2/2008



artiklid
Minu metsandusfilosoofiast

Tnavuse metsandala avapeval 5. mail anti emeriitprofessor Artur Nilsonile le metsanduse elutpreemia. Kodumaise metsakorralduse
teenekamaid arendajaid pidas sel puhul kne, mis on aluseks siinsele kirjutisele.

Emeriitprofessor Artur Nilson elut preemia kttesaamisel tnavu 5. mail Prnus.
Jri Pere
ELLUSUHTUMISE ALUSED PRINEVAD KOOLIPLVEST
Jrele meldes olen judnud tdemusele, et mul polegi spetsiaalset metsandusfilosoofiat, on vaid ldine ellusuhtumine, arusaamad maailmast ja inimestest. Neist ldistest arusaamadest ei pse muidugi ka metsandustegevuses. Nimetada metsanduses rakendatavat osa ldisest elufilosoofiast metsandusfilosoofiaks oleks ehk liialt pretensioonikas. Paremini sobib vhem tuntud, kuid antud kontekstis sobivam termin metsanduslik paradigma eelteadmiste ja oskuste ssteem.

Alates neljandast-viiendast klassist
kuni keskkooli lpetamiseni olin ma
innukas lugeja. Oma lellelt sain lugemiseks
Nobeli preemiaga prjatud
romaanide sarja ja raamatud, nagu
Maeterlincki Tarkus ja saatus vi
Romain Rollandi Jean-Christophe,
mis raputasid mind tollal pris phjalikult.
Kui minult praegu prida nende
raamatute sisu kohta, siis jn ma vastuse
vlgu. Aga neist raamatuist sugenes
minus teadmine, et tuleb olla siiras,
altruistlik, omakasupdmatu ja julge
ei tohi olla argpks. Tekkis veendumus,
et tuleb videlda (kuid mitte don
Quijotena!) nende inimestega, kes kas
rumalusest, pahatahtlikkusest vi liigsest
egoismist tekitavad teistele kahju,
teevad halba. Hoolimata sellest, milline
on nende positsioon hiskonnas,
vi sellest, kas nad on enamuses vi
vhemuses. Sellest varases nooruses
kujunenud hoiakust pole ma senini
lahti saanud. Loomulikult kandub see
ka minu metsanduslikku tegevusse.
Kui Suure-Jaani keskkoolis 1948.
aastal puhastati petajate kaadrit,
siis lksin sealt Viljandi II keskkooli 10.
klassi. Selles klassis valitses teadmiste-,
kultuurse kitumise ja spordilembene
hoiak. Pingikolmikust, mille keskel
istusin, kuuest koolivennast viis said
teaduskraadi, kolmest said professorid
ja kahele anti tnavu Eesti Vabariigi
orden. Ka kuues on hinnatud spetsialist
ja kolleeg. Teline nn oli kooli legendaarne matemaatikapetaja Boris
Hendrichson, kes peatselt tegi minust
oma abipetaja. Kinnistus veendumus,
et kui miski on vlja arvutatav, siis
tuleb see ka vlja arvutada.
HINNANGUD PEAVAD LHTUMA ARVUTUSTEST
Minu metsanduse filosoofia maine
on paljuski kujunenud kohustuse tttu
anda metsanduse arengukava raames
eksperdihinnang optimaalsele raiemahule.
Andsin hinnangu, ent kriitikud
tegid selle liialt suure raiemahu tttu
maatasa. Telliti uus hinnang Eesti metsakorralduskeskuselt
ja see sai minu
omast pisut suurem! Kui mingid arvud
on vga olulised (nt. metsa kasvukik,
kpsusvanus, arvestuslangi suurus) ja
need on vlja arvutatavad, siis on
lausa keelatud vlja tulla oma spekulatiivsete
arvamustega. Hinnangud
peavad phinema arvutustel. Aga tavakodanik,
kellel pole objektiivse arvutuse
jaoks lhtealuseid, tahab ju
selles ksimustes ka mingi seisukoha
vtta. Tavakodaniku seisukoha kujundab
