|
 |
| siit metsast |
|
Autasustati parimaid talumetsamajandajaid |
| Tänavu 26. juulil autasustati Jänedal XVII Eesti talupäevadel „Parim Eesti talu 2008 “parimaid metsaomanikke. |
Eesti erametsaomanikud kogunesid Raplamaal |
| Eesti erametsamajandajad kogunesid 23. augustil Raplamaal, et tõmmata joon alla tänavuse aasta talumetsamajandaja konkursile, saada ülevaade Euroopa Liidu toetustest erametsasektorile ja tutvuda eelmise aasta parima talumetsamajandaja Paul Augi majapidamisega Paju talus Lipstu külas. |
RMK pakkus koondatud töötajatele ettevõtluskoolitust |
| Luua metsanduskoolis algas 2. juulil kolmepäevane ettevõtluskursus RMK-st koondatud töötajatele, kes soovivad jätkata koostööd RMK-ga ettevõtjatena. |
Sagadi mõisas peeti puupäevi neljandat korda |
| Sagadi mõisas toimusid 2. ja 3. |
Riik toetab puidufirmasid 105 miljoni krooniga |
| Põllumajandusminister Helir- Valdor Seeder allkirjastas tänavu augustis maaelu arengukava meetme, millega riik toetab investeeringuid puidutöötlemisseadmetesse 105 miljoni krooniga. Toetuse eesmärk on parandada puitu töötlevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning võtta tarvitusele uusi tooteid, töötlemisviise ja tehnoloogiaid, teatas põllumajandusministeerium. |
Erametsaomanikud võtsid teadmistes mõõtu |
| Augusti lõpus müttasid Virumaa erametsaomanikud Haljala vallas Varangu külas Mäehansu talumetsas ja “lugesid” metsa. Peeti erametsaomanikke koondava Rakvere metsaühistu metsatundmisvõistlust. |
|
| sealt metsast |
|
FinnMETKO messil osales tänavu rekordarv firmasid |
| Jämsänkoskis peeti 28.–30 augustil FinnMETKO järjekordne, kaheteistkümnes metsatöömasinate mess. Seal esitles end 330 firmat – nii palju pole neid kunagi varem olnud. |
Puit nafta asemele |
| Nafta kallinemise tõttu on metsatööstus asunud kiiremini uusi lahendusi otsima. Tulevikus võib nafta koha maailmas võtta puit, kuna sellest võib toota põhimõtteliselt sama, mida naftastki. |
Soomes väheneb metsaomanike maksukoormust |
| Peale Läti vähendab ka Soome tunduvalt metsaomanike maksukoormust. Kogu riigi maksupoliitikale on Soome valitsuse metsamaksuuuendustel väga väikene mõju. |
Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult |
| Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust. |
|
| artiklid |
|
Värske pilt ulukiasurkondadest |
| Ulukite ja nende tekitatud metsakahjustustega on Eestis järjekindlamalt tegeldud juba alates 1960. aastatest. |
Puna-, pruun- ja valgevöötaud Eestis |
Hiljuti Eesti metsi tabanud punavöötaud ja pruunvöötaud on ohtlikud haigused. Valgevöötaud avastati mõned aastad varem ja
on eelmistest leebem. |
Raie kavandamise kunstist |
Metsaraie kavandamine on nii teadus kui ka kunst. Teadus annab meetodid, kunsti elemendid sisalduvad meetodite ja kriteeriumide
valikus. |
Metsapuhkuse keskkonnamõjud nõuavad uurimist |
Kirjutis keskendub metsapuhkusega seotud keskkonnamõjude hindamise ajaloole, viisidele ja metoodikale Eestis ning kaugemal.
Samu teemasid on käsitletud Eesti Metsa 2005. aasta talvenumbris ja 2003. |
Igivana kuuse saladus |
| Eesti Metsa eelmises numbris refereeriti uudist peaaegu kümne tuhande aastase kuuse kohta, kes leiti Dalarna maakonnast Rootsis. Kas harilik kuusk võib tõepoolest elada nii vanaks? |
Luua metsanduskool mitmekesistub |
| Tänavu 60. aastapäeva pidav kool on olnud asutamisest saadik üks Eesti metsanduskutseõppe peamisi keskusi. |
|
| ajalugu |
|
Auväärne raamat Baltimaade dendrofloorast |
125 aastat tagasi ilmus Tartus Johann Klinge raamat „Die Holzgewächse von Est-, Liv- und Curland“, mida peetakse esimeseks
põhjalikuks dendroloogiaraamatuks ka Eesti kohta.
|
|
| raamatud |
|
DENDROLOOGILISED UURIMUSED EESTIS IV |
KOOSTANUD HEINO KASESALU
TOIMETANUD ÜLO TAMM
Eesti metsaselts on tänavu üllitanud järjekordse artiklite kogumiku (211 lk.); eelmine samalaadne kogumik ilmus kuus aastat tagasi. Vaatluse all on hübriidlepp, enelad, nulud, keerdmänd ja eurojaapani lehis. |
RÄPINA METSAMAJAND 1947–1992 MEENUTUSED |
| KOOSTANUD VELJO KÜTT, JAAN TIIVOJA Tänavu ilmunud üsna mahuka (192 lk.) raamatu Räpina metsamajandist on kirjastanud koostajad ise. Raamat koosneb kahest peamisest osast: esimene käsitleb metsamajandi töötajate, teine metskondade töötajate meenutusi oma valdkonnas tehtud töödest ja ajastu oludest. |
KÜLASTAJATE SEIRE LOODUSALADEL KÄSIRAAMAT |
| Riigimetsa majandamise keskuse välja antud käsiraamatu eesmärk on pakkuda loodusalade majandajatele meetodeid, vahendeid ja ideid, mille abil on võimalik saada rohkem teavet puhkajate ja loodusalade kasutuse kohta. Põhirõhk on praktilistel küsimustel: kuidas korraldada külastajate loendust ja külastajauuringuid, mil viisil anda aru tulemustest ja kuidas saadud andmeid kasutada. |
|
|
|
|
