1/2007



Metsaseadus
Metsaseadus peab thtsaks looduskaitset

Esimest korda on metsaseaduses snaselgelt kirjas seaduse eesmrk: tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine.

UUS IGUSAKT NITAB MUUTUST METSANDUSE
SUUNAJATE MTTEVIISIS


Tnavuse aasta alguses justunud metsaseadus
ti metsade looduse mitmekesisuse
tagamise ja kaitsealade metsade majandamise
iguslikus korralduses kaasa
mningaid muudatusi. Samamoodi kui
eelmine seadus piiritleb uus igusakt
olulised loodus- ja keskkonnakaitse
misted, nagu kaitsemets, hoiumets, vriselupaik,
silikpuu. Et tagada metsade
sstlik majandamine, stestab seadus
raiete, metsauuenduse, metsakaitse jm.
nuded. Isegi esmajoones tuttavas snastuses
peitub hulk uusi nansse, mida
tuleb osata silmas pidada. Loomulikult
on vrskes metsaseaduses ka ht-teist
pris uut.

Esimest korda on snaselgelt kirjas metsaseaduse eesmrk: tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine. Seejuures on tpsustatud, et metsa majandamine on sstev vaid siis, kui on tagatud ka metsakasutuse koloogilised vajadused ja elustiku mitmekesisus. Samuti on esimest korda mrgitud, et riigi lesanne on tagada metsaelustiku mitmekesisus. Eelmise seaduse reguleerimisala oli metsa majandamine taastuva loodusvarana, et tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid, kahjustamata phjendamatult looduskeskkonda.
Seega on seadus oma lhtekohad mber snastanud, tuues esiplaanile looduskaitse. Uus igusakt ilmestab metsanduse suunajate mtteviisi muutust.

KAITSEALADEL VIMALDATAKSE VALIKRAIEID
Sstva metsanduse phialuseks peetavat valikraiet on ndsest lubatud teha ainult siis, kui on vaja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ja elutingimusi; raie eeldus on kaitstava ala kaitsekorralduskava vi liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava. Eelmises metsaseaduses ei olnud valikraie piiratud ksnes looduskaitseseaduses ette nhtud juhtudega ning seda vis teha ka vljaspool kaitstavaid alasid. Nd pakub seaduselooja majandusmetsa majandamiseks psimetsana vlja teisi vimalusi, nt. harvendusraie, pika raiejrkude vahega turberaie, ksikute puude raie. Kaitsealadel vib endiselt teha valikraieid. Phiprobleem seisneb selles, et enamikul kaitsealadel pole kaitsekorralduskavasid ja alati ei saa valikraiet kavandada ka liikide halbadele elutingimustele viidates. Uue seaduse valguses otsustab seda, kas lubada vi keelata valikraiet, peamiselt kaitsekorralduskava ja tegevuskava koostaja. Seda vimalust tuleb edaspidi kavu kokku seades hoolikalt kaaluda ja huvipooltega koosklastatult kasutada.

SIILUDENA PAIKNEVATE ERAMAADE KORRAL EI OLE VLISTATUD ULATUSLIKE LAGERAIELANKIDE TEKE
Lageraielangi maksimaalne pindala on vrreldes varasemaga jnud samaks, s.o. kaitsemetsades 2 hektarit ning tulundusmetsa okaspuu- ja kvalehtpuupuistutes 5 hektarit ja pehmelehtpuupuistutes 7 hektarit. Kll on paaril juhul vhendatud lankide lubatud laiust. Lageraielangi lubatud laius pehmelehtpuupuistutes on vhenenud 150 meetrilt 100 meetrini. Uuendus on seegi, et loometsade krval ei tohi nd ka sambliku kasvukohatpides raielangi laius letada 30 meetrit ja pindala 2 hektarit.
Kahjuks pole uues metsaseaduses varasemat nuet, mis lubas lageraielangi krvale teha teise alles teatud aja mdudes. Vastav nue kehtib kll he omandi piires, kuid ei laiene krvuti asuvatele eri omanike kinnistutele. Seega ei takista kitsaste siiludena paiknevate eramaade korral mitte miski ulatuslike raiesmike teket. Seadus ksitleb metsa kinnistuphiselt, kuid peaks haarama tervikuna. Kannatab maastiku terviklikkus ning ka metsamaal luuakse paiguti alad, kus metsaliikidel napib levikuks metsa. Suurte lageraiealadega kaasneb enamasti suur keskkonnakahju risk ning samuti on raskendatud metsa uuenemine.

ELUSTIKU MITMEKESISUST TAGAVATELE PUUDELE ON ASJATULT STESTATUD MAKSIMAALNE LUBATUD ARV
Lageraie korral tuleb langile peale seemne- ja silikpuude alles jtta elustiku mitmekesisuse hoiuks vajalikud puud vi nende silinud pstiseisvad osad, mille tvepuidu kogumaht on vhemalt viis tihumeetrit he hektari kohta. Otsus vtta see ste ka uude igusakti oli kahtlemata ige. Paraku on ksitav ettekirjutus sraste puude suurima koguse ja mahu kohta. Seaduse alusel kehtestatud metsamajandamiseeskiri mrab lubatud piirarvuks hel hektaril 20 puud ja 25 tm tvepuitu. Seda on omajagu, kuid kas testi peab nuetele hsti vastava 21. ja 22. puu (nt. vana tamme) maha raiuma ksnes seetttu, et seadus ei jta muud vimalust. Ometi viksid needki puud pakkuda veel aastakmneid vi isegi -sadu elupaika haruldastele ja vhearvukatele liikidele. Seadust jrgides tuleks kahjuks maha vtta ka suure loodusvrtusega puud, mida majanduslikult ei olegi otstarbekas raiuda.
Plusspoolelt saab aga esile tuua asjaolu, et uus seadus annab vimaluse metsaraadamiseks kaitsealal, hoiualal ja psielupaigas, vttes aluseks kaitse-eeskirja vi kaitsekorralduskava. See lahendab kindlasti probleemid, mis on kaitstavatel aladel les kerkinud, leidmaks iguslik alus niitude taastamisele, vaadete avamisele jms.

VRISELUPAIKADE KAITSE TUGEVNEB
Uue seaduse abil juab erametsandusse palju toetusi. See on kiiduvrt ka looduskaitse seisukohalt, sest kige raskem on kaitsta loodusvrtusi maadel, mis kivad kest ktte. Toetused aga aitavad hoida maaomanike psivat huvi oma maade vastu kui maal on jrjepidev omanik, siis soovib ta oma metsa anda
Majandusmetsades on endistviisi kaitse all vriselupaigad. Erametsas hoitakse vriselupaiku nagu varemgi lepingute alusel. Nd aga slmitakse maaomanikuga notariaalne leping, millega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusigusega riigi kasuks. Nnda tagab riik, et vriselupaik silib ka metsaomanike vahetusel.
Uuendusena slmitakse lepingud nd ka kaitsemetsa kohta. See leevendab varasemat olukorda, kus kaitseala piiranguvndis ei saanud lepinguid slmida. Tegelikult polnudki seal vimalik vriselupaiku kaitsta, sest piiranguvndis pole raied valdavalt keelatud ning neid, kes oma metsa ainult heast tahtest majandamata jtavad, pole palju: krval asuvas tulundusmetsas makstakse ju selle eest raha.
Elustiku mitmekesisuse kaitset puudutab aga valusalt asjaolu, et uus seadus kehtestab vriselupaiga maksimaalseks suuruseks 7 hektarit, kuigi eelmises seaduses polnud pindalapiiranguid. Vaevalt et le 7 hektari suurustele vrtuslikele metsaosadele hakatakse eraldi kaitsealasid looma, nnda vivad ulatuslikumad suure kaitsevrtusega metsaosad jda sootuks kaitseta. Looduse mitmekesisuse seisukohast ohustab aga just seda laadi metsaosade vhesus metsaelustiku silimist. Uusi kaitsealasid on raske luua, samuti vtab see palju aega. Vttes arvesse Natura 2000 vrgustiku rajamise pingeid, on vheusutav, et keegi vtaks lhiajal ette 7 hektarist suuremad vriselupaigad ning paks neid ssteemselt ja sobiva kaitsekorraga liita kas praeguste kaitstavate objektide juurde (laienduste, lahustkkide, tsoneeringu muutustega) vi asutada uued kaitsealad.

KAITSEMETS ASUB KIKIDE KAITSTAVATE ALADE NING RANNA JA KALDA PIIRANGUVNDIS
Uues metsaseadus ksitab sootuks teistmoodi kaitsemetsi. Kui eelmine seadus loetles kohad, kus paikneb kaitsemets, siis uue igusakti jrgi asub kaitsemets kikide kaitstavate alade ning ranna ja kalda piiranguvndis. Muud alad, mis varem olid kohe arvatud kaitsemetsa kategooriasse survelise phjaveega alad, uuristus- ja tuuleohtlikud alad, lood ja muinsuskaitseobjektid saavad nd kaitsemetsa staatuse keskkonnaministri mrusega.
leminekuks uuele ssteemile on antud ks aasta. Loodetavasti on 1. jaanuariks 2008 keskkonna head seisundit tagavad olulised metsaalad saanud kaitsemetsaks, sest muidu pole alust seada piiranguid nende metsade majandamisele. Iseenesest on phimte mrata kaitsemetsad hea, sest nnda kehtestatakse htaegu eri kaitsefunktsiooniga kaitsemetsadele sobiv majandamisrezhiim. Taas pole seaduseloojad unustanud metsaomanikke: on stestatud vimalus kompenseerida omanikule metsast saamata jnud tulu vi hvitada lisakulud. Tsi, vaid nendes kaitsemetsades, mille majandamist prsivad olulised piirangud.
Uus seadus paneb RMK-le kohustuse teha kik td, mis on vajalikud selleks, et riigimetsa saaks vimalikult mitmeklgselt kasutada. See kohustus hlmab ka metsamajandustid kaitsealadel, tagamaks kaitstava objekti soodne seisund. Kohustus teha selles valdkonnas koostd on kirjas ka riikliku looduskaitsekeskuse ja RMK vahel 2006. a. detsembris slmitud lepingus. Uus ste on kaotanud eelmise metsaseaduse segaduse, kus riigimetsa valitseja oli kas RMK vi kaitseala valitseja ning kulude katmine oli alaline vaidlusksimus.
Kokku vttes: uus metsaseadus annab kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade koostajatele sna vabad ked, planeerimaks tegevust (valikraied, raadamine jmt.) kaitsealadel. Sedavrd suureneb ka vastavate eeskirjade ja kavade koostajate ning kinnitajate vastutus.
Nuab palju td, et seaduse vimalused metsaelustiku kaitseks toimiksid: dokumentide vormistamine, toetuste maksmine jt. Vajalikud alused seadus igatahes suures osas annab. Samuti on seadusega loodud eeldus maaomanike toetavale suhtumisele metsalooduse kaitsesse.



Riina Martverk, Kaili Viilma

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet