1/2007



Siit metsast

Ennustatakse osa puidutsturite lahkumist turult
Soe talve algus, erametsadest saadava toormaterjali vhenemine ning Vene tollitariifide mitmekordistumine on Stora Enso Metsa nukogu esimehe Rait Hiiepuu snul tinginud Eesti puidutstuses seisu, kus osa tegijaid lahkub turult.
Puiduvarumisega on Eestis hetkel probleeme philiselt kahel phjusel, esimene neist on olnud soe talve algus.
  • Loe lähemalt...

  • RMK sai juhatuse ja uue nukogu esimehe
    Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nukogu kinnitas oma 13. veebruari koosolekul juhatuse esimehe lo Viilupi ettepanekul ametisse juhatuse liikmed ja mras nende vastutusvaldkonnad.
  • Loe lähemalt...

  • Kitseuputus Raplamaal
    Mrjamaa vallas veebruaris korraldatud ulukite kontroll-loendus nitas, et talvistesse toitumispaikadesse koondub metskitsi kolm korda rohkem, kui neid tavaolukorras seal elab. Ligi 130 inimest kammisid ajuga lbi kaks metsaala:100 hektarit Raplamaa jahimeeste seltsi Mrjamaa klubi ja 180 hektarit Haimre klubi jahialadel.
  • Loe lähemalt...

  • Inspektsioon registreeris Eestis kokku umbes 4500 keskkonnarikkumist
    Keskkonnainspektsioon registreeris 2006. aastal kokku 4342 keskkonnaigusrikkumist, mis on 18% vhem kui 2005.
  • Loe lähemalt...

  • Haavapuitmassitehases ples kaks kuivatustorni
    Kundas ples 8. veebruari htul aktsiaseltsi Estonian Cell haavapuitmassitehases kaks kuivatustorni.
  • Loe lähemalt...

  • Ebaseaduslik metsaraie Ida-Virumaal ti le miljoni krooni keskkonnakahju
    Keskkonnainspektsiooni Ida- Virumaa inspektorid avastasid eelmise aasta sgisel Lganuse vallas ebaseadusliku metsaraie, millega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati ligi 1,4 miljonit krooni.
    Keskkonnakaitseinspektorid kontrollisid Lganuse vallas hel merersel maaksusel tehtud metsaraiet ning selgus, et raieluba puudus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Euroopa orkaanid puiduhindu ei mjuta
    Selgunud on kahju, mille orkaanid Per ja Kyrill on Euroopa metsadele tekitanud. Kokku murdsid orkaanid Euroopa riigimetsade assotsiatsiooni (EUSTAFOR) andmetel 53 850 000 tihumeetrit puitu.
  • Loe lähemalt...

  • Soomlased mvad energiapuitu Interneti kaudu
    Phja-Karjalas alguse saanud energiapuidu raiekohtade Internetimk levib ajalehe Maaseudun Tulevaisuus andmeil le riigi kikidesse Soome metsakeskustesse. Interneti-teenuse Metsn Palstat abil saavad metsaomanikud teatada energiapuidu raiumise ja ka kultuuride hooldamise kohtadest.
  • Loe lähemalt...

  • Los Angeles ei loobu oma palmidest
    Kui USA suuruselt teine linn Los Angeles hletas tnavu aasta alguses ksmeelselt he palmiliigi istutamise piiramise poolt, ei teatud veel, kui suurt huvi see kogu maailmas meediale pakub. Ndalate jooksul kirjutati sellest paljude riikide ajakirjanduses ning anti teada, et Los Angeles on kaotamas oma vapipuid, mis on teinud linna kuulsaks filmides ja postkaartidel.
    Segadus algas pev prast hletust linnanukogus, kui uudiste agentuur The Associated Press andis teada, et linn plaanib asendada vaingtooniapalmid, mis surevad, selliste kohalike liikidega nagu tammed ja plaatanid.
  • Loe lähemalt...

  • Euroopa riigid arendavad bioenergia tootmist
    Olukord rahvusvahelisel ktuseturul on nii tsine, et mitu Euroopa riiki pole jnud ootama Euroopa Liidu regulatsioone, vaid arendavad ise hoogsalt bioenergia tootmist. Kiiret reageerimist phjustavad nafta ja maagaasi krge hind, pessimistlikud prognoosid ning suurte energiafirmade monopol energiaturul, kirjutab ajaleht Maaseudun Tulevaisuus.
  • Loe lähemalt...

  • Soomlased petasid lne-aafriklastele metsapletamist
    Soome spetsialistid on vlja arendanud ssteemi, korraldamaks kontrollitud metsatulekahjusid Lne- Aafrikas asuvas Burkina Fasos. Projekt on vga thtis Burkina Faso pllumajandusele ja loodusele.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsandusttajatel lks Euroopa suusavistlustel hsti
    Itaalias Brussonis 29. jaanuarist 2.
  • Loe lähemalt...

  • Liigne vaigukogumine hvardab viirukipuud
    Viiruk on miski, ilma milleta igeusklikud ja katoliiklased oma juluphi ja isegi igaphapevast jumalateenistust ette ei kujuta. Ohter viirukivtmine aga hvardab lpu teha viirukivaiku andvale puule, peamiselt Eritreas kasvavale viirukipuule (Boswellia).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Metsastunud, aga mitte metsik Eesti
    Justunud on uus metsaseadus. Sel puhul on asjakohane mtiskleda, kuidas oleme judnud praeguse metsanduseni.
  • Loe lähemalt...

  • Metsasektori klapind peaks olema laiem
    Metsa ja temast saadavaid hvesid peame enesestmistetavaks. Niteks siis, kui seenel kime vi htul kodus kaminat vi ahju
    ktame.
  • Loe lähemalt...

  • RMK ja teised Euroopa riigimetsa majandajad
    RMK on alati taotlenud olla konkurentsivimeline. Eesti ainsa riigitulundusasutusena on RMK tegevusele suunatud teravam pilk kui tavalisele riigiasutusele vi riigi rihingule.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti puitktuste tulevikuvljavaated
    Bioenergia valdkonda kuuluvatest energiaallikatest on perspektiivsed kik puitktused. Vaatleme nende ktuste kasutamise
    vimalusi ja probleeme Eestis lhemalt.
  • Loe lähemalt...

  • Sajand metsakuivenduse klassiku Edgar Puide snnist
    Edgar Puide on metsanduslukku linud kui vanema plve metsakuivenduse spetsialist
    ja oma valdkonna kirjanduselu edendaja Rootsis.
  • Loe lähemalt...

  • Sstva metsanduse seire infossteemi loomislugu
    Sstva metsanduse seire infossteem hakkab ilmet vtma. Ssteem htlustab haldusasutuste td ja vimaldab metsaandmeid uut moodi koguda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Metsandal

    Tnavuse metsandala juhtlause: Mets lheb peale
    Eestlased peavad end metsarahvaks. Nii palju metsa, kui Eestis praegu, pole meil viimastel sajanditel olnud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Metsaseadus

    Npuniteid metsaomanikule uue metsaseaduse kohta
    Tnavu 1. jaanuaril justunud metsaseadus toob metsaomanikele mndagi uut.
  • Loe lähemalt...

  • Uus metsaseadus: kas pidur vi arendaja?
    Prast Eesti taasiseseisvumist kehtib meil juba kolmas metsaseadus. Pris uut seadust teha ja vana kehtetuks tunnistada tasub kummatigi vaid siis, kui kogu senise seaduse mte ja ideoloogia vajab muutmist.
  • Loe lähemalt...

  • Uus seadus vib soodustada metsaomanike passiivsust
    Uues seaduses sisalduvad metsamajanduskavade ja tagatisraha nue vivad prssida metsaomanike toimekust. Artiklis on kasutatud andmeid Enn Prdi ettekandest Metsakasutus hetkeolukord ja tulevik.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaseadus tekitab vastuseta ksimusi
    Kuidas mjutavad erametsakeskuse jagatavad toetused Euroopa Liidu htset konkurentsipoliitikat? Mida ktkeb tegelikult
    miste sstev metsamajandus?
  • Loe lähemalt...

  • Metsaseadus peab thtsaks looduskaitset
    Esimest korda on metsaseaduses snaselgelt kirjas seaduse eesmrk: tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    UUENENUD TEADUSAJAKIRI METSANDUSLIKUD UURIMUSED 45
    Alates 2006. aastast on muutunud paljudele metsameestele tuttava teadusajakirja Metsanduslikud Uurimused toimetuskolleegium ning ajakirjal on ka uus peatoimetaja.
  • Loe lähemalt...

  • METSA HINDAMINE
    Koostanud Jri Jnes, Allar Padari
    Tartus 2004. aastal trkitud raamatuke kujutab endast metsa hindamise aabitsat.
  • Loe lähemalt...

  • METSA RELASKOOPMTMINE
    Koostanud Jri Jnes
    Eesti erametsa keskus andis 2004. aastal vlja 19-lehekljelise brori, mis ksitleb relaskoopmtmise petust.
  • Loe lähemalt...

  • METSANDUSLIKUD UURIMUSED 44
    Koostanud ja toimetanud Malle Kurm
    Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi llitatud vljaanne on viimane, mis ilmunud endisel kujul. 144-lehekljeline kogumik ngi trkivalgust mdunud aasta lpus ning sisaldab 10 artiklit metsanduse eri valdkondadest.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet