2/2008

artiklid
Millised on meeldivaimad metsavaated?

Artikkel tutvustab Eesti looduslike metsamaastike visuaalse eelistatuse uurimuse tulemusi. Millised vaated köidavad kõige enam
ja millised vähem? Mille alusel eelistused kujunevad?


MILLEST OLENEB KESKKONNA EELISTATUS?
Eesti metsamaastikke on siinses kirjutises käsitletud maastikuarhitekti pilgu läbi, siht on keskkonda kirjeldada ja mõtestada, pidades silmas keskkonna esteetilisi aspekte. Mõneti vähem tähelepanu on pööratud metsamaastike majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele väärtustele.

Maastiku visuaalne esteetiline kvaliteet
on olnud inimestele alati oluline – nii
liikumisteede, elupaikade kui ka tegevuskohtade
valikul. Subjektiivsest vaatevinklist
saab väita, et keskkonna esteetilisus on
iga vaatleja enda silmis, kuid objektiivselt
hinnates selgub siiski, et asjade esteetilisus
peitub nende omadustes. Seetõttu on
keskkonna kujundusotsuste tegemiseks
tarvis uurida eri keskkondade eelistatuse
põhjusi. Siin keskendume nähtavast
inimmõjust puutumatule Eesti looduslikule
metsamaastikule, et selgitada Eesti
metsa hinnatumad vaated ning tuua välja
eelistuse põhjused, lähtudes keskkonna
visuaalsest kuvandist ehk objektiivsetest
vaadete omadustest.
Toetume keskkonnapsühholoogia teooriale,
mis väidab, et inimesel on kaks
tähtsat eesmärki, mis mõjutavad teda
kogu ärkveloleku ajal: mõtestatus ja kaasahaaravus.
Sellised keskkonnad, mis võimaldavad
mõlema sihi saavutamist, ongi
eelistatuimad. Mõtestatus viitab võimalusele
mõista, kus inimene asub: mis toimub
tema vahetus ümbruses ja keskkonnas
laiemalt. Seda ajendab inimese vajadus
saada asjadest aru. Kaasahaaravuse keskmes
on võimalus asju välja uurida, õppida
ja olla stimuleeritud – sellel on oluline osa uute kogemuste ammutamisel.
Mõtestatust ja kaasahaaravust kirjeldatakse
nelja keskkonna omadusega: ühtsus,
keerukus, salapärasus ja loetavus. Ühtsus
viitab sellele, kuivõrd on võimalik vaadet
organiseerida, struktureerida. Keerukus
näitab, kas vaates leidub piisavalt elemente,
mis pälviksid tähelepanu ning
ajendaksid mõtlema. Keerukuse puhul
tuleb kindlasti arvestada, et oleks säilitatud
ühtsus, kuna inimesed suudavad
korraga hoomata vaid teatud piiratud
hulka informatsiooni. Salapärasus peitub
vaates, mis jätab mulje, et edasi liikudes
ja maastikku uurides on võimalik omandada
uusi teadmisi, tajuda midagi varjatut.
Salapärasusele aitab kaasa mitmekesine
ruumistruktuur (avatud, poolavatud,
suletud alad). Loetavus on keskkonna
omadus, mis väljendub selles, et seda
võib ulatuslikult uurida, ilma eksimata.
Oluline on piisav avatus ning n.-ö. maamärkide
olemasolu.
UURIMUSE TARBEKS KOOSTASIME
METSAMAASTIKUVAADETE VALIMI
Eesti looduslike metsamaastike eelistatuse
analüüsi tarbeks koostasime metsamaastikuvaadete
valimi. Selles oli 27
vaadet, mis kirjeldasid ühtsuse, keerukuse
ja salapärasuse eri määrasid. Loetavust
antud töös ei käsitletud. Tegime küsitluse
ning analüüsisime saadud andmeid, mille
tulemusel leidsime vaadete eelistatuse
jaotumuse ning tegime järeldusi eelistatuse
põhjustest.
Küsitlusel osales 97 tudengit Eesti maaülikoolist
ning Tallinna tehnikaülikooli
Tartu kolledžist. Küsitluse tulemusel
saadi metsamaastikuvaadete meeldivuse
järjestus. Lisaks meeldivusele hindasid
küsitletud viiepunktilisel skaalal vaadete
looduslikkust, ühtsust, keerukust, salapärasust,
tuttavlikkust ning nimetasid neile
kõige enam ning kõige vähem meeldivaid
objekte.
KÕIGE ENAM MEELDIS ÜHTNE JA SALAPÄRANE, KESKMISELT
KEERUKAS, TUTTAV JA LOODUSLIKUNA TAJUTAV
VAADE, KUS LEIDUB MÄRKIMISVÄÄRSELT SUURI PUID
Enim hinnatud vaade sai keskmiseks
meeldivuse hindeks 4,85, mis on tunduvalt
kõrgem teiste vaadete hinnangutest.
Kõige paremaks peeti vaadet, mis
on väga ühtne ja salapärane, keskmiselt
keerukas, tuttav ja looduslikuna tajutav
ning kus võib näha tähelepanuväärselt
suuri puid. Ennekõike eelistati järgmisi
objekte (nimetamissageduse alusel):
kõver kaheharuline suur mänd, suured
jämedad männid, madal pehme alustaimestik,
puujuur, väikesed valged õied.
Ebameeldivateks peeti kuivanud ja maha kukkunud oksi, eemal paistvaid lehtpuid
ja väikseid kuuski. Nagu näha, toodi olulisi
ebameeldivaid objekte vaates esile väga
vähe: ei leidu kuigi palju lagunevaid, vananevaid
või visuaalselt halvasti mõjuvaid
objekte. Tähtsaimad meeldivad objektid
olid suured jämedad või harulised puud,
mis viitavad elujõulisusele.
Meeldivuse pingerea teine vaade sai
keskmiseks hindeks 4,49. Selle vaate
iseloomulikud tunnusjooned: äärmiselt
ühtne, väga vähe keerukas, küllaltki salapärane,
väga tuttav, üsna looduslikuna
tajutav; seal leidub keskmise suurusega
puid. Seejuures pidasid katseisikud
kõige meeldivamaks kõrgeid ja sirgeid
mände, alustaimestikku, sammalt, hoolitsetust
ja korrapära, avarust ja üldvaadet.
Ebameeldivaks hinnati oksad maas, sirge
tüvi esiplaanil ja puude liigne korrapärasus.
Meelepäraseks peeti eelkõige vaadet
tervikuna. Konkreetseid objekte nimetati
vähe, meeltmööda olid eeskätt sirged
elujõulised männid ning pehme madal
alustaimestik. Ebameeldivaks peeti taas
mahalangenud oksi, mõnikord tauniti ka
liigset lihtsust ja korrapärasust.
EI VÄÄRTUSTATUD MAASTIKKU, MIS POLE KUIGI
ÜHTNE, KEERUKAS EGA TUTTAV – MIDA EI TAJUTA
ERITI LOODUSLIKUNA
Kõige vähem köitnud vaade sai meeldivuse
hindeks 2,41, mis iseenesest ei ole väga
madal hinne viiepallilises süsteemis. See
näitab, et üldjuhul peetakse looduslikke
metsamaastikke võrdlemisi meelepärasteks.
See vaade pole kuigi ühtne, keerukas
ega tuttav, ta ei mõju eriti salapärase ega
looduslikuna, seal ei leidu suuri puid.
Sellises maastikus väärtustati eelkõige
kõrgemaid mände taustal, sammalt ja
rohelist alustaimestikku, kanarbikku ja
noori puid. Kõige vähem paelusid pilku
kuivanud raagus puud, taevas, katkise
tüvega puu, suuremad puud taustal, pinnakate
ning noored tihedalt kasvavad
puud. Enim hinnati jällegi elujõulisi suuri
puid ja muid taimi. Meelt mööda ei olnud
kuivanud, raagus ja katkised puud, mis
viitavad lagunemisele ja hääbumisele.
Järgmise metsavaate keskmine hinne
oli 2,62. Seda vaadet ei peetud samuti
kuigi ühtseks, keerukaks ega salapäraseks,
ent hinnati keskmiselt tuttavaks
ja küllaltki looduslikuks, kuigi seal ei
leidunud märkimisväärselt suuri puid.
Enim hinnati väikseid kuuski, juurekände
ja puutüükaid, sõnajalgu ja murdunud
puid. Kõige vähem paelusid juurekänd ja
puutüügas, võsa või tihnik, korrapäratus
ja hoolitsematus, alustaimestik ning kõrge
rohi, murdunud puu, valge kasetüvi ja
väike kuusk. Üllataval kombel nimetati
selle vaate puhul meeldivate objektidena
ka n.-ö. surevaid objekte: murdunud puid,
mis arvatavasti pakkusid huvi, erinedes
ülejäänud keskkonnast. Ootuspäraselt
olid meelt mööda ka noored elujõulised
kuused ja alustaimestik. Ebameeldivaks
peeti murdunud puid ja kände, üksiti
tauniti üldmulje liigset tihedust, suletust
ja segadust.
METSI KUJUNDADES PEAB SEADMA SIHIKS MAASTIKU
MITMEKESISUSE
Kokku võttes: inimesed peavad meelepäraseks
keskkonda, millele on omane
suurem ühtsus ehk organiseeritus ja
objektide kokkusobivus, suur salapära
ja huvipakkuvus, keskmine või pigem
vähene keerukus ning suured puud. Ei
hinnata metsavaateid, mis pole kuigi
ühtsed ega salapärased ning kus ei
leidu suuri puid; tähelepanu pälvivaid
elemente võib selles vaates olla kas
ülemäära palju või liiga vähe. Pilku
köidavad ennekõike elujõulised puud ja
alustaimestik. Ühtlasi eelistatakse avatud
maastikke, mis julgustavad edasi
liikuma. Maastik tundub meeldivam,
kui seal leidub ülejäänud keskkonnast
eristuvaid kummalise kujuga objekte,
näiteks kõveraid, viltusi või murdunud
puid. See tähendab, et alati ei ole liigne
korrastatus keskkonna meeldivuse nimel
õigustatud. Metsi kujundades peab pürgima
mitmekesise metsamaastiku poole,
mis kutsub end avastama.



Karl Hansson, EMÜ magistrant, Mart Külvik Külvik, EMÜ dotsent, Kadri Maikov, EMÜ lektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: