1/2007



Artiklid
RMK ja teised Euroopa riigimetsa majandajad

RMK on alati taotlenud olla konkurentsivimeline. Eesti ainsa riigitulundusasutusena on RMK tegevusele suunatud teravam pilk kui tavalisele riigiasutusele vi riigi rihingule. RMK peab oma staatust igustama ja testama, et vtnud vastu uue metsaseaduse, on Riigikogu valinud otstarbeka riigimetsa majandamise mudeli.

Selleks, et midagi testada, tuleb rkida faktide keeles: vhe on neid, kes majanduses iluknet ja enesekiitust usuvad. Riigitulundusasutus ei saa minna brsile ega aktsiate hinna kaudu maailmale ja eelkige Eestimaale oma tegevuse efektiivsust ja RMK vrtust testada. Seeprast peab organisatsioon oma arengut ja vrtust teistmoodi kindlustama.

ks mooduseid, mida RMK-s on rakendatud algusest saadik, seisneb phiprotsesside efektiivsuse vrdlemises erasektoriga Eestis. RMK tegutseb avatud turu tingimustes ja saab oma tegevust suuresti korraldada eri hangete ja pakkumiste kaudu. Kuna riigiasutuste kohta kehtib palju ettekirjutusi, on raamid sna kitsad ning RMK on sunnitud teatud teenuseid sisse ostma odavamalt ja vhem atraktiivsetelt partneritelt, kui me seda soovime. Nnda halveneb ostetavate teenuste kvaliteet ja asjaajamine muutub keerukaks ning kohmakaks. Siiski vimaldab see protsess saada levaate turuhindadest ja sunnib organisatsiooni otsima hangete puhul parimaid mudeleid, sealhulgas pikaajalisi partnereid. Saadud info vimaldab aga ka oma ttajate tegevuse thusust mta. Kuna RMK paljud protsessid on tavalised tootmisprotsessid raiete korraldamine, puidu transport, metsa hooldus, metsaparandus jne. , saab seda vrrelda erasektoriga. Samas on RMK-l tegevusvaldkondi, mida on raske vi ebaotstarbekas krvutada erasektoriga. Seeprast on RMK oma phiprotsessid jaganud suures plaanis kaheks: tulu teenimisega seotud tegevus, kus toodangul on selgelt kirjeldatav klient, ja nn. tasuta teenused, mille puhul pole konkreetset maksujulist klienti, kuid sellena saab ksitada Eesti riiki, kes vrtustab metsi ja nende tasakaalus arengut. Selle viimase phiprotsessi peamised tegevused on maakasutuse ja metsa mitmeklgse kasutuse planeerimine, metsakasvatuse korraldamine, puhkemajanduse ja teiste avalike funktsioonide tagamine ja metsakasutuse teenuste osutamine. Siin on vga raske oma tegevuse efektiivsust mta ja sageli on piiravaks teguriks lihtsalt rahalised vimalused. Ehk siis RMK nukogu kui metsaomaniku huvide esindaja metsapoliitiline tahe.
RMK senine tegevus on nidanud, et ainult RMK nukogu rahulolust on vhe, organisatsiooni thusust on vaja hinnata laiemalt ja saavutada kigi metsaga seotud huvigruppide toetus.
Selleks, et oma arengust ja hetkeseisust paremat pilti saada ning seda oma klientide ja partneritega jagada, vtavad organisatsioonid mtu ka rahvusvaheliselt. RMK osales rahvusvahelises benchmarkingi projektis, kus prooviti vaadata mnede numbrite taha ja vrrelda Euroopa riigimetsa majandamise organisatsioone.
Projektis osales 14 riigimetsade organisatsiooni Euroopast: Austriast, Baierist, Tshehhi Vabariigist, Inglismaalt, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Hollandist, Phja-Iirimaalt, Norrast, Rumeeniast, Shotimaalt ja Slovakkiast. Andmed kogus, metoodika koostas ja analsi tegi Soome firma Savcor Indufor Oy. Projekti eesmrk oli paremini mista organisatsioonide tulude ja kulude struktuuri, vrrelda end teistega, selgitada vlja andmelnkade ja infossteemide arendamise vajadused ja mrata kindlaks kuluthususe parandamise prioriteetsed valdkonnad.
Projekti muutis keerukaks osalevate organisatsioonide eesmrkide ja keskkonna suur mitmekesisus, ennekike loodusolud. Organisatsioonide majandatavad alad ulatuvad 60 000 hektarist 4 300 000 hektarini ja kasvava metsa tagavara hektari kohta erines kuus korda, juurdekasv aga heksa korda. Veidi le poole osalevatest organisatsioonidest taotlevad kasumit, lejnud panevad kasumi asemel rhku hiskondlikele funktsioonidele.
Vtnud vaatluse alla riigimetsast saadava tulu, selgus, et tavaliselt saavad kasumit taotlevad riigimetsa majandajad puhastulu just puidu vi kasvava metsa mgist. Mne tulud on avalike funktsioonidega seotud lisakulude tttu vga piiratud vi on nende rahakive lausa negatiivne. Puhkemajanduse ega kaitsealade majandamisega kulude tagasiteenimine on piiratud ega ole enamasti vimalik. Puidu hinnad ja toperatsioonide thusus varieeruvad suuresti, ent puhastulu teenimise jaoks on thtsad mlemad tegurid. Siiski nitab anals, et mnedel organisatsioonidel on palju enam potentsiaali puhastulu saada kui teistel ja kaugeltki kogu potentsiaali pole ra kasutatud.
Puidutootmise kulu hlmas keskmiselt 68% organisatsioonide kogukuludest ja kikus vahemikus 1994%. Jrelikult on see peamine vimalus kulusid kokku hoida.
Otseste kulude puhul selgus, et kuus puidu tootmisega otseselt seotud operatsiooni (uuendusraie, hooldusraie, kokkuvedu, transport, istutamine, pinnase ettevalmistamine) annab 20 60% rieesmrkidel tehtava ttluse kogukuludest. Ilmnes, et tviljakus varieerub mnevrra. Samalaadsetes tingimustes tehtud raie, kokkuveo ja maanteetranspordi puhul erinevad kulud hiku kohta isegi 23 korda. Osa erinevusi on tingitud organisatsioonidest mitteolenevatest teguritest.
Mida saaks riigimetsa majandajad ise ra teha, sealhulgas RMK? Peamine puhastulu suurendamise vimalus on kontrollida kulusid, sest enamasti on riigimetsa majandajal piiratud vimalused tulusid suurendada. Seda saab philiselt teha vaid ritegevust mitmekesistades. Seega on esmathtis leida sobivaim meetod puidu tootmise thususe hindamiseks ja parim kulude optimeerimise vahend. Enamasti on organisatsioonides rohkem potentsiaali, vhendamaks administratiivkulusid kui otseseid kulusid.
Hinnates, kuidas RMK teiste hulgas vlja paistab, vib sedastada, et pilt on pris hea, aga seda saaks siiski suuresti parandada. Metsaseaduse jrgi ei seisne RMK kui tulundusasutuse kasumlikkuse taotlus kasumi maksimeerimises, vaid pigem kulude tasateenimises: metsamajandamisest saadud tulu peab tagama piisavad vahendid, et ttada vlja majanduskavad, teha kohustuslikud metsamajandustd, tita avalikke funktsioone ja kanda kindlaks mratud osa puidu mgist saadud metsatulust riigieelarvesse.
RMK tulu metsamajandusest ji maha ainult Slovakkiast ja edestas veidi Soomet. Puhastulult raiemahu kohta (135 kr/tm) kuulume esimeste hulka, jdes maha vaid Austriast, Soomest, Slovakkiast ja Baierist. Krvutades puidu tootmise ja mgi osakaalu tulubaasist, sltub RMK vrreldavate organisatsioonide seas enim puidumgist.
Peale tulu teenivate ja tasuta teenuste (puhkevimalused) kasvatab RMK ka metsataimi ja -seemneid (eelkige oma tarbeks). Kuigi peale puidu tootmise ja mgi toovad teised valdkonnad ldjuhul kahjumit, suutis organisatsioon 2004. aastal saada ligi 300 miljonit krooni puhastulu, mis teeb 272 krooni hektari kohta. Enamik sellest kanti le riigieelarvesse, kuhu metsamajanduse arvelt laekus analsitud perioodil keskmiselt 172 miljonit krooni metsatulu aastas.
Kuna keskmine kulu metsaraiele ja -transpordile on vike, oli Eesti 2004. aastal ks vikseimate tootmiskuludega riike rhmas. Paraku on need nitajad viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Halduspersonali tviljakuselt hektari kohta (967 ha/inimese kohta) oleme endiste sotsialismimaade rhmas teistest ees, kuid jme maha nimekirja alguses olevatest Austriast, Soomest, Prantsusmaast ja Norrast (selle rhma keskmine on 1736 ha/ inimese kohta).
Eestis annab riigimetsandus td 0,12% elanikkonnast ja 0,24% riigi tjulisest elanikkonnast. Keskmiselt loob iga 1000 hektarit riigimetsamaad 1,5 tkohta.
Kokku vttes: RMK areng on olnud kiire ja organisatsiooni efektiivsus on pris hea. Siiski saab ht-teist paremini majandada; thususe kasvu peamine potentsiaal seisneb metsakasvatuse ja puidutootmisega seotud haldusvimekuse parandamises.


Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet