|
 |
| Siit metsast |
|
Ennustatakse osa puidutöösturite lahkumist turult |
Soe talve algus, erametsadest saadava toormaterjali vähenemine ning Vene tollitariifide mitmekordistumine on Stora Enso Metsa nõukogu esimehe Rait Hiiepuu sõnul tinginud Eesti puidutööstuses seisu, kus osa tegijaid lahkub turult.
“Puiduvarumisega on Eestis hetkel probleeme põhiliselt kahel põhjusel, esimene neist on olnud soe talve algus. |
RMK sai juhatuse ja uue nõukogu esimehe |
| Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu kinnitas oma 13. veebruari koosolekul juhatuse esimehe Ülo Viilupi ettepanekul ametisse juhatuse liikmed ja määras nende vastutusvaldkonnad. |
Kitseuputus Raplamaal |
| Märjamaa vallas veebruaris korraldatud ulukite kontroll-loendus näitas, et talvistesse toitumispaikadesse koondub metskitsi kolm korda rohkem, kui neid tavaolukorras seal elab. Ligi 130 inimest kammisid ajuga läbi kaks metsaala:100 hektarit Raplamaa jahimeeste seltsi Märjamaa klubi ja 180 hektarit Haimre klubi jahialadel. |
Inspektsioon registreeris Eestis kokku umbes 4500 keskkonnarikkumist |
| Keskkonnainspektsioon registreeris 2006. aastal kokku 4342 keskkonnaõigusrikkumist, mis on 18% vähem kui 2005. |
Haavapuitmassitehases põles kaks kuivatustorni |
| Kundas põles 8. veebruari õhtul aktsiaseltsi Estonian Cell haavapuitmassitehases kaks kuivatustorni. |
Ebaseaduslik metsaraie Ida-Virumaal tõi üle miljoni krooni keskkonnakahju |
Keskkonnainspektsiooni Ida- Virumaa inspektorid avastasid eelmise aasta sügisel Lüganuse vallas ebaseadusliku metsaraie, millega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati ligi 1,4 miljonit krooni.
Keskkonnakaitseinspektorid kontrollisid Lüganuse vallas ühel mereäärsel maaüksusel tehtud metsaraiet ning selgus, et raieluba puudus. |
|
| Sealt metsast |
|
Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta |
| Selgunud on kahju, mille orkaanid Per ja Kyrill on Euroopa metsadele tekitanud. Kokku murdsid orkaanid Euroopa riigimetsade assotsiatsiooni (EUSTAFOR) andmetel 53 850 000 tihumeetrit puitu. |
Soomlased müüvad energiapuitu Interneti kaudu |
| Põhja-Karjalas alguse saanud energiapuidu raiekohtade Internetimüük levib ajalehe Maaseudun Tulevaisuus andmeil üle riigi kõikidesse Soome metsakeskustesse. Interneti-teenuse Metsään Palstat abil saavad metsaomanikud teatada energiapuidu raiumise ja ka kultuuride hooldamise kohtadest. |
Los Angeles ei loobu oma palmidest |
Kui USA suuruselt teine linn Los Angeles hääletas tänavu aasta alguses üksmeelselt ühe palmiliigi istutamise piiramise poolt, ei teatud veel, kui suurt huvi see kogu maailmas meediale pakub. Nädalate jooksul kirjutati sellest paljude riikide ajakirjanduses ning anti teada, et Los Angeles on kaotamas oma “vapipuid”, mis on teinud linna kuulsaks filmides ja postkaartidel.
Segadus algas päev pärast hääletust linnanõukogus, kui uudiste agentuur The Associated Press andis teada, et linn plaanib asendada vašingtooniapalmid, mis surevad, selliste kohalike liikidega nagu tammed ja plaatanid. |
Euroopa riigid arendavad bioenergia tootmist |
| Olukord rahvusvahelisel kütuseturul on nii tõsine, et mitu Euroopa riiki pole jäänud ootama Euroopa Liidu regulatsioone, vaid arendavad ise hoogsalt bioenergia tootmist. Kiiret reageerimist põhjustavad nafta ja maagaasi kõrge hind, pessimistlikud prognoosid ning suurte energiafirmade monopol energiaturul, kirjutab ajaleht Maaseudun Tulevaisuus. |
Soomlased õpetasid lääne-aafriklastele metsapõletamist |
| Soome spetsialistid on välja arendanud süsteemi, korraldamaks kontrollitud metsatulekahjusid Lääne- Aafrikas asuvas Burkina Fasos. Projekt on väga tähtis Burkina Faso põllumajandusele ja loodusele. |
Eesti metsandustöötajatel läks Euroopa suusavõistlustel hästi |
| Itaalias Brussonis 29. jaanuarist 2. |
Liigne vaigukogumine ähvardab viirukipuud |
| Viiruk on miski, ilma milleta õigeusklikud ja katoliiklased oma jõulupühi ja isegi igapühapäevast jumalateenistust ette ei kujuta. Ohter viirukivõtmine aga ähvardab lõpu teha viirukivaiku andvale puule, peamiselt Eritreas kasvavale viirukipuule (Boswellia). |
|
| Artiklid |
|
Metsastunud, aga mitte metsik Eesti |
| Jõustunud on uus metsaseadus. Sel puhul on asjakohane mõtiskleda, kuidas oleme jõudnud praeguse metsanduseni. |
Metsasektori kõlapind peaks olema laiem |
Metsa ja temast saadavaid hüvesid peame enesestmõistetavaks. Näiteks siis, kui seenel käime või õhtul kodus kaminat või ahju
kütame. |
RMK ja teised Euroopa riigimetsa majandajad |
| RMK on alati taotlenud olla konkurentsivõimeline. Eesti ainsa riigitulundusasutusena on RMK tegevusele suunatud teravam pilk kui tavalisele riigiasutusele või riigi äriühingule. |
Eesti puitkütuste tulevikuväljavaated |
Bioenergia valdkonda kuuluvatest energiaallikatest on perspektiivsed kõik puitkütused. Vaatleme nende kütuste kasutamise
võimalusi ja probleeme Eestis lähemalt.
|
Sajand metsakuivenduse klassiku Edgar Puide sünnist |
Edgar Puide on metsanduslukku läinud kui vanema põlve metsakuivenduse spetsialist
ja oma valdkonna kirjanduselu edendaja Rootsis.
|
Säästva metsanduse seire infosüsteemi loomislugu |
| Säästva metsanduse seire infosüsteem hakkab ilmet võtma. Süsteem ühtlustab haldusasutuste tööd ja võimaldab metsaandmeid uut moodi koguda. |
|
| Metsanädal |
|
Tänavuse metsanädala juhtlause: “Mets läheb peale” |
| Eestlased peavad end metsarahvaks. Nii palju metsa, kui Eestis praegu, pole meil viimastel sajanditel olnud. |
|
| Metsaseadus |
|
Näpunäiteid metsaomanikule uue metsaseaduse kohta |
| Tänavu 1. jaanuaril jõustunud metsaseadus toob metsaomanikele mõndagi uut. |
Uus metsaseadus: kas pidur või arendaja? |
| Pärast Eesti taasiseseisvumist kehtib meil juba kolmas metsaseadus. Päris uut seadust teha ja vana kehtetuks tunnistada tasub kummatigi vaid siis, kui kogu senise seaduse mõte ja ideoloogia vajab muutmist. |
Uus seadus võib soodustada metsaomanike passiivsust |
Uues seaduses sisalduvad metsamajanduskavade ja tagatisraha nõue võivad pärssida metsaomanike toimekust. Artiklis on kasutatud andmeid Enn Pärdi ettekandest ”Metsakasutus – hetkeolukord ja tulevik”.
|
Metsaseadus tekitab vastuseta küsimusi |
Kuidas mõjutavad erametsakeskuse jagatavad toetused Euroopa Liidu ühtset konkurentsipoliitikat? Mida kätkeb tegelikult
mõiste “säästev metsamajandus”? |
Metsaseadus peab tähtsaks looduskaitset |
Esimest korda on metsaseaduses sõnaselgelt kirjas seaduse eesmärk: tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.
|
|
| Raamatud |
|
UUENENUD TEADUSAJAKIRI METSANDUSLIKUD UURIMUSED 45 |
| Alates 2006. aastast on muutunud paljudele metsameestele tuttava teadusajakirja Metsanduslikud Uurimused toimetuskolleegium ning ajakirjal on ka uus peatoimetaja. |
METSA HINDAMINE |
Koostanud Jüri Jänes, Allar Padari
Tartus 2004. aastal trükitud raamatuke kujutab endast metsa hindamise aabitsat. |
METSA RELASKOOPMÕÕTMINE |
Koostanud Jüri Jänes
Eesti erametsa keskus andis 2004. aastal välja 19-leheküljelise brošüüri, mis käsitleb relaskoopmõõtmise õpetust. |
METSANDUSLIKUD UURIMUSED 44 |
Koostanud ja toimetanud Malle Kurm
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi üllitatud väljaanne on viimane, mis ilmunud endisel kujul. 144-leheküljeline kogumik nägi trükivalgust möödunud aasta lõpus ning sisaldab 10 artiklit metsanduse eri valdkondadest. |
|
|
|
|