meedia, mis levitab ja vimendab
peamiselt skandaale.
Mis muud kui skandaalne on akadeemiku
vi professori avaldatud veendunud
kriitiline arvamus valdkonnast,
mille kohta tal pole ei piisavalt andmeid
ega oskusi neid tdelda ega tlgendada.
Kui valdkonnas ebakompetentsed
teadlased levitavad oma subjektiivset
arvamust, et niteks eri asjatundjate
vlja arvutatud sobiv aastane reiemaht
on retult suur, siis on nad jmedalt
rikkunud teadlase kutse-eetika nudeid.
Nad on esitanud oma subjektiivse
ja asjatundmatu arvamuse objektiivse
te phe! Viga mjukate ja/vi ldiselt
andekate inimeste paradigmas ja hoiakutes
on ks ohtlikumaid asju. Eriti
siis, kui see seondub kalduvusega upitada
end kiketeadja ebakompetentsuse
tasandile. Nad suudavad solkida
ja enamasti solgivadki hiskondlikku
teadvust ning seadusi. See sarnaneb
lapse hirmutamisega trollide, kollide ja
kodukijatega.
Isegi .. paljud anarhistid on tunnistanud
vajadust asjatundjate autoriteedi
jrele hiskonnas. Niteks teavad
mned inimesed teistest paremini, kuidas
leivavilja kasvatada, ning on mistlik
usaldada nende otsustusi (Wolff,
J., Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse,
lk. 47). Parafraasin: Niteks teavad
mned inimesed teistest paremini,
kuidas seadistada ligikaudu miljonist
keerukast dnaamilisest objektist
(puistust) koosnevat veelgi keerukamat
ssteemi (Eesti metsa) ajas ja
ka geograafilises ning majandusruumis
nnda, et see funktsioneeriks thusalt
jtkusuutlikult, ning mistlik oleks
usaldada nende otsustusi.
Veel mtteid Wolffilt (lk. 118): ..
asjad lhevad vga viltu, kui lasta inimestel
avaldada suurt mju nende poolt
mratud ekspertadministraatoritele.
Ta jtkab tsitaadiga: Parimal juhul thendab
see seda, et kogenematus otsustab
kogemuse le, vhiklus teadmiste
le: vhiklus, mis .. on htaegu hooletu
ja upsakas, suhtudes leolevalt vi lausa halvakspanevalt kigisse pretensioonidesse
selle kohta, et kellegi teise
otsustus vrib rohkem thelepanu,
kui tema
e n e s e
oma.
MIDA ABSURDSEM ON TOBEDUS, SEDA RASKEM
ON SEDA HVITADA
Nii nagu muudeski valdkondades, aga
vib olla isegi enam, leidub ka metsanduses
rohkesti aegade jooksul ladestunud
eelarvamuste snnikut. Kahjuks ei
ole ma Herakles, kes he ga puhastas
Augeiase tallid. Kuigi olen judumda
pdnud. Paraku enamasti nappide tulemustega.
Meelsamini tegelen huvitavate
metsateaduse ksimustega. Tosin aastat
tagasi kirjutasin ma metsanduse mtidest.
sjasel metsanduse visioonikonverentsil
oli EUSTAFOR-i tegev direktoril
hr. Erik Kosenkraniusel phjust neist,
ikka veel kibivatest mtidest taas
rkida. Mis on muutunud? Niteks
see, et tosina aasta jooksul on raiemaht
Euroopas hinnanguliselt 73 protsendilt
juurdekasvust vhenenud 51 protsendini.
Kuid avalikkuses kibib endiselt
mt metsade hvitamisest!
Miks on seda laadi mdid nii vastupidavad?
Tasub tuletada meelde religioonide
igikestvust ja te enam ei
imesta! Akadeemik A. N. Krlov (elas
18631945, tegeles laevateooria, artilleeria,
mehaanika, matemaatika ja teaduse
ajalooga) on elnud: Paljuaastase
praktika vltel veendusin, et kui mingi
tobedus on muutunud rutiiniks, siis,
mida absurdsem see tobedus on, seda
raskem on teda hvitada.
Veel Krlovi mttekike: Iga ratsionaalne
looming peab tuginema arvule ja
mdule. Samas tuleb meeles pidada, et
puuduste tunnetamine on nende krvaldamise
esimene aste; Kige raskem igas
asjas on tema ige paikapanek alguses,
vaid siis saab teda edasi arendada ..
Teooria ja praktika lahutamine viib kas
igiliikuri leiutamise katseteni vi, vastupidi,
ainult olnu kordamiseni.
METSA RAIUMIST EI TOHI SEGI AJADA METSA
LAGASTAMISEGA
Niisuguseid, minu tekspidamistega
haakuvaid seisukohti on avaldanud
paljud silmapaistvad mtlejad alates
antiikfilosoofidest. Kik need
viitavad filosoofia ja paradigma
olulisusele inimese hoiakute ja
tegude ajendina.
Vahest aitab eelarvamusi
vrata ka keerukate ssteemide
phimtteline visandamine modelleerimine.
Puistu kasvukigu mudel
on kige alus. Kui suurem mudel hlmab
puistu kasvukigu phimttelise
mudeli, siis veendume, et metsa raie on
peamine ja vltimatu vahend, mille alusel
seadistada suur ja keerukas puistute
ssteem jtkusuutlikuks. Raie on mdapsematu,
suurendamaks metsade
rolli CO2 tagasitoomisel atmosfrist
maa peale ja taltsutamaks ndisaja
suurimaks kolliks peetavat kliimamuutust.
Metsa raiumist ei tohi segi ajada
metsa raadamise vi lagastamisega. Kui
aga jtta tootmismets igel ajal raiumata,
tuleb seda tepoolest pidada lagastamiseks.
Sellises tlgenduses muutub
metsa raie ilutsejate taunitud ja plastatud
tegevusest vltimatuks, positiivseks
ja hinnatud tegevuseks.
TAUNIV SUHTUMINE RAIESSE TULENEB PALJUSKI
PARDUNUD METSASEADUSEST
Metsaraie mritud maine seostatus
plastusvrse tegevusega tuleneb paljuski
pardunud metsaseadusest. Metsa
raiumine kriminaliseeriti. Metsaseadust
tegid isikud, kes piltlikult eldes juhtisid
autot, vaadates taga aknast vlja.
pardunud metsaseadus tegi suurt majanduslikku
kahju, kuid veelgi enam on
kahjustatud metsanduse kui tegevuse
mainet.
Oodatavasti peaksin avaldama arvamust
ka protsesside kohta RMK-s.
Infotehnoloogilises mttes on nende
suundumus ige. Kuid ma ei kavatse
neid hinnata, lhtudes sotsiaalsest aspektist:
ma pole sotsiaalsete protsesside
hindamiseks ja prognoosimiseks pdev.
Maailmas pole midagi jvat peale
igaveste muutuste aeg kulgeb vaid
hes suunas. ha kiirenevate muutuste
taustal on ilmselt teravnenud ka igihaljas
isade ja poegade lahkheli. Paari sajandi
taguse tstusrevolutsiooni ja praeguse
inforevolutsiooni aegsete vastuolude
konfliktide sarnasus on hmmastavalt
suur. Minu filosoofia ksib mul jda
ajakohasele ratsionaalsele tasandile ka
siis, kui mul poleks Eestis htki mttekaaslast.
Sel juhul oleksid mu mttekaaslasteks
filosoofilises plaanis mineviku
suured mtlejad. Tegelikult on mul
piisavalt mttekaaslasi infotehnoloogilises
plaanis ja mttelaadi poolest nii
noorte kui ka keskealiste hulgas. Muidu
oleks see austav preemia ning ettekanne
olemata!
Tnan mttekaaslasi toetuse eest ja
oponente selle eest, et aitavad hoida
vaimu vrske!



Artur Nilson, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi emeriitprofessor

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet