Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.
Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna jooksul, andnud toorainet, mitmekesistanud elu ja majandust, ühtaegu pakkunud sotsiaalset heaolu Põhjamaade ühiskonna liikmetele.
Põhjamaade keskkonnaorganisatsioonid saatsid tänavu 5. mail avaliku kirja Eesti valitsusele ja riigikogule. Nad väljendasid muret, et Eestis viiakse ellu mittesäästlikku metsamajanduspoliitikat ja hoiatasid tegemast vigu, mis on tehtud Põhjamaade metsamajanduses.
Christer Segerstéeni sõnul jõuame faktide najal teistsuguste järeldusteni. Põhjamaad ja Läänemere regioon ei ole mitte ainult enim metsaga kaetud piirkond Euroopas, vaid siin on ka pikaajalised metsa säästva majandamise traditsioonid. Tõepoolest: paljude põlvkondade vältel on siinse piirkonna elanike toimetulek olenenud metsast. Just tänu nende hoolele on praegu Põhja-Euroopas sellised tohutud metsavarud.
Põhja- ja Läänemere maade metsade säästliku majandamist kinnitab ka Euroopa metsandusministrite konverentsi tarvis koostatud ülevaade “Euroopa metsade seisund 2007”, milles tõdetakse, et Põhjamaades ja Läänemere regioonis suureneb metsaalade osakaal ning kaitsemetsade pindala. Keskmiselt raiutakse regioonis 70% juurdekasvust, seda on tunduvalt vähem, kui mets võimaldab.
Peaaegu kogu metsa tarvis on koostatud metsamajanduskavad, mis jälgivad säästlikkuse printsiipe. Põhjamaade metsad on enamjaolt serditud: 50% Rootsi metsadest ning ligi 100% Norra ja Soome metsadel on FSC- ja PEFCsertifikaat. Looduslikult uuenenud metsade pindala suureneb kõige kiiremini kolmes Balti riigis. Üha enam jäetakse metsi inimtegevusest kõrvale ja võetakse kaitse alla.