3/2007



Intervjuu
Talumetsa omanik peab olema mitmeklgne

Valdaval osal eesti kmnetest tuhandetest erametsaomanikest on kes liiga vhe metsa, et ainult selle majandamisest elatuda.
Oma talumaadel tuleb tegelda veel palju muuga. ks niisuguseid mitmeklgseid inimesi on Heiki Peterson.

Jid oma talumetsaga meelde 2002. aastal, kui said Eesti erametsaliidult parima talumetsa majandaja tiitli. Mille eest see tookord anti?
Saime selle koos elukaaslase Aivi Leidtorpiga testi unapuu talu metsade majandamise eest. Talu asub Raplamaal Kehtna vallas Lau klas. Olime oma metsas teinud ht ja teist: istutanud mitmed hektarid metsa, rajanud veidi metsateid, teinud hooldusraieid. Kuid vib-olla kige olulisem oli puutaimede kasvatus. Kilehoonete pind oli selleks ajaks kasvanud 450 ruutmeetrini. Kilehoonete krvale olime rajanud ka vikese puukooli.

Kuidas taimla arendamine prast seda on kulgenud?
Vahelduva eduga. Jrgnevatel aastatel nudlus istutusmaterjali jrele kasvas ja taimlat sai arendada stabiilselt. Kui ka veel PRIA tuge taotlema sai hakata, laienes tegevus taimlas veelgi. Siis oli aasta 2005. Nudlus taimede jrele oli tookord suur, sest erametsaomanikud ei saanud RMK taimlatest piisavalt taimi. Kuid PRIA toetused thendasid htlasi seda, et puutaimi hakati kasvatama paljudes Eesti taimlates. See ti kaasa pakkumise kasvu ja nudmise kahanemise. Praegu oleme tegevust oma taimlas koomale tmmanud. Ajutist tjudu kevadisteks taimlatdeks on olnud aina raskem leida. Kogu asi ei tasu end enam suurt ra.
Taimla siiski toimib. Kilehoonetes on kahesajal ruutmeetril kaseseemikuid ja viiekmnel ruutmeetril kuusetaimi. Kaseseeme on prit RMK taimlast Rmu teelt Tartust kvaliteetne arukaseseeme. Kasvatan ka musta lepa taimi. Puukoolis on kuuseistikuid. Nudmine on kige suurem kuuseistikute jrele. Kuid tihti jb taimi le. See pole minu jaoks probleem. Panen need siis lihtsalt kuskile oma talumaale kasvama.

Mida oled oma metsaga ette vtnud?
Ega metsa palju pole: kokku umbes viiskmmend hektarit. Viis aastat tagasi, kui talupidamisega alustasin, sai metsas pris palju raiutud. Puidu mgist sai stardiraha talu rajamiseks. Seejrel olid metsakultuuride rajamise mahud pris suured: raiesmikud oli vaja metsastada. Prast seda olen metsas tegutsemist koomale tmmanud. Tasapisi on tehtud hooldusraieid, veidi uuendusraieid ja veidi ka istutatud. Paberipuu hind on viimasel ajal kvasti tusnud. Titsa tasub teha. Kuid ega rohkem ei tee, kui seda materjali metsas on ja korralduskava lubab.
Kuusekultuure on viimastel aastatel vga palju kahjustanud metskitsed. Talvel lume pealt vtavad ladvad ra. Aina tuleb kultuure tiendada. Vahel olen melnud, et tee vi aed mber. Aga seda ju ei jaksa. Olen proovinud ka ulukitrjevahendit Cervacol. Eks see ole muidugi sna suur vaev: iga kuusetaime ladvaosa selle sinise pastaga kokku mrida. Kui sgisel paned, siis jrgmisel talvel jtavad kitsed puutumata. Uuel hooajal tuleb uuesti le mrida.
Natuke olen ehitanud ka metsateid ja teetruupe, tahaks veidi rekonstrueerida kraave.
ldiselt on need nii vikese mahuga td, et nende kohta mingeid projekte koostada ja rahalise toe taotlusi pole mtet teha. Olen pdnud omal jul ja tuttavate abiga td tehtud saada.

Milliseid plaane on metsaga tulevikus?
Praegu on metsas pooleli jalutusraja ehitamine. Rada hakkab sauna tagant pihta ja kulgeb pooleteise kilomeetri pikkuselt lbi metsa. Mnesse kohta tuleb vist rajale vedada teekatteks puiduhaket ja mnda kohta teha laudtee. Olen siiasinna tee rde istutanud maarjakaske, mnda kohta lehist ja teisi puuliike. Ega puhtalt tulundusmetsana pole mtet seda metsa tulevikus pidada. Viks olla osalt hoopis puhkemets. Kui turismitalu on vlja ehitatud, siis inimesed tahavad vib-olla vahel metsas kndida ja puhata. Siis oleks mnus jalutusrada kohe ootamas.

Oled ka Valtu metsaseltsi liige. Kas sellest on abi olnud?
Jah, selline selts on meie maakonnas Kehtna vallas Saunaklas registreeritud. Juhiks on lo Treial. Organisatsioon on vrdlemisi vike ja ega ma seal mingi aktivist ei ole. Liikmetel on sellest ehk kige rohkem abi siis, kui on vaja koostada rahataotlusi mneks tks vi tehnika hankimiseks. Sellisel puhul on hea, et organisatsiooni tugi on taga. Nende kaudu vib vahel laenata niteks tehnikat mne metsamajandust rategemiseks. Tuleb meelde, et kskord sain abi, kui oli vaja maapinda mineraliseerida. Phimtteliselt viks ju metsaseltsi kaudu teha igasuguseid projekte. Vimalus on olemas. Kuid tegelikkuses seda vimalust aktiivselt ei kasutata. Lihtsalt muud tegemist on nii palju, et ei j aega.

unapuu talu on tuntud ka oma tiikide poolest.
Viks elda, et nendega on rohkem tegeldud kui metsaga. Esimene tiik sai rajatud 2002. aastal. See sai tehtud omal jul, et arendada karpkalakasvatust. Jrgmiseks ehitasime juba projektirahade toel 1,2 ha suuruse karpkalatiigi. Kuid see ei igustanud end; tiigid said rekonstrueeritud teiseks htseks kalatiigiks. Nd on PRIA rahalisel toel ksil korraga nelja vhitiigi rajamine. Need peaksid valmis saama tuleva aasta juunis. Tiikide pindala on praegu kaks hektarit ja see suureneb. Ttt-elda erilist tulu pole kala- ega vhikasvatus siiani andnud. Natuke kala on vahel ikka saadud. Sel aastal kogused suurenevad.

Praegu on ksil turismitalu vljaehitamine?
Seda oleme testi pdnud teha. Praegu on valmis kaks sauna, ks neist suitsusaun, mis on valmistatud tielikult prnapuust. On ka grillimis- ja sgipaik. Tsiselt oleme kujundanud maastikku hoonete lhedal. Tiikidest vlja kaevatud pinnasest on rajatud pris uhke kngas, mis annab muidu tasasele reljeefile vaheldust. Tiikide veepind lisab samuti mbrusele huvitavust. Mitme hoone ehitus on parajasti pooleli. Praegu saavad klastajad siin suvel telkida, saunas kia, lket teha, liha grillida ja mbruskonna looduses ringi uidata. Edaspidi tahaks pakkuda ka majutusvimalusi ja aastaringset tegevust. On vaja tsiselt pingutada, et ehitustde tempot hoida. Olen arvestanud, et umbes seitse aastat tuleb veel kvasti rahmeldada. Siis peaksid hooned, mis kavatsetud, valmis olema, ja viks hoogu maha vtta.

Metsandus on vaid ks osa sinu talu tegevusvaldkondadest, ellujmise vti on mitmekesisuses?
Ega ainult metsa ja taimlaga tegeldes testi ots otsaga kokku saa. Lpuks pole ka kalatiigid ja taluturismi arendamine kopsakat tulu andnud. Kige rohkem tulu oleme saanud metsamaterjalide vljaveoga teenustna. Pean ikkagi ka tkohta. Olen Vestmani Metsamaahalduse Rapla metsalem. Sealt saadav palk annab elatist. Taluga olen tegelenud t krvalt ja just nii palju, kui parajasti judu on jtkunud. Thtis on ra tabada vimete piir, et mitte liiga palju ette vtta. Vib elda, et oma metsas tegutsemine ja talu arendamine on olnud lihtsalt hingelhedane tegevus. Aga vib-olla kunagi tulevikus saab sest phitegevus.



Heiki Petersoni ksitlenud Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet