanud O Elmorex juhataja, looduskaitsetegelane Aare Kaptein. Hoogtpevi on siin korraldanud looduskaitse seltsi Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud vsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjrve-Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik.

Park pakub huvi turismiobjektina
Pargist mni kilomeeter Plva pool asub Phjasja Erastvere lahingu mlestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari kla pldudel. Selles lahingus saavutas Vene vejuht Boris Petrovitš Šeremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri jrgi) vidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi ve le. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkuprge, mille Vene ved vitsid. Šeremetjev lendati kindralfeldmarssaliks ja Erastvere lahingust osa vtnud vene sdureid autasustati he rublaga. Lahingu mlestuseks loodud medal sai alguseks medalikunsti levikule Venemaal.
Erastvere jrve res asub mnus supluskoht, seal on pingid ja riietuskabiinid. Pargis asub ka avar telkimisvljak, kus puhkajatele on ehitatud lauad, pingid ja lkkekohad kpsetusrestidega. Pargi serval TartuVru maantee res paikneb Tammiku pubi. Talvel saab seal kamina ees ja suvel vliterrassil pargi ja jrve ilu nautides einestada ning janu kustutada. Pubi parklas on infostendid, kust leiab teavet pargi ning ka RMK Kiidjrve-Kooraste puhkeala teiste objektide kohta.
Kahel suvel on Erastvere park olnud stardi- ja finišikohaks Erastvere rattatuurile, mis viib mbruskonna jrvesid vaatama ning mis jrgnevatel aastatel kordub.

Kirjandus
Hirvlaane, M. 1999. Mnda Erastvere misa ajaloost. Ksikiri.
Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Ksikiri.
Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Ksikiri. Dikteeritud aastatel 188488, tiendatud ja mber kirjutatud 1908 Viljandis. Originaal Ungern-Sternbergide perekonna ja koopia M. Hirvlaane valduses.
Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 5772.
Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hvimisohus. Eesti Mets, 1: 1718.
Reim, P. 1925. Luna-Eesti tamme kultuurid. Tartu likooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu likooli ppemetskonna vljaanne.



Milvi Hirvlaane, ajaloolane, filosoofiadoktor,Priit Kask, Erastvere metsalem, geograafiamagister

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet