3/2007



artiklid
Eesti krgeimaid puid selgitamas

Tnavu augustis videldi meie ajalehtedes teemal, milline on Eesti krgeim puu. Rhm metsateadlasi kis rekordikandidaate
mtmas.


AJENDIKS SAI POLEEMIKA AJALEHTEDES
Tnavu augustis puhkes meie ajalehtedes ootamatult elav poleemika teemal, milline on Eesti krgeim puu. Vaidlus sai alguse ajalehest Sakala: 2. augustil ilmunud numbris vitis reporter Hans Vre, viidates Hendrik Relve raamatule Plispuud, et Loodi Pstmel kasvava krgeima lehise krgus on 43 meetrit. See puu jvat Eestis krguselt alla vaid Jrvseljal kasvavale kuusele, mille krgus on 43,8 meetrit.

Artikli kohta saatis ajalehele kommentaari metsateadlane Tiit Maaten, kes teatas, et on 2003. aastal mtnud Loodi Pstme lehise krguseks 46 meetrit. Enne seda on metsauurija Heino Kaljurand saanud Loodi lehise krguseks koguni 46,7 meetrit. Seega peaks Eesti krgeima puu tiitli andma siiski Loodi lehisele. Kirja phjal avaldas Hans Vre Sakalas uue artikli, kus teatas, et uutel andmetel ei kasva Eesti krgeim puu mitte Tartumaal, vaid Viljandimaal. Sama artikli avaldas 6. augustil ka Postimees.
Seejrel ilmus selleteemalisi artikleid mujalgi Eesti lehtedes, arutlus vallandus ka metsameeste seas. Oli ju testi intrigeeriv teada, kus siis ikkagi kasvab Eesti krgeim puu, kui krge on see puu praegu ja millised on tema lhimad vistlejad. Teema peaks pakkuma huvi ka laiemale ldsusele.
Nnda sai 24. augustiks kokku puudeuurijate rhm, kes otsustas rekordikandidaadid le mta. Sinna kuulusid metsateadlased Tiit Maaten, Eino Laas, Heino Kasesalu, ehitusinsener Tiit Aja ja allakirjutanu. Otsustati le mta kolm rekordpuu kandidaati: Loodi Pstme lehis, Jrvseljal Riiupalus asuv mnd ja kvartalil nr. 224 kasvav kuusk.

VRSKED MTMISED ANDSID LOODI PSTME LEHISE KRGUSEKS 43,9 MEETRIT
Kigepealt vtsime ksile vaidlusalused Loodi Pstme euroopa lehised. Mdeti mitut puud, kuid eriti hoolikalt teadaolevalt krgeimat puud, mida metsamehed tunnevad nime all plusspuu number 3. Puud on kerge ra tunda tvele maalitud numbri 3 jrgi.
Peamine mtevahend oli elektrontahhmeeter GTS 601. Teisisnu on see elektrooniline teodoliit, mida ehitusinsenerid tnapeval igapevats kasutavad. Selle tpsus on erakordselt suur. Kuni he kilomeetri kauguselt jb mtmisviga 0,5 cm piiridesse. Sellega mtes mratakse kigepealt majaka abil kaugus puust. Seejrel leitakse statiivile kinnitatud pikksilmaga puuladva krgeima vrse tipp. Puu krguse arvutab juba mtekomplekti kuuluv kompuuter.
Loodi Pstme lehist nr. 3 mdeti neljast kljest kaugustelt 63149 meetrit. Kaks rohkem kui 140 meetri kauguselt tehtud mtmist ja ks 63 meetri kauguselt vetud mt andsid 10 cm vrra erinevaid tulemusi ja puu krguseks saadi kokkuvttes 43,9 meetrit.
Teised kaks mdetud krgema puu kandidaati Loodi Pstmel olid 42,6 ja 43,7 meetrit krged. Eemalt pllult Pstmel krguvat lehisetukka silmitsedes tekkis arusaam, et siinsed puuhiiud on sna hekrgused. On vimalik, et mne krgus kndib praeguse rekordpuu krgusele vga lhedale.

JRVSELJA MNNI KRGUS ON 43,3 MEETRIT JA KUUSE KRGUS 44,1 MEETRIT
Eesti krgeima mnni kandidaat kasvab teatavasti Jrvseljal kvartalil 261. Puud saab naaberhiidude seast ra tunda selle jrgi, et ta korbale on noaga ligatud krgusmt 45,5 meetrit ja daatum 30. juuni 1993. Ilmselt on selle siia jdvustanud mni vlipraktikal olnud metsandustudengite rhm. Metsateadlane Eino Laas, kes siis lipilastega sageli ringi kinud ja puid mtnud, leidis praktikapevikust, et ta kis siin sellel kuupeval dendroloogiapraktika kigus ja otsis krgeid mnde koos metsamajanduse II kursusega, kelle nimekiri algas Andres Aksaluga ja lppes Kaili Viilmaga. 2004. aastal ilmunud kige phjalikumas eestikeelses raamatus okaspuudest on Eino Laas mrkinud, et Jrvselja rekordmnni krgus on 46 meetrit.
Mndi saime elektronteodoliidiga mta neljast kljest 5066 meetri kauguselt. Kuna puu latv kasvab viltu, tulid krgusmdud suhteliselt kikuvad: vahemikus 41,543,4 meetrit. heskoos vaagisime eraldi iga mtmistulemuse usaldatavust ning tdesime lpuks, et mnni krguseks tuleb jtta 43,3 meetrit.
Samas lheduses, rekordmnnist 21 meetrit luna pool, valisime proovimtmiste kigus vlja veel teisegi mnni, mille krgust mrasime hoolikalt kolmelt suunalt. llatavalt saime keskmiseks tulemuseks samuti 43,3 meetrit. Ehk leidub lheduses teisigi mastimnde, kelle latv kndib 43 meetri piirini?
Jrvselja krgeima kuuse juurde oskas meid juhatada siinseid metsi kige paremini tundev metsateadlane Heino Kasesalu. Selgus, et puul on hakanud ilmnema pduruse mrke. Puu vra oli ldiselt veel haljas, kuid latv mitme meetri ulatuses kuivanud. Puud mta polnud kerge, sest nhtavus puu mber oli vhene. Siiski saime elektronteodoliidiga vtta mtu kuuelt suunalt, kaugustelt 4259 meetrit. Krgusmdud tulid kllalt kikuvad, 43,245,3 meetrit. Valisime koos vlja usaldusvrsemad mtmistulemused ja arvutasime nende keskmise. ksmeelse otsuse jrgi on Jrvselja rekordkuuse krgus 44,1 meetrit. Mtsime ka mningaid naaberkuuski. Krgeimal neist, tiesti elujulisel, ulatus latv 42,2 meetrini. Seega osutus krgeimaks kuuseks, htlasi Eesti krgeimaks puuks, varemgi rekordkuusena tuntud puu.

ANDMED REKORDPUUDE KRGUSTE KOHTA LAHKNEVAD
Vrskete mtmiste kokkuvtteks tuleb tdeda, et sensatsiooni ei sndinud ja Eesti teadaolevalt kolme krgeima puuliigi jrjestus ji samaks nagu varem. Teisalt on siiski huvitav theldada, et kolme liigi rekordeksemplaride krguste erinevused olid vrreldes seitse aastat tagasi tehtud mtmistega muutunud viksemaks. Krgeima kuuse ja lehise vahe on vhenenud vaid 20 sentimeetrile ja krgeima mnnigi latv jb krgeima kuuse omast madalamaks alla he meetri jagu. Pole raske ennustada, et juba lhiaastate jooksul vib Eesti krgeimaks puuks osutuda mni Loodi Pstmel kasvavatest euroopa lehistest. Jrvselja kuusehiid ilmutab raugastumise mrke, aga Loodi lehised on ties elu- ja kasvujus.
Teisalt ilmnes peva jooksul tehtud mtmiste kigus, millist pedantset td nudis Eesti krgeima puu tpne vljaselgitamine. Pealiskaudsema mtmise vi vhem tpsete mteriistadega oleks kolme puuliigi mdud ja sedamda ka nende omavaheline jrjestus vinud vga tenoliselt olla teistsugused.
Kuna seitse aastat tagasi mtsid needsamad inimesed sama marki elektroonilise teodoliidiga niisama hoolikalt samu puueksemplare, vib teha mningaid oletusi nende krguse juurdekasvu kohta. 2000. aastal saime Loodi lehise krguseks 43,0 meetrit, seega on latv sirgunud 0,8 meetrit. Jrvselja mnni krgus oli 42,7 meetrit, vahe ndsega 0,6 meetrit. Jrvselja rekordkuuse krgus oli 43,8 meetrit, vahe praegusega 0,3 meetrit. Siit saab muide taas jreldada, et kuna lehise krguse kasv on letanud kuuse oma kolm korda, kujuneb Loodi lehisest aastate prast Eesti krgeim puu. Muidugi juhul, kui vahepeal ei mdeta kusagil hoopis uut Eesti krgeimat puud.
ldiselt lahknevad andmed meie krgeimate puude kohta suuresti isegi metsanduskirjanduses, knelemata ldsusele meldud meediavljaannetest. Esiteks tulenevad mtmiste erinevused sellest, kui hoolikalt uurija on td teinud. Teiseks mjutab tulemust suurel mral mteriist. Sstemaatiline viga, mis tuleneb mteriistast, vib ulatuda mitme meetrini.

MTMISTPSUSE MRAB KAUGUS PUUST
26. augustil tehtud mtmistel katsetasime Tiit Maateni algatusel ka metsameeste he kige uuema ja tpsema krgusmtja Vertexi usaldusvrsust. Nagu korrektsele mtmisele kohane, sai Vertexiga mdetud vhemalt kolmest kljest vimalikult suurelt kauguselt, seega 4045 meetri pealt. Ilmnes, et niteks Loodi lehise puhul nitas Vertex korduvalt rekordlehise krguseks tpselt 46,0 meetrit. Ka Jrvselja rekordpuude puhul kippus vahe elektronteodoliidi nitudega tulema ligi kaks meetrit enam. Niisiis saime selgeks, et le 40 meetri krguste puude puhul ilmneb Vertexil, nii nagu peaaegu kigil teistel metsauurijate krgusmtjatel sstemaatiline viga.
Viga ei tulene peamiselt mitte mteriista phimttelisest ebatpsusest, vaid sellest, et kaugus, millelt puud mdetakse, on puu krgusega vrreldes liiga vike. 35 meetri krgusi ja madalamaid latvu Vertexiga 40 meetri kauguselt mtes jb viga juba talutavatesse piiridesse. Viga vib suureneda ka seetttu, et nii vanadel puudel on krguskasv aeglane ja seega vra tipp mar, mistttu vidakse raskesti eristatavuse tttu tipuvrse asemel ladvaks pidada mnda vra tipu juures asuvat klgoksa. Peamiseks phjenduseks on aga trigonomeetria seadusprasused. Puu krguse hindamine toimub kolmnurga kaudu, mille heks tipuks on puu ladva tipp, teiseks juurekael vi selle lhedale kinnitatud mteriista majakas ning kolmandaks tipuks mtja. Puu krgus saadakse he klje ehk kolmnurga kaateti arvutamisel teadaoleva kaateti (mtja kaugus puust) ja teadaoleva kaateti ning hpotenuusi vahelise nurga kaudu. Trigonomeetria keeles thendab see tangensfunktsiooni kaudu kolmnurga teravnurga ja selle lhiskaateti kaudu vastaskaateti (puu krguse ) arvutamist. Kui puud mdetakse lhemalt, kui seda on puu krgus (Vertexi puhul ei saa minna kaugemale kui 40 meetrit), on nurk, mille phjal krgust hinnatakse, suurem kui 45. Koolimatemaatikat meelde tuletades teame, et tangensi vrtused hakkavad suuremate nurkade puhul kui 45 ha jrsemalt tusma. Lihtsalt vljendudes: kui kaugus puust hakkab lhenema puu krgusele vi on sellest viksem, suureneb krguse mtmise viga vga kiiresti.
Teisisnu peaksime edaspidi Eesti puid, mille krgus kndib le 40 meetri, pdma mta 50 meetri kauguselt vi kaugemalt. Sest mida kaugemale puust saame, seda usaldusvrsem on tulemus. Kuid Suunto, Silva ja valdav enamik muid mitmekesiseid metsameeste krgusmtjaid ei vimalda kahjuks puust nii kaugele minna.
Tihti on metsas ldse keeruline eemalduda puust 50 meetrini vi kaugemale, nii et puu alumine osa ja latv korraga nha oleksid. Et selgitada meie krgemate okaspuude ja ka lehtpuude rekordmtmeid, tuleb siiski pda seda teha. Siis nnestuks fikseerida puuliikide rekordkrguste kohta mrksa tpsemaid andmeid. Rekordkrguste puhul tuleks alati juurde mrkida ka mteriista mark, mtja nimi ja mtmise aeg. Nnda muutuks mtmine usaldusvrsemaks, tulemusi saaks vrrelda ning kontrollida. Meie uhkeimad puuhiiud on seda vrt, et neid senisest tpsemalt vlja selgitada.

Kirjandust
Kasesalu, H. 2006. Sangaste park, elav monument krahv Bergile. Eesti Mets, 2.
Laas, E. 2004. Okaspuud. Tartu.
Relve, H. 2000. Eesti plispuud. Tallinn
Relve, H. 2003. Plispuud. Tallinn.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet