Uues seaduses sisalduvad metsamajanduskavade ja tagatisraha nõue võivad pärssida metsaomanike toimekust. Artiklis on kasutatud andmeid Enn Pärdi ettekandest ”Metsakasutus – hetkeolukord ja tulevik”.

METSAMAJANDUSKAVADE KOHUSTUS JA METSAOMANIKE
HALB MAINE EI TIIVUSTA TEGUTSEMA

Eestis hõlmab eramets ligi 750 000 hektarit, millest metsaregistri andmetel on korraldatud 620 000 hektarit ja kehtestatud metsamajandamiskava 340 000 hektarile. Maaüksusi ehk omanikke on 56 000; keskmine omandi suurus on 11,6 hektarit, enim on 5–10-hektarisi metsamaid.

Uus metsaseadus kohustab erametsaomanikku tegema metsamajanduskava, ehkki kompenseerib lõviosa (kuni 70%) koostamise kuludest. Metsaseadus ja metsamajandamiseeskiri panevad omanikule kohustuse koostada uuesti ka mõningad eelmisel aastal tehtud kavad. See tekitab tõrke: las mets siis parem seisab, kui tema majandamisega peab nii palju vaeva nägema.
Nõnda võib suureneda metsaomanike hulk, kellel pole huvi oma metsa majandada. Rohelistele see ilmselt meeldiks. Kuid kindlasti ei ole sellega päri aktiivsed metsaomanikud, kellele mets on majandusobjekt ja tuluallikas. Teame, et Eestis on raiemaht alates 2000. aastast pidevalt vähenenud. Eesti metsade taastumisvõime lubab aastas raiuda 10–12 miljonit tihumeetrit. 2004. aastal raiuti Eestis 6,9 miljonit tihumeetrit, sh. erametsadest natuke üle 4 miljoni tihumeetri. Seega võiks ja tulekski erametsi rohkem majandada, siis ei tekiks nn. passiivseid metsaomanikke ülemäära.
Füüsilisest isikust metsaomaniku indu oma metsa majandada kärbib veelgi asjaolu, et ta peab metsatulult tasuma tulumaksu.
Olukorda halvendab ka metsateema negatiivne kajastamine ajakirjanduses. Hiljutise EMOR-i uuringu järgi on 78% küsitletuist arvamusel, et metsa raiutakse rohkem, kui peale kasvab. Peaaegu poolte usutletute (45%) väitel pole neil üldse teavet metsade ja metsamajanduse olukorra kohta Eestis, kuid nad polegi sellest huvitatud. Samas näitab vastuolulist suhtumist metsandusse ja puidukasutusse tõsiasi, et peaaegu 70% eelistab oma kodu sisustuses puitu ja puidutooteid.

VAJA KOONDADA PIIRKONNA RAIEHUVILISED JA KOOSTADA ÜHISPAKKUMINE METSAFIRMADELE
Kuidas saaks erametsaliit siiski edendada metsamajanduskavade koostamist ning panna inimesi huvituma oma metsa käekäigust?
Neid kavu tellitakse piirkondlike metsaomanike organisatsioonide kaudu. Erametsaliidul on neid kokku 40. Püüame jõuda võimalikult paljude omanikeni, kes ehk ei kuulugi liikmete hulka, kuid saaksid ühiselt tellida metsamajanduskava. Ühtlasi püüame korraldada kasvava metsa raieõiguse müüki nii, et otsime ühe piirkonna, näiteks küla raiehuvilised, ja koostame nende ühispakkumise metsafirmadele. Nõnda toome metsafirma ka väikese omaniku juurde, kelle kuni poole hektari suurune metsatükk talle logistiliselt huvi ei paku. Ent kui ettevõttele on pakkuda 5–10 sellist raieõigust ühes piirkonnas, siis tekib ärihuvi.
Kui metsaomanike ühingul on ülevaade raiest, siis oskame omanikele edaspidi anda teavet riigi toetuste kohta ja täpsemalt soovitada, kuidas valmistada ette maapinda, rajada metsakultuure, osta ühiselt taimi ning neid edaspidi hooldada. Peaaegu iga metsaühistu või seltsi juures on tugiisik, kes aitab vormistada toetuspabereid, ning atesteeritud metsakonsulent, kes annab nõu metsamajandusküsimustes. Omanik saab nõu tasuta (aastas kuni 15 tundi).

TAGATISRAHA NÕUE ON ESITATUD LIIGA HILJA
Erametsaliit on ikka olnud metsa uuendamise tagatisraha kehtestamise vastu. Esiteks arvame, et nn. kautsjoni nõudmine on hiljaks jäänud. Sellega oleks pidanud tegelema kümme aastat tagasi, kui erametsi rüüstati ulatuslikult. Praeguseks on õigusaktid märgatavalt karmistunud ja aktiivsed metsaomanikud peavad heast metsandustavast kinni niikuinii. Selliseid omanikke on meil erametsaliidu arvestuse järgi kuni 30 000.
Teiseks: kui erametsa keskmine pindala Eestis on 11,6 hektarit, siis kui paljud omanikud raiuvad üldse üle kahe hektari suurusi lageraielanke? Võin tugineda oma kogemustele. Olen metsaomanik; metsakinnistuid on kokku umbkaudu 200 hektarit. Vana metsaseaduse alusel kehtestatud metsakorralduskavasid on nende kohta kokku 10. Neist kolmes kavas on planeeritud lageraieid üle kahe hektari. Need kõik on hall-lepiku raied.
Metsaseadus ütleb, ma ei tea, kas tahtlikult või tahtmatult, kes on hea ja kes halb metsaomanik. RMK on hea, temalt ei nõuta kautsjonit, erametsaomanik aga paha, tema maksku tagatisraha.
Paraku pole enam mõtet pikalt vaagida uue metsaseaduse häid või halbu külgi: meil ei jää muud üle kui jõustunud seadusetähest kinni pidada.