1/2007



Artiklid
Sajand metsakuivenduse klassiku Edgar Puide snnist

Edgar Puide
Erakogu
Edgar Puide on metsanduslukku linud kui vanema plve metsakuivenduse spetsialist
ja oma valdkonna kirjanduselu edendaja Rootsis.

DIPLOMIT KSITLES PHJAVETT JRVSELJA METSAMAADEL
Edgar Leopold Puide (endine nimi Puksmann) sndis 5. veebruaril 1907 Tallinnas sepa pojana. 1926. aasta juunis lpetas ta riigi histehnika gmnaasiumi reaalharu ja astus sama aasta sgisel Tartu likooli metsaosakonda. lipilasena oli Edgar Puide tuntud agara laulu- ja pillimehena. 1929. aasta suvevaheajal ttas ta Tartu likooli ppemetskonnas maamdutdel, mille kigus tpsustati metskonna ringpiiri ja kaardistati soosaared. Aastail 19301933 oli ta samas katsetde assistent. Sel ajal mtis ta muu hulgas phjavee taset phjaveekaevudes, mis olid rajatud kuuse-, mnni-, kase- ja haavapuistutes ning vrdlevate andmete saamiseks ka rabas ja karjamaal. Jrvseljal elades oli ta innukas jahi- ja kalamees.

1933. aastal lpetas Edgar Puide metsaosakonna teoreetilise kursuse. Prast sjaveteenistust ttas ta mnda aega Tudu metskonnas metsnikuna. 21. detsembril 1935. aastal kaitses ta diplomitd Phjaveepinna kikumine metsamaadel likooli ppeja katsemetskonnas 1930.1934. aastal. Metsaosakonna lpetas ta cum laude. Alates 1. juunist 1936 ttas Edgar Puide Voltveti metsakoolis: ta petas geodeesiat, metsakuivendust ja ehitust.

EMIGRATSIOONIS JTKUS T METSAKUIVENDUSE VALLAS
1944. aasta sgisel emigreerus Edgar Puide Rootsi ja leidis peagi td sealses metsadevalitsuses. Doktor Elmar Kohh on tema kohta 1957. aastal kirjutanud: Juba ppe- ja Katsemetskonnas ttas ta edukalt loodimisaparaadiga, et avastada neid nappe langussentimeetreid, mis Peipsi-vesikonnas veel olid silinud jajajrgsest ebahtlasest maatusust. Uuel kodumaal jrgnes tieline spetsialiseerumine metsakuivendusprobleemidele. Magister Viktor Obet on aga hes 1955. aasta kirjutises kirjeldanud, kuidas Edgar Puidet soovitati 1945. aastal tle Rootsi riigimetsade valitsusse: Peadirektoril oli hea meel nimekirja kttesaamisest, aga ksis, kas meil on kohast nooremat meest anda kraavitamistde peale. tlesin, et meil on kohe paras mees olemas. Tuli meelde E. Puide, sest olin teda ninud Peravalla ppemetskonnas kraavisid loodimas ja phjavee sgavusi mtmas neil aegadel, kui mina olin ka seal abiassistent. tlesin temale vastava kandidaadi, aga et enne selle lpliku esitamist pean lbi rkima prof. Mathieseniga, kui meie ametliku esindajaga. Nii see siis ji. Rutates alla professori juurde, ta kuulas minu uudised ra ja oli nus, mis olin ette pannud.
Nii vetigi Edgar Puide tle Rootsi riigimetsade ja domeenide generaaldirektsiooni metsakuivenduse konsulendina. Philiselt sel alal ttas ta kuni pensionile minekuni. 1964. aastal mrati ta kohakaasluse korras kuningliku metsalikooli metsakuivenduse ppejuks.

VILJAKAS KIRJAMEES JA KIRJANDUSELU EDENDAJA PAGULUSES
Oma phit krval oli Edgar Puide viljakas kirjamees. Eestis elades ilmus temalt kirjutisi ajakirjas Eesti Mets. 1936. aastal avaldati Tartu likooli metsaosakonna toimetistes tema diplomit. Rootsis ilmus tema sulest rohkesti artikleid ajakirjas Eesti Metsamees Eksiilis. Nii kirjutas ta Kolmanda Maailma metsakongressist, Hiinast leitud uuest puuliigist, Euroopa pgenikest Luna-Ameerika metsanduses, professor Mathiesenist tema 60. snnipeva puhul jne. Hulk kirjutisi ksitles Rootsi metsade kuivendamist ja vetamist, samuti Rootsis ja Soomes korraldatud ekskursioone, tutvumaks metsakuivendusega. Ta jlgis kirjanduse kaudu ka metsakuivendust Kodu-Eestis ja avaldas kommentaare Eestis llitatud sellealaste kirjutiste kohta. 1976. aastal ilmus Edgar Puide sulest pikem levaade Eesti metsateadlaste hingust Rootsis. Peale pikemate kirjutiste on ta avaldatud rohkesti lhilevaateid Rootsis elavatest eesti metsateadlastest nende juubeli puhul, aga ka nekrolooge.
Edgar Puidel oli Rootsis rohkesti hiskondlikke lesandeid. Juba varsti prast Stockholmi saabumist valiti ta Eesti Komitee metsasektsiooni laekuriks. Alates 1956. aasta aprillist oli ta Eesti metsateadlaste hingu juhatuse liige, 1975. aasta mrtsist aga selle hingu esimees. Samuti oli ta professor Andres Mathieseni nimelise kapitali nukogu liige ja kuulus alates 1956. aastast ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis toimetusse.
Kuigi Edgar Puide ttas hulk aastaid tulemusrikkalt Rootsi metsade hvanguks, oli tema unistuseks prduda tagasi Eestisse. See soov paraku ei titunud. Edgar Puide suri 27. aprillil 1986. aastal. Tema prm puhkab Stockholmi Metsakalmistul.




Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet