1/2007



Artiklid
Sstva metsanduse seire infossteemi loomislugu

Sstva metsanduse seire infossteem hakkab ilmet vtma. Ssteem htlustab haldusasutuste td ja vimaldab metsaandmeid uut moodi koguda. Kuidas idee sndis ja teostus?

INIMESE SOOV KOGEMUSI JAGADA ON IGIPLINE
Mets pakub rikkalikult elamusi: lkke res lauldud laul, hingemattev maastik, metsaelanike salapra jpm. Inimene on alati tahtnud oma mbrust kirjeldada: nimetada, lahterdada, vrrelda, mta, kaaluda, ldistada. Mets ei ole mingi erand. Ajast aega on tuntud huvi metsa vastu, jlgitud tema arengut ja metsaelanike elu, htlasi ptud hinnata metsas valitsevaid seadusprasusi ja inimese mju sellele. Metsamehed on jrjepidevalt koostanud metsade kirjeldusi ja kaarte, analsinud mtmisandmeid ning pidanud arvestust metsakasutuse le. Inimese oskuste paranedes on suurenenud tema mju metsade seisundile. Kogu maailmas tarbitakse puitu ja puittooteid ha rohkem, seeprast tuleb metsavarusid kasutada thusamalt. Eriti suure surve alla satuvad odava tooraine ja tjuga piirkonnad; sageli juhtub see just prast olulisi muutusi riigielu korralduses. Kiiresti muutuvates oludes on vga thtis saada teprast ja asjakohast teavet, et osata kigiti arvesse vtta metsaga seotud huvisid.

OLUKORD OLI KEHV MIDAGI TULI ETTE VTTA
Mdunud sajandi viimase kmnendi reformid Eestis puudutasid ka metsandust: asutusi tekkis ja kadus, vahetusid inimesed, muutusid seisukohad, riiklik metsassteem kujundati mber ja erametsandus hakkas kuju omandama. Uue hoo sai metsatstus. Paratamatult teisenes ka metsanduse andmehive korraldus. Riigiasutustel polnud levaadet metsas toimuvast.
Kmnendi keskpaigas seati metsateabe vallas uued sihid, tehti pingutusi, parandamaks olukorda. Hakati koostama metsainventeerimisandmete registrit, kasutama uusi hindamismeetodeid (niteks statistiline metsainventeerimine, kaugseire info analsimine, lageraiealade inventuurid jmt.) ning looma riigimetsa majandamise keskuse infossteemi. Edasiminek oli ilmne, kuid polnud siiski piisav, et hinnata muutusi metsanduses kiiresti ja thusalt. Koostades Eesti metsanduse arengukava aastani 2010, tdes teabekorralduse ja infossteemide trhm, et tuleb vlja ttada thus monitooringussteem, mille viivad ellu keskkonnateenistused.
Aastatuhande vahetusel oli metsanduse arendajate tulevikuvisioon jrgmine: leriigiline metsanduse infossteem (ja riiklik arvestus) phineb ennekike metsaregistril, statistilisel metsainventuuril ja sstva metsanduse infossteemil. Metsaregistrit peetakse metsakorralduse kigus inventeerimistdel kogutava teabe alusel. Statistiline metsainventuur lhtub teadusliku metoodika jrgi psiproovitkkidel hangitud andmetest. Infossteemi tarbeks koguvad andmeid jrelevalveasutused (peamiselt maakondade keskkonnateenistused), kontrollides raie- ja metsauuendustid ja tehes metsakaitseekspertiise. Rhutati, et infossteem peab olema GIS-phine, jrjepidevalt uuenev, vltima alginfo kogumist mitu korda ning vimaldama ristkasutust. Infossteemi loomise vajadus kinnistati ka arengukavas jrgmise tegevusena: sstva metsanduse monitooringuprogrammi (sh. kaugseire) kivitamine ning rakendamine Euroopa Liidu tukefondide kaasrahastamise abil 20022010.

LOOTUS IDEID ELLU VIIA TEKKIS 2001. AASTA KEVADEL
2001. aasta mrtsis avanes vimalus Euroopa Liiduga hinemise kigus kasutada metsanduse arendamiseks EL Phare programmi raha. Projekti kirjutamine ja koosklastamine vttis omajagu aega, nnda kirjutati programmi Sstva metsanduse tugevdamine Eestis rahastamise finantsmemorandumile alla alles 2003. aasta septembris. Projekti asus juhtima keskkonnaministeerium, kes mras projekti teostajaks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse. Phare projekti kogumaksumuseks kujunes 13 921 209 krooni, millest 9 881 017 krooni kaeti Phare 2003 programmi abil. Eesti kaasfinantseeringuks (4 040 192 krooni) saadi raha keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi metsanduse alamprogrammi kaudu ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse eelarvest.
Projekti phieesmrk oli luua infossteem ja rakendada seda maakondade keskkonnateenistustes (KKT), keskkonnainspektsioonis (KKI) ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses (MMK), parandamaks metsandushaldusasutuste td. Nhti ette koostada hindamismetoodika, soetada tark- ja riistvara, luua analsiksus ja petada metsandushalduse ttajaid kasutama ssteemi ning tegema vlitid. Projektil oli kolm suuremat alajaotust: sstva metsanduse seire infossteemi (SMSIS) loomine, kaasates vlisja kodumaiseid eksperte, tarkvara- ja riistvarahange. Vlispartneriks valiti konkursi korras Alam-Saksimaa metsaplaneerimisamet.

TID ALUSTATI 2003. AASTAL
Kigepealt tuli anda olukorrale hinnang. Hinnati infohive hetkeseisu ja metsandushaldust (kasutatavad hindamismeetodid, tkoormus, teabevahetus asutuste vahel, infottlus ja -vajadus). htlasi koostati esmane infossteemi lhtelesanne, mrati kindlaks kaugseireinfo kasutusvimalused (satelliidipiltide analsimine, GPS-vastuvtjate kasutamine vlitingimustes) ning koostati vlihindamise esmane metoodiline juhend.
Ekspertide kaasamise projekt kivitus 2004. aasta maikuus. Lhteuuringud olid selgitanud olukorra ja vajadused, nnda said vlis- ja eesti eksperdid asuda koostama SMSIS andmehive- ja -ttluse strateegiat. Selles snastati SMSIS arendamise phialused: limida ssteemi senised andmed ja IT-lahendused (ssteemi tkeskkonnaks on uuendatud metsaregistri tarkvara), hallata eri asutuste andmeid htses keskandmebaasis, vtta vlitdel kasutusele mobiilsed vahendid (GPS-seadmetega tahvelarvutid), luua metsateatiste, vlihindamise ja vriselupaikade andmete haldamiseks uued ruumiandmekihid ning vimaldada metsandushaldusasutustele andmete ristkasutust. Strateegia koosklastati projekti partnerite ja rakendusasutustega.
Koosklastatud SMSIS strateegia oli lhtealuseks ka riist- ja tarkvarahanke tehnilistele kirjeldustele. Nende kirjelduste koostamise kigus selgitati vlja metsandushaldusasutuste tprotseduurid, mida saaks kaasata infossteemi (metsateatiste menetlemine, vlihindamised, -inventuurid, -ekspertiisid).htaegu koostati vlitde metoodilist juhendit. Siiani ei olnud htset koosklastatud vlihindamiste juhendit metsaspetsialistidele. Metoodiline juhend valmis 2005. aasta veebruariks, kuid hangetega nii hsti ei linud: hankeprotseduuride korra muutuste tttu lkkus hangete vljakuulutamine edasi.

VLITDE METOODIKAT KATSETATI 2005. AASTAL, TARKVARA PEAMISELT 2006. AASTAL
Vlitde metoodikat testiti 2005. aasta aprillis ja mais kaheksapevasel seminaril Jrvseljas, kus osalesid rakendusasutuste (KKT, KKI ja MMK) eksperdid. SMSIS vlitde metoodiline juhend kirjeldab mtmis- ja hindamismeetodeid ning vlitlehti ja annab juhtnre, kuidas neid kasutada. Juhendi koostamisel lhtuti rakendusasutuste vajadustest ning hinnatavate tunnuste ja hindamismeetodite valikul normatiivaktidest.
2005. aasta sgisel korraldati rakendusasutuste metsaspetsialistidele heksa koolitust, kus petati juhendit kasutama. Et metoodikat oleks hlpsam rakendada, koostati vlitjuhendid lageraie, harvendusraie ja metsauuenduse hindamise kohta. 2005. aasta kevadtalvel koolitasid loodava analsiksuse spetsialiste saksa eksperdid, korraldati ka ppereis Alam- Saksimaale. Analsiksus loodi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsandusstatistika osakonna alusel. ksuse pealesanne on analsida SMSIS andmehive kigus kogutud andmeid ning koostada statistilised levaated.
2005. aasta novembriks juti prast pikka koosklastus- ja hankemenetlusprotsessi slmida kik hankelepingud. Riistvarahankega osteti 50 mobiilset vlitseadet ehk tahvelarvutit koos integreeritud GPS-seadmega. Praeguseks ostetud militaarstandardile MIL-STD-810F vastav tahvelarvuti on tugevdatud korpusega ja prutuskindel, mis vimaldab ttada vlitdel karmides ilmastikuoludes aasta ringi, ka vihma- ja lumesajus. GPS-seadmega saab kohe mrata asukoha ning kuvada see SMSIS metsaregistri tarkvaras ruumiandmekihtide taustal, st. vaadata oma asukohta ortofoto, phikaardi, eraldise- ja katastripiiride, EELISE objektide jms. taustal. GPS-seade vimaldab mta vahemaid ja salvestada kaardiobjektide loomiseks vajalikke asukohakoordinaate. Metsas saab kasutada kiki metsaregistri andmeid ja vajaduse korral GPRS-teenuse abil kontrollida Internetist ka metsaomandi andmeid kinnistusraamatus vi muid andmeid. Sisuliselt on loodud tisfunktsionaalne GIS-tkeskkond, mis vimaldab ligipsu eri asutuste metsaandmetele, mrata asukohta ning sisestada vlitandmeid arvutisse. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusesse osteti ssteemi andmete haldamiseks serverid ja plotter suuremtmeliste metsakaartide trkkimiseks.
Tarkvarahangetega soetati tahvelarvutitele kontoritarkvara ja GIS-tarkvara ning serveritele keskse andmebaasi tarkvara. Eraldi hange korraldati SMSIS tarkvara ostuks. Eesmrk oli laiendada metsaregistri tarkvara nii, et selle abil oleks vimalik hallata ja menetleda metsateatiste, vlimtmiste ja -hindamiste ning vriselupaikade andmeid. Tarkvara peab vimaldama kasutada rakendusasutuste mtmisandmeid ja planeerida tkoormust. heks phisihiks seati kigi andmete sidumine ruumiandmetega, st. iga SMSIS-is oleva objekti (metsateatis, metsakaitseekspertiis, raieala hindamine vms.) kohta luuakse ka kaardiobjekt. Peale selle planeeriti e-metsateatise teenust, et metsaomanik saaks metsateatise esitada Interneti kaudu. Uus metsaseadus ja selle rakendusaktid esitasid uusi nudeid ka infossteemile (uued ekspertiisid, muutunud igusalus ja lisandunud hindamistunnused).

KUHU OLEME JUDNUD?
Kolmeaastase t tulemusena oleme seega koostanud SMSIS vlitde metoodilise juhendi ning selle alusel lageraie, harvendusraie ja metsauuenduse hindamise juhendid. SMSIS metoodilist juhendit kasutati mullu satelliidipiltidelt mratud lageraiesarnaste muutuste inventuuril ja metsauuenduse hindamise juhendit lageraiealade metsauuenduse inventuuril. Kui on tehtud uuest metsaseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevad muudatused, kinnitatakse juhendid KKT-s, KKI-s ja MMK-s ametliku mtmisjuhendina. Ka tnavu koolitatakse metsaspetsialiste vlitid tegema. Paraku 50 tahvelarvutist enam ei piisa ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskus ja keskkonnainspektsioon ostavad vlitvahendeid juurde.
Uue metsaseaduse justumisest tulenevad muudatused tuleb viia ka SMSIS tarkvarasse. Esmalt tehakse kogu Eestis kttesaadavaks e-teatise teenus ja keskkonnateenistused hakkavad tarkvara abil haldama metsateatisi. Jrgmine tlik on vlit tulemuste ja metsakaitseekspertiisi andmete korraldamine, htaegu koolitatakse ssteemi kasutajaid. SMSIS tarkvara/infossteem vimaldab hel ajal kasutada mitut metsanduse andmekogu: metsaregistrit, metsateatiste registrit, vlitandmete ja vriselupaikade andmebaase. SMSIS tarkvara on installeeritud ligikaudu kahesajasse arvutisse. Edaspidi saavad ssteemi kasutada kik metsaomanikud, esitades metsateatise elektroonselt. Jtkatakse tarkvara arendustid, lisanduvad SMSIS kommunikatsioonilahenduse uued kljed (erametsakeskuses toetuste haldus, koost maksu- ja tolliametiga, kinnistusraamatuga, rahvastikuregistriga, jahimeeste teabevara). Kui ssteem hakkab tle, vetakse andmete analsimiseks tle veel ks inimene.

PROJEKT ON LPPENUD, SSTEEM VALMIMAS
Kuigi SMSIS projekt on lppenud, pole ssteem veel valmis. Tehtu alusel saab htlustada ja thustada riiklike metsandusasutuste td: jrjepidevalt seirata metsaomanike tegevust ja hinnata selle vastavust igusaktidele ning mju metsale ning jlgida metsade seisundit. Selleks, et ssteem ladusalt tle hakkaks, tuleb veel palju vaeva nha.
SMSIS on ere nide koost kohta eri asutuste ja inimeste vahel. Seda infossteemi on aidanud luua nii riigi- kui ka erasektor ja vlispartnerid, nii riigiametnikud, teadlased kui ka erasektori konsultandid. Kogu projekti vltel toetas meid thusalt keskkonnaministeerium. Eriti suur oli projektijuhi Olav Etverki ja kuraator Indrek Laasi ning metsaosakonna ja vlisfinantseerimise osakonna panus. Palju abi saime projekti vlispartnerilt, Alam-Saksimaa metsaplaneerimisametilt Hartmut Kleinschmiti ja Reinhard Ferchlandiga eesotsas. Suurt tuge pakkusid projektis osalenud partnerorganisatsioonid, ennekike Plvamaa keskkonnateenistus Jaanus Kalaga eesotsas ja keskkonnainspektsioon. Asendamatu roll oli ekspertidel, eriti Tiit Matsonil O-st For-Infost ja MMK juhtspetsialistil Meelis Merenkkil, samuti Priit Lepikul ja Sven Mittil MMK metsaregistri osakonnast. Nimetamata ei saa jtta ka rahandusministeeriumi lepingute slmimise ja rahastamise osakonda ning keskkonnainvesteeringute keskust, kes tagas Eesti kaasfinantseerimise.
Paraku ei rahulda sstva metsanduse seire infossteem sellegipoolest metsameeste ja metsasprade janu metsandusinfo jrele. kski number ega kaardipilt ei kaalu les vahetut kogemust, statistiline levaade ei asenda omal nahal omandatud teadmist. Ometigi aitab korrastatud andmehaldus ja kiire teabelevi aega kokku hoida, teadvustada muutusi ning ehk ka targemat otsust langetada. SMSIS ei ole eesmrk, vaid vahend, mille kige vrtuslikum osa on hise eesmrgi nimel ttavad inimesed.



Mati Valgepea

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet