3/2007



artiklid
Puidukasutus rahvusvahelises fookuses

Selle aasta algul peeti Genfis rahvusvaheline seminar Euroopa puiduvarude ja -kasutuse teemal. Eelkige arutati, kas Euroopa metsad suudavad rahuldada suurenevat materjali- ja energiavajadust.

EUROOPAS ON BIOENERGEETIKA TSISELT PEVAKORRAL
Seminar Genfis peeti suure hulga rahvusvaheliste organisatsioonide eestvttel ja Shveitsi keskkonnaagentuuri toetusel. Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide algatust bioenergeetika vallas on ksjagu kritiseeritud: majandusmuudatused on olnud liiga kiired ning nudluse kasv on tinginud puidu hindade tusu ja halvendanud Euroopa puidutstuse olukorda maailmaturul. 16 miljonit Euroopa Liidu metsaomanikku ei ole huvitatud tooma turule rohkem puitu. See on oluline puidupuuduse phjus.

Rahvusvahelise olukorra tttu on thelepanu keskmesse vetud bioenergeetika. Klma sja aegne kaitsedoktriin on muutunud ja muutub veelgi. Tusuteel Aasia majandus etendab thtsat rolli muude piirkondade majanduses. Terrorism mjutab igapevaelu nii Euroopas kui ka mujal, tuletagem meelde kas vi karmistunud ettevaatusabinusid.
Seega tuleb Euroopa Liidu arvates edendada bioenergeetikat. Siht on: 1) suurendada Euroopa energiaturvalisust, 2) tagada energia tarbijatele (kodumajapidamised, kohalik tstus ja transport) mistlik hind ning 3) vhendada negatiivset keskkonnamju (esmajoones fossiilsete ktuste kasutust).

KESKKONNAKAITSE KUI THTIS POLIITILINE ARGUMENT
Jtkuv fossiilsete ktuste tarbimine ja selle prognoositav kasv Hiinat ja Indiat silmas pidades suurendab paratamatult kasvhoonegaaside osakaalu. Tippteadlased ja -poliitikud on tunnistanud selle protsessi negatiivset mju nii keskkonnale kui ka majandusele. Ksimus pole enam mju tunnistamises, vaid vastumeetmete valikus.
Nnda ongi Euroopa riikide juhid kiitnud heaks uue energiapoliitika: suurendada aastaks 2020 taastuvate energiaallikate osathtsust 20%-ni ja bioktuste tarbimise osakaalu 10%-ni. Mets ja puit mngivad siin kindlasti oma rolli: siduda rohkem ssinikku (kuni arendatakse vlja alternatiivsed tstustehnoloogiad) ja asendada fossiilseid ktuseid nii palju kui vimalik.
Sellest vaatepunktist tuleb ksitleda ka bioloogilise mitmekesisusega seonduvat. Kui kliimamuutusi ei suudeta ohjeldada, siis vheneb bioloogiline mitmekesisus endistviisi. Kliimamuutustega tegelemine peab olema ndisaja prioriteet. Ebathusad kaitsemeetmed, mis piiravad bioktuste kasutuselevttu vi suurendavad metsaplengute ohtu, tuleb uuesti lbi vaadata.
Tnavuse aasta algul avalikustas Euroopa Keskkonnaagentuur raporti Euroopa metsade keskkonnasstlik bioenergiapotentsiaal, kus on kirjeldatud vimalusi suurendada puiduvoogu metsast nii raiejtmete kogumise kui ka lisaraiete abil. Ajapiiriks seati aasta 2030. Silmas on peetud bioloogilise mitmekesisuse hoiu vajadust, mulla ja vee kaitsega kaasnevaid piiranguid ja muid aspekte (nt. rekreatsiooni, ulukihoolet, kliimahlbeid).
Arvestades seniseid kaitsepiiranguid ja bioloogilise mitmekesisuse muid aspekte, on kige keskkonnahoidlikumas stsenaariumis vhendatud maksimaalset vimalikku raiemahtu 10% ja suurendatud kasutatavate raiejtmete mahtu 40%. Raportis ei ole ksitletud kiirekasvuliste istandike potentsiaali. Analsi jrgi saaksid 21 EL riiki (v.a. Kpros, Kreeka, Luksemburg ja Malta) juba aastal 2010 oma metsadest 27,5 miljonit tihumeetrit raiejtmeid, htlasi tooksid lisaraied (arvestades eelmainitud keskkonnakaitseaspekte) veel 152,3 miljonit tihumeetrit raiejtmeid.
Eelnevast lhtudes oli EL komisjoni esindaja snum hene: Euroopa metsi saab kasutada mrksa thusamalt ja ulatuslikumalt kuni 220 miljonit tihumeetrit lisaks ja seda ilma negatiivse keskkonnamjuta. Euroopa Liidu metsade juurdekasv on 574 miljonit tihumeetrit aastas, metsapindala suureneb 0,4 miljonit hektarit aastas, ent raiemaht on jnud 315 miljoni tihumeetri piiridesse.

EUROOPA ENERGIATURVALISUS OLENEB MAAILMA ENERGIATURUST
Euroopa energiaturvalisus on olnud kne all eelkige Venemaa ebastabiilsete tarnete (Valgevene juhtum) ja suurema terrorismiohu tttu. Seminaril pidas vga hea ettekande austria teadlane professor Sten Nilsson. Kui Euroopa soovib hoida oma poliitilist ja majanduslikku suvernsust, siis tuleb vhendada sltuvust Venemaa energiakandjatest. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et oht turvalisusele peitub ebastabiilses Lhis-Idas.
Nimetatud seikadele on viidanud ka The Wall Street Journalis artikli avaldanud USA erukindral ja Energiaturvalisuse Nukogu liige Charles F. Wald. Ta viitab kriitilisele vajadusele muuta kaitseparadigmat. Sjavgi reageerib ohule hujudude ja laevastikuga. Terroristidel puudub aga selge sihtmrk; kaitstavaid objekte (naftavlju, torustikke, ttluskeskusi) on liialt palju ja tarnevahemaad pikad. Wald toob oma artiklis vlja kuus olulisemat geograafilist riskipiirkonda, mida on raske kontrollida, kuid neil on suur mju naftatarnetele. Need on Hormuze vin (pevane transiit 17 miljonit barrelit), Malaka vin (11,7 miljonit barrelit; probleeme tekitab ulatuslik piraatlus), Suessi kanal (4,1 miljonit barrelit, sulgemise korral tekib pikema mbersidu vajadus), Bosporuse ja Trgi vin (3,1 miljonit barrelit; rasked navigatsioonitingimused), ab el-Mabab (3,0 miljonit barrelit; seal on terroristid juba tankereid rnnanud) ja Venemaa (2,0 miljonit barrelit, neid tarneid kontrollib Moskva poliitiline juhtkond). Euroopa strateegia saab seisneda ainult kodumaise energiakasutuse efektiivsuse suurendamises ja taastuvate energiaallikate ulatuslikumas kasutuselevtus. Sama on mistnud ka Euroopa poliitiline ja majanduslik eliit.
Turvalisuse teine klg on energia mistlik hind. Kigi huvides peaksid ettevtted ja hiskondlikud asutused (nt. koolid, haiglad, lasteaiad), ent ka kodumajapidamised saama valgust ja soojust tarbida koosklas rahaliste vahendite ning muude kulutustega. Valgus ja soojus ei saa olla luksuskaup. Ebastabiilsus energiaturul ning kerkivad nafta- ja gaasihinnad on svendanud arusaamist, et hdavajalik on arendada kodumaist energeetikat, kasutades energiaallikaid mitmeklgsemalt. Energiatootmist tuleb kigiti arendada. ks lhiaja perspektiive on laiendada bioenergia tootmist, siinjuures tuleb jlgida, et maakasutuse muutmisega ei kaasneks toiduainete hindade kiire tus.

ERI ORGANISATSIOONIDEL OMA VAATED
Seminaril osalenud organisatsioonid tunnustasid kik vajadust edendada bioenergeetikat. Phiksimuses kas Euroopa metsad suudavad rahuldada suurenenud materjali- ja energiavajadust? oldi aga eri seisukohtadel. Metsaomanike kinnitusel on praegune puiduvaru piisav; nad toetasid igati riikide algatust bioenergeetika valdkonnas ja kutsusid les kasutama puitu ulatuslikumalt, arendades eelkige metsaomanike histegevust. Metsatsturid ngid probleemi esmajoones ha suurenevas konkurentsis (kiirelt tusvates hindades), hutasid loobuma bioenergeetika sektori toetusest ning parandama andmete kvaliteeti. htlasi juhtisid nad thelepanu seigale, et praegune metsatstus pakub vrreldes bioenergeetikasektoriga 100 korda suuremat thivet ja 15 korda suuremat lisandvrtust he puidu tihumeetri kohta. Tsturite hinnangul pole aruteludes piisavalt thelepanu pratud pikka aega kasutatavatele puidutoodetele, mis toimivad samuti ssinikupankadena.
Keskkonnakaitsjad sekundeerisid mneti tsturitele. Kahtluse alla seati andmete kvaliteet, tunti muret bioloogilise mitmekesisuse hoiu le. Korduvalt pakuti vlja idee luua uus bioktuste sertimisssteem. Kuid metsaomanikud ei pooldanud seda, sest ndsed metsamajandamise sertimisssteemid andvatki kinnituse, et majandamine on sstev ning htlasi metsatooted vi -teenused sstlikud. Uus sertifikaat tekitaks vaid segadust, lisakulusid ja -brokraatiat.

VETI VASTU SOOVITUSED BIOENERGEETIKA KOHTA
Seminaril snastati kuuelehekljeline kokkuvte ja soovitused. Soovitused on kavas esitada tnavu novembris peetavale MCPFE konverentsile seal ettevalmistatava ministrite resolutsiooni tarvis. htaegu on soovitusi kasutanud kik metsanduse lobirhmad, phjendades oma seisukohti bioenergiadiskussioonis. Leebelt ja ldsnaliselt kirja pandud dokument annab selleks kigile mnguruumi.
Kokkuvttes on deklareeritud, et puidutarbimine suureneb nii puidutstuses kui ka energiasektoris. Seetttu peaksid poliitikud taotlema tasakaalu energiaturvalisuse, kliimamuutuste, regionaalse arengu ja Euroopa tstuse konkurentsivime eesmrkide vahel. Osalejate meelest pole paraku piisavalt korrektset teavet, kui palju puitu saab veel tarvitusele vtta, arvestades keskkonnakaitse-, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Ent puidukasutuse areng eeldab: 1) metsaomanike huvi raiuda, 2) fsilist juurdepsu oma metsadele, 3) turuinfo head kttesaadavust, 4) konkurentsivimelisi metsavarumise ja infrastruktuuri rajamise hindu, 5) efektiivset metsavarumist ja turustamist ja 6) professionaalsete tliste ning metsandusettevtjate olemasolu.
Need tegurid peavad strateegiate ja tegevustena kajastuma rahvuslikes metsandusprogrammides (Eestis: metsanduse arengukavas) ja biomassi tarvituse tegevuskavades. Valitsused peaksid uuesti lbi vaatama strateegiad ja igusaktid, mis mjutavad metsandust, ja pdma vhendada nende negatiivset mju puidutarvitusele. Ksimus pole pelgalt he majandusvaldkonna konkurentsivimes, vaid Euroopa turvalisuses ja elukeskkonna sstmises.



Erik Kosenkranius, EUSTAFOR-i (European State Forest Association) tegevjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet