RMK on alati taotlenud olla konkurentsivõimeline. Eesti ainsa riigitulundusasutusena on RMK tegevusele suunatud teravam pilk kui tavalisele riigiasutusele või riigi äriühingule. RMK peab oma staatust õigustama ja tõestama, et võtnud vastu uue metsaseaduse, on Riigikogu valinud otstarbeka riigimetsa majandamise mudeli.

Selleks, et midagi tõestada, tuleb rääkida faktide keeles: vähe on neid, kes majanduses ilukõnet ja enesekiitust usuvad. Riigitulundusasutus ei saa minna börsile ega aktsiate hinna kaudu maailmale ja eelkõige Eestimaale oma tegevuse efektiivsust ja RMK väärtust tõestada. Seepärast peab organisatsioon oma arengut ja väärtust teistmoodi kindlustama.

Üks mooduseid, mida RMK-s on rakendatud algusest saadik, seisneb põhiprotsesside efektiivsuse võrdlemises erasektoriga Eestis. RMK tegutseb avatud turu tingimustes ja saab oma tegevust suuresti korraldada eri hangete ja pakkumiste kaudu. Kuna riigiasutuste kohta kehtib palju ettekirjutusi, on raamid üsna kitsad ning RMK on sunnitud teatud teenuseid sisse ostma odavamalt ja vähem atraktiivsetelt partneritelt, kui me seda soovime. Nõnda halveneb ostetavate teenuste kvaliteet ja asjaajamine muutub keerukaks ning kohmakaks. Siiski võimaldab see protsess saada ülevaate turuhindadest ja sunnib organisatsiooni otsima hangete puhul parimaid mudeleid, sealhulgas pikaajalisi partnereid. Saadud info võimaldab aga ka oma töötajate tegevuse tõhusust mõõta. Kuna RMK paljud protsessid on tavalised tootmisprotsessid – raiete korraldamine, puidu transport, metsa hooldus, metsaparandus jne. –, saab seda võrrelda erasektoriga. Samas on RMK-l tegevusvaldkondi, mida on raske või ebaotstarbekas kõrvutada erasektoriga. Seepärast on RMK oma põhiprotsessid jaganud suures plaanis kaheks: tulu teenimisega seotud tegevus, kus toodangul on selgelt kirjeldatav klient, ja nn. tasuta teenused, mille puhul pole konkreetset maksujõulist klienti, kuid sellena saab käsitada Eesti riiki, kes väärtustab metsi ja nende tasakaalus arengut. Selle viimase põhiprotsessi peamised tegevused on maakasutuse ja metsa mitmekülgse kasutuse planeerimine, metsakasvatuse korraldamine, puhkemajanduse ja teiste avalike funktsioonide tagamine ja metsakasutuse teenuste osutamine. Siin on väga raske oma tegevuse efektiivsust mõõta ja sageli on piiravaks teguriks lihtsalt rahalised võimalused. Ehk siis RMK nõukogu kui metsaomaniku huvide esindaja metsapoliitiline tahe.
RMK senine tegevus on näidanud, et ainult RMK nõukogu rahulolust on vähe, organisatsiooni tõhusust on vaja hinnata laiemalt ja saavutada kõigi metsaga seotud huvigruppide toetus.
Selleks, et oma arengust ja hetkeseisust paremat pilti saada ning seda oma klientide ja partneritega jagada, võtavad organisatsioonid mõõtu ka rahvusvaheliselt. RMK osales rahvusvahelises benchmarking’i projektis, kus prooviti vaadata mõnede numbrite taha ja võrrelda Euroopa riigimetsa majandamise organisatsioone.
Projektis osales 14 riigimetsade organisatsiooni Euroopast: Austriast, Baierist, Tshehhi Vabariigist, Inglismaalt, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Hollandist, Põhja-Iirimaalt, Norrast, Rumeeniast, Shotimaalt ja Slovakkiast. Andmed kogus, metoodika koostas ja analüüsi tegi Soome firma Savcor Indufor Oy. Projekti eesmärk oli paremini mõista organisatsioonide tulude ja kulude struktuuri, võrrelda end teistega, selgitada välja andmelünkade ja infosüsteemide arendamise vajadused ja määrata kindlaks kulutõhususe parandamise prioriteetsed valdkonnad.
Projekti muutis keerukaks osalevate organisatsioonide eesmärkide ja keskkonna suur mitmekesisus, ennekõike loodusolud. Organisatsioonide majandatavad alad ulatuvad 60 000 hektarist 4 300 000 hektarini ja kasvava metsa tagavara hektari kohta erines kuus korda, juurdekasv aga üheksa korda. Veidi üle poole osalevatest organisatsioonidest taotlevad kasumit, ülejäänud panevad kasumi asemel rõhku ühiskondlikele funktsioonidele.
Võtnud vaatluse alla riigimetsast saadava tulu, selgus, et tavaliselt saavad kasumit taotlevad riigimetsa majandajad puhastulu just puidu või kasvava metsa müügist. Mõne tulud on avalike funktsioonidega seotud lisakulude tõttu väga piiratud või on nende rahakäive lausa negatiivne. Puhkemajanduse ega kaitsealade majandamisega kulude tagasiteenimine on piiratud ega ole enamasti võimalik. Puidu hinnad ja tööoperatsioonide tõhusus varieeruvad suuresti, ent puhastulu teenimise jaoks on tähtsad mõlemad tegurid. Siiski näitab analüüs, et mõnedel organisatsioonidel on palju enam potentsiaali puhastulu saada kui teistel ja kaugeltki kogu potentsiaali pole ära kasutatud.
Puidutootmise kulu hõlmas keskmiselt 68% organisatsioonide kogukuludest ja kõikus vahemikus 19–94%. Järelikult on see peamine võimalus kulusid kokku hoida.
Otseste kulude puhul selgus, et kuus puidu tootmisega otseselt seotud operatsiooni (uuendusraie, hooldusraie, kokkuvedu, transport, istutamine, pinnase ettevalmistamine) annab 20– 60% ärieesmärkidel tehtava töötluse kogukuludest. Ilmnes, et tööviljakus varieerub mõnevõrra. Samalaadsetes tingimustes tehtud raie, kokkuveo ja maanteetranspordi puhul erinevad kulud ühiku kohta isegi 2–3 korda. Osa erinevusi on tingitud organisatsioonidest mitteolenevatest teguritest.
Mida saaks riigimetsa majandajad ise ära teha, sealhulgas RMK? Peamine puhastulu suurendamise võimalus on kontrollida kulusid, sest enamasti on riigimetsa majandajal piiratud võimalused tulusid suurendada. Seda saab põhiliselt teha vaid äritegevust mitmekesistades. Seega on esmatähtis leida sobivaim meetod puidu tootmise tõhususe hindamiseks ja parim kulude optimeerimise vahend. Enamasti on organisatsioonides rohkem potentsiaali, vähendamaks administratiivkulusid kui otseseid kulusid.
Hinnates, kuidas RMK teiste hulgas välja paistab, võib sedastada, et pilt on päris hea, aga seda saaks siiski suuresti parandada. Metsaseaduse järgi ei seisne RMK kui tulundusasutuse kasumlikkuse taotlus kasumi maksimeerimises, vaid pigem kulude tasateenimises: metsamajandamisest saadud tulu peab tagama piisavad vahendid, et töötada välja majanduskavad, teha kohustuslikud metsamajandustööd, täita avalikke funktsioone ja kanda kindlaks määratud osa puidu müügist saadud metsatulust riigieelarvesse.
RMK tulu metsamajandusest jäi maha ainult Slovakkiast ja edestas veidi Soomet. Puhastulult raiemahu kohta (135 kr/tm) kuulume esimeste hulka, jäädes maha vaid Austriast, Soomest, Slovakkiast ja Baierist. Kõrvutades puidu tootmise ja müügi osakaalu tulubaasist, sõltub RMK võrreldavate organisatsioonide seas enim puidumüügist.
Peale tulu teenivate ja tasuta teenuste (puhkevõimalused) kasvatab RMK ka metsataimi ja -seemneid (eelkõige oma tarbeks). Kuigi peale puidu tootmise ja müügi toovad teised valdkonnad üldjuhul kahjumit, suutis organisatsioon 2004. aastal saada ligi 300 miljonit krooni puhastulu, mis teeb 272 krooni hektari kohta. Enamik sellest kanti üle riigieelarvesse, kuhu metsamajanduse arvelt laekus analüüsitud perioodil keskmiselt 172 miljonit krooni metsatulu aastas.
Kuna keskmine kulu metsaraiele ja -transpordile on väike, oli Eesti 2004. aastal üks väikseimate tootmiskuludega riike rühmas. Paraku on need näitajad viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Halduspersonali tööviljakuselt hektari kohta (967 ha/inimese kohta) oleme endiste sotsialismimaade rühmas teistest ees, kuid jääme maha nimekirja alguses olevatest Austriast, Soomest, Prantsusmaast ja Norrast (selle rühma keskmine on 1736 ha/ inimese kohta).
Eestis annab riigimetsandus tööd 0,12% elanikkonnast ja 0,24% riigi tööjõulisest elanikkonnast. Keskmiselt loob iga 1000 hektarit riigimetsamaad 1,5 töökohta.
Kokku võttes: RMK areng on olnud kiire ja organisatsiooni efektiivsus on päris hea. Siiski saab üht-teist paremini majandada; tõhususe kasvu peamine potentsiaal seisneb metsakasvatuse ja puidutootmisega seotud haldusvõimekuse parandamises.