Kirjutise pealkiri oli tänavuse metsanädala tunnuslause. Mida tehti metsanädalal ja sellele eelnenud mitmesugustel üritustel?
MAAMESSIL KOONDUS METSANDUSTEGEVUS METSATELKI Nagu ikka, sai metsanädala eel, 17.–19. aprillil, osaleda maamessil AS-i Tartu Näitused messikeskuses. Osavõtjaid oli rohkem kui kunagi varem: 214 firmat üheteistkümnest riigist (Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Poolast, Belgiast, Austriast ja Valgevenest). Messi käsutuses oli 5100 ruutmeetrit hallipinda, 44 420 ruutmeetrit välipinda ning 6 hektarit metsademopinda.
Maamessi avas Eesti Vabariigi põllumajandusminister
Helir-Valdor Seeder.
Reedel käisid messil ka riigikogu esimees
Ene Ergma, IRL-i esimees Mart
Laar ning riigikogu liikmed Mart Nutt,
Tiina Oraste, Marko Pomerants ja
Toomas Tõniste.
Hoolimata vihmasest algusest käis
messil kolmel päeval kokku 29 058 inimest,
mis oli maamessi külastatavuse
rekord.
17. aprill alates kella kümnest demonstreeriti
Tiksojal metsatööseadmeid.
Näidati puude langetamist
langetustraktoriga ja puude väljavedu
metsast. Osalesid Intrac Eesti AS,
Kaevax OÜ, Kesko Agro Eesti AS ja
Sampo Grupp OÜ. Ühtlasi peeti traditsiooniline
raievõistlus “Kevadkarikas
2008”, mis tõi messikeskusesse kokku
kuulsad saemehed nii Eestist kui ka
Soomest ja Lätist. Võistluse käigus sai
näha täpsussaagimist, langetamist ja
laasimist. Kogu messi vältel võis jälgida
oskuslike meistersaagijate tööd:
nad tegid puukujusid, ent olid valmis
ka mõne kiire tellimuse täitma ja kokkuleppel
oma meistriteoseid müüma.
Seekord olid kogu metsasektori esindajad
kogunenud suurde metsatelki.
Mitmekesist metsandusteavet jagasid
ja oma väljapanekuid näitasid
metsatööstusliit, RMK, erametsaliit,
SA Erametsakeskus, Eesti metsaselts,
maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut,
metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
ning Luua metsanduskool.
Ühelt poolt oli hea, et kogu metsandusvaldkond
oli koondatud ühte telki,
aga teiselt poolt valitses telgis paraku
ruumipuudus. Pealegi paiknes telk ebasoodsas
asukohas suure hulga põllumajandusmasinate
vahel, nõnda võis
telk mõnel metsandushuvilisel hoopis
leidmata jääda.
11. APRILLIL PEETI TARTUS MÕTTETALGUD TEEMAL
“EESTI METSA TULEVIK”
Eesti maaülikooli saali kogunesid mõttetalguid
pidama ligi tosina metsandus-,
loodusuurimise või looduskaitseorganisatsiooni
esindajad. Pärast seda,
kui Eesti metsaseltsi president Kaupo
Ilmet oli nõupidamise avanud, pidas
esimese pikema ettekande RMK juhatuse
esimees Aigar Kallas. Kõneldes
riigimetsa tulevikust, rõhutas ta, et kuulujutud
riigimetsa peatsest erastamisest
või võõrandamisest on täiesti alusetud.
Edaspidi kavatsetakse säilitada kõik riigimetsa
hüved. Kuid töö korraldatakse
põhjalikult ümber: eesmärk on tunduvalt
parem tööviljakus. EMÜ metsandusja
maaehituse instituudi direktor Paavo
Kaimre keskendus erilaadsetele riigimetsa
majandamise organisatsioonidele.
Ta nentis, et puidu väärindamisel
on Eesti Soomest ja Lätist maha jäänud.
Erumetsaülem Aadu Koll kõneles riigimetsade ajaloost alates Rootsi kuninga
Karl XI aegadest. Olles ise töötanud
50 aastat riigimetsas, toonitas ta, et
metskond on maaelu nurgakivi. Viimase
pikema sõnavõtu pidas Eesti looduskaitse
seltsi esimees Juhan Telgmaa.
Tema kriitilise sõnavõtu pealkiri oli sõnastatud
emotsionaalselt: “Külm tehnokraatia
jäägu linna asfaldile”. Telgmaa
hinnangul tehakse RMK reformi liiga
kiirustades ja läbimõtlematult. Ta ärgitas
kokkutulnuid pöörduma sel teemal
kirjaliku seisukohavõtuga valitsuse
või riigikogu poole. Selle ettekandega
asus polemiseerima järgmine sõnavõtja,
emeriitprofessor Artur Nilson.
“Inforevolutsiooni protsess on pöördumatu,”
sõnas ta. “Tuleb mõista, mida
saab muuta ja mida muuta ei saa.
Jutud maaelu arendamisest on lootusetu
nostalgia. Maaelu metsas ja põllul industrialiseerub
ja infotehnologiseerub.”
Sõnavõttude järel vahetati mõtteid Eesti
metsanduse tuleviku kohta.
18. APRILLIL PEETI TARTUS VISIOONIKONVERENTS
Metsanduse visioonikonverentsist võtsid
osa Eesti ja välismaa metsateadlased,
Eesti poliitikud, eraettevõtjad, ametnikud
ja metsanduspraktikud, kes vaagisid
keerukaid küsimusi oma vaatenurgast.
Tähelepanuväärselt paljud kodumaised
ettekandjad rõhutasid metsa tähtsust
energia tooraineallikana ning peaprobleemina
meie ülearu väikseid raiemahte.
Välismaa sõnavõtjad tõid esile kogu
metsamajanduse ja metsatööstuse probleemiringi:
globaliseerumisest tulenev
paberi- ja tselluloosivajaduse suurenemine, ebaseaduslikud raied, maailmaturu
kasv, kliimamuutused, samuti turgude
globaliseerumine, piiritu tarbimise kasv.
Professor Sten Nilsson (IIASA) rõhutas
kolme F-i, mis mõjutavad metsapoliitikat:
Food, Fiber, Fuel (toit, puidukiud,
kütus). “Meie mees Brüsselis”
Erik Kosenkranius (EUSTAFOR) tõi
oma sõnavõtus esile Euroopa metsandust
mõjutavad müüdid, mis on moonutanud
eurooplaste tavaseisukohti metsade
olukorrast. Müüdid tekitasid kuulajate
seas elava arutelu. Taavi Veskimägi
(riigikogu) ja Tiit Kolk (AS Repo
Vabrikud) toonitasid, et tõsisemate uurimuste
tarbeks pole Eestis vajalikke andmeid
või on need puudulikud. Andres
Onemar (RMK) selgitas, kui tähtis on
edendada metsateadust ning luua metsanduse
teabekeskus.
APRILLIS JA MAIS KORRALDAS RMK VABATAHTLIKELE
ISTUTUSTALGUID
Tänavu pani RMK riigimetsas kasvama
11,2 miljonit puutaime, neist
kuni 400 000 istutati vabatahtlike abiga.
Vabatahtlikud olid metsa istutamas aprilli
keskpaigast mai keskpaigani. RMK
metsamajanduse turundusjuhi Ulvar
Kaubi sõnul on metsaistutusest kujunenud
iga-aastane traditsioon paljudele
ettevõtetele, koolidele ja sõpruskondadele.
“Istutamistalgutel on aastate
jooksul nähtud tuhandeid entusiastlikke
vabatahtlikke, kellele meeldib käsi
mullaseks teha ning välja on kujunenud
lausa sellised metsasõbrad, keda iga
aasta üha uuesti kohtab,” lisas Kaubi.
Üks viimaseid suuri talgupäevi
toimus 9. mail Purila külas
Raplamaal; istutati kahel langil
kokku 2,8 hektari suurusel alal.
Üle-eestilisi istutustalguid on korraldatud
juba viiel aastal, tänavu osales neis
ligi 4000 inimest. Valdavalt pandi kasvama
kuuseistikuid, sest neid on kõige
kergem istutada.
METSANÄDALA AMETLIKULE AVAMISELE EELNES
KÕNEKOOSOLEK
Metsanädala avaüritused peeti tänavu 5.
mail Pärnus. Kuid veel enne, kui metsanädal
seal ametlikult avatuks kuulutati,
toimus sama päeva hommikupoolikul
esimene tõsine üritus Pärnu Kuninga
tänava põhikooli saalis. Seal peeti metsanduse
kõnekoosolek. Avasõnad ütles
keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Ta kinnitas, et metsandusteema puudutab
iga inimest. Kuid praegu on
meie metsanduses eriti põnevad ajad.
Esiteks on ette valmistatud metsaseaduse
muudatused ja saadetud need kooskõlastusringile.
Teiseks tehakse RMK-s
suuri ümberkorraldusi. Mõlemad on tekitanud
üldsuse seas palju poleemikat.
Poleemika on tervitatav, sest see näitab,
et meie ühiskond sammub jõudsalt tõelise
kodanikuühiskonna poole. Lühidalt
Eesti metsa tähendust kokku võttes
rõhutas keskkonnaminister, et mets on
tähtis loodusressurss, mis annab tööd
suurele hulgale eestlastele ja tagab sissetuleku.
Ühtaegu on mets väga tähtis
looduskaitse mõttes. Ligi 30% meie
metsadest kehtib praegu üks või teine
kaitserežiim ning selle näitaja poolest
oleme Euroopas esirinnas.
Seejärel tutvustas Pärnumaa metsi
ja metsandust Edela regiooni peametsaülem
Aivar Laud. Pärnumaal asub
ligi 11% Eesti metsamaast ja ühtaegu
on sealne metsa tagavara samuti 11%
Eesti metsade tagavarast. Eesti raiete kogumahust saadakse Pärnumaalt
15,4%. Pärnumaa metsandussektor on
väga oluline tööandja. Tervelt 20%
Pärnumaa töökohtadest on seotud metsandusega.
Kõnekoosolekul anti üle kaks tähtsat
aastapreemiat. Kolmandat aastat välja
antav metsanduse elutööpreemia läks
emeriitprofessor Artur Nilsonile. Ta sai
selle pühendumuse ja uuendusmeelsuse
ning kõrghariduse arendamise ja metsameeste
kasvatamise eest. Preemia saaja
pidas kõne teemal “Minu metsanduse
filosoofiast” (tekst on avaldatud käesolevas
ajakirjanumbris). Erametsasõbra
tiitli pälvis Lembitu Tarang. Kuigi autasustatu
ei saanud hõivatuse tõttu
kohale tulla, pidas tema tutvustuseks
lühikese kõne Erametsaliidu tegevdirektor
Ants Varblane. Ta meenutas, et
Lembitu Tarang on alati olnud ärksa
vaimuga inimene. Erametsasõbra tiitli
sai ta tänavu peamiselt pärandkultuuri
objektide arvelevõtmise eestvedajana
Eestis.
Kõnekoosoleku lõpus jagati autasusid
metsanduse joonistusvõistluse võitjatele.
Võistlusele oli saadetud 350 õpilase tööd.
METSANÄDALA AVATSEREMOONIALE JÄRGNES
EKSKURSIOON PÄRNU PARKIDES
Kesklinnas metsanädalat avades tsiteeris
riigikogu esimees Ene Ergma eesti
legendaarset poliitikut Jaan Tõnissoni.
Temagi õhutas omal ajal pöörama tähelepanu
metsale ja loodusele ning küllap
oleks tänavune metsanädala tunnuslause
talle hästi meeldinud. Ergma arvates on
tervitatav, et Eesti metsade jätkusuutlikkus
on taas avalikkuse tähelepanu all.
Me ei tohi võtta metsa kui kombinaati,
mis toodab puitu ja hapnikku. Metsa
tuleb hoida kogu tema mitmekülgsuses,
pidada metsa oma sõbraks.
Metsanädala avatseremoonia järel tehti
ekskursioon Pärnu parkides. Tutvustati
parkide ajalugu, käekäiku ja liigilist
koosseisu. Elevust tekitasid kopra kahjustused
Vallikääru kõrval olevas pargis.
Koprad olid maha võtnud hulga eri liiki
lehtpuid. Mida kobrastega peale hakata?
Parim lahendus oleks nad kinni püüda ja
kusagile mujale asustada. Kuid kobraste
eluspüük pole lihtne töö. Seni pole neid
kätte saadud.
Seejärel istutas Ene Ergma Pärnu
linna parki vahtrapuu, mille linnavalitsus
ise oli istutamiseks välja valinud.
Istutamise ajal laulis metsameeste koor
Forestalia Alo Ritsingu juhatusel.
6. MAIL AVAS RMK ROELAS TAASTATUD
KÄBIKUIVATI
Lääne-Virumaal ennistatud käbikuivati
hakkab edaspidi tööle muuseumina.
Ühtlasi sõlmitakse RMK, Vinni valla ja
MTÜ Roela Kodukant vahel koostööprotokoll. Siht on muuta riigimetsas
pakutavad aktiivse puhkuse võimalused
mitmekesisemaks, väärtustada
ja tutvustada metsandustavasid ning
kohalikku kultuuripärandit.
„Roela käbikuivati renoveerimine
on hea näide RMK viimaste aastate
suundumusest korrastada ja tutvustada
meie metsanduslikku pärandit,“
ütles RMK puhkemajanduse osakonna
juhataja Marge Rammo. „Käbikuivati
ei asu otseselt RMK puhkealal ja seda
olulisem on kohalik initsiatiiv ning
koostöö, et inimestele uusi võimalusi
avada ja tutvustada.“
MTÜ Roela Kodukant juhatuse liikme
Aili Taali sõnul soovib ühing edendada
Roela piirkonna külade ühistegevust
ning eksponeerida ja hoida kohalikku
kultuuripärandit. „Mõned aastad
tagasi pöördusime RMK poole ideega
käbikuivati taastada. Pakkusime omalt
poolt välja, et MTÜ Roela Kodukant
hakkaks seda huvilistele tutvustama ja
muuseumina töös hoidma.“
„Vallal on väga hea meel, kui koos
midagi ära tehtud saab, sest RMK
poolt renoveeritud ja heakorrastatud
käbikuivati on meie kandi üks huvitavamaid
vaatamisväärsusi,“ lisas Vinni
vallavanem Toomas Väinaste. „Roela
vallseljakule on juba tehtud üks õpperada
ja käbikuivati kui metsandusliku
pärandkultuuri objekti lisandumine
mitmekesistab loodushariduse võimalusi
meie vallas.“
Roela käbikuivati on ehitatud 1927.
aastal. Pärast 1920. aasta maareformi
oli Eestis neli riigile kuuluvat käbikuivatit.
Sellest aga ei jätkunud, et katta
riigimetsade seemnevajadust. Aastal
1925 tabas Eestit männiseemneikaldus, seemet tuli osta Soomest. Seetõttu asus
tolleaegne Riigimetsade Peavalitsus rajama
käbikuivateid. Seega on Roela
käbikuivatil kui esimesel omalaadsel
Eestis suur ajalooline tähtsus.
7. MAIL AVATI TALLINNAS FOTONÄITUS
“90 AASTAT METSANDUST EESTIS”
Rahvusraamatukogusse üles pandud
näituse avas RMK juhatuse esimees
Aigar Kallas. Pikema ülevaate näitusest
andis Sagadi metsakeskuse juhataja
Krista Keedus. Musitseeris kitarrist
Jorma Puusaag.
Väljapanek hõlmab kümme stendi
fotodega, kusjuures iga stend tutvustab
ühte kümnendit Eesti metsanduse
ajaloos. Selle väljapaneku on koostanud
RMK Sagadi metsakeskuse töötajad,
kujundanud Helle Väärsi ja Mari
Kreintaal. Kolmandiku fotode autor
on kauaaegne RMK loodusfotograaf
Jüri Pere, ülejäänud pildid pärinevad
Sagadi metsamuuseumi kogudest.
Tekstide autor on Sagadi metsamuuseumi
varalahkunud töötaja Peeter
Reintal. Fotonäitus oli enne seda üleval
Brüsselis Euroopa Metsamajas.
Rahvusraamatukogus sai näitust vaadata
21. maini. Pärast seda hakkab
ta ringlema rändnäitusena Eesti eri
paikades.
METSANÄDALAL KORRALDATI LIGI
POOLSADA ÜRITUST
Eespool kirjeldatu on vaid väike osa
metsanädala sündmustest. Kogu nädala
vältel võis Tallinna, Tartu ja Pärnu
kinodes näha metsa- ja loodusteemalisi
filmiprogramme. Pärnus ja Tallinnas
korraldati mitu kontserti. Näiteks toimus
Pärnu Vallikäärus suur kontsert,
kus peaesineja oli ansambel Sõpruse
Puiestee. Nädala jooksul korraldati
rohkesti ekskursioone ja loenguid
Tallinna loomaaias, Rocca al Mare
vabaõhumuuseumis ja Eesti loodusmuuseumis.
Huvilised said võimaluse
käia Paikuse saeveskis Pärnumaal,
et näha oma silmaga, kuidas töötab
tänapäevane saeveski. Sportlikumad
metsahuvilised osalesid rattamatkal
või maastikumängus “Tunne loodust
ja liigu terviseks”. Omaette metsapäev
peeti Elistvere loomapargis
Jõgevamaal. Mõistagi ei jõua üles lugeda
kõiki metsanädala üritusi: kokku
oli neid ligi poolsada.
|