4/2008



artiklid
Eesti metsavarud ajaloo tuultes

Harva on ptud anda levaadet Eesti metsavarude muutumisest pika ajavahemiku jooksul. Sedapuhku on vaatluse all meie metsad alates eelmise sajandi teisest veerandist kuni praeguseni.

Eesti metsad kui osake Euroopa ja kogu maailma metsadest
Me vime uhkusega elda, et Eesti on metsane maa. Statistilise metsainventuuri (SMI) 2006. aasta andmete alusel on meil metsamaad 2 251 900 miljonit hektarit, mis hlmab 49,8% riigi pindalast. 2005. aastal koostud rahvusvahelise metsandusstatistika jrgi oleme metsasuselt Euroopa 43 riigi seas auvrsel neljandal kohal. Jme selle poolest alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ning uusimatel andmetel ka Ltile, kus metsasus on suurenenud 55,9%-ni.

80 aastat tagasi oli pilt aga hoopis teine. 1930. aastal soomlaste Ilvessalo ja Jalava koostatud levaate jrgi asus Eesti 28 Euroopa riigi pingereas alles 16. kohal ning metsamaa vttis enda alla ainult 20,5% meie riigi pindalast. Eestiga krvutades olid metsasemad niteks veits (23,2%), Poola (23,1%), Saksamaa (27%) ja isegi Portugal (21,3%). Tabelis toodud andmete jrgi oli tollal Euroopas (ilma Nukogude Liidu Euroopa-osata) metsamaad 134 293 000 hektarit ehk ligikaudu 26% pindalast. Kogumiku State of the Worlds Forests 2007 phjal hlmas metsamaa 2005. aastal Euroopas 192 604 000 hektarit. Vrreldes 1930. aastaga on metsamaad tublisti lisandunud 43%. Vahemrkusena: vaadeldavad maa-alad siiski ei kattu tielikult. Eritledes aga Eesti nitajaid, ilmneb, et siin on metsasus samal ajavahemikul suurenenud ligikaudu 240%! Kas meil on siis testi metsa 2,4 korda enam kui esimese Eesti Vabariigi ajal?

Eesti metsasuse kohta on tnini liikvel eri andmeid
Pelgalt eeltoodud arvud ei tarvitse aga peegeldada tegelikkust objektiivselt. 1937. aastal kirjutas metsateadlane Paul Reim: Metsa miste ei ole teatavasti kllalt selgelt mratletav. Meil kasvab niteks rohkesti puid sois, karjamail, puisniitudel ja tihedais sarapuu- ja valgelepavsastikes. Juba meie vrdlemisi vikesel maa-alal on puid kasvatavail aladel vga erinev ilme ja on raske metsa mistet looduses mratleda metsa, soo, karjamaa vi heinamaana. Veel raskem on aga metsa mistet mratleda nii, et mitmes riigis oleks vimalik ieti otsustada, mis alad kuuluvad selle miste alla.
Ehkki kirjutise ilmumisest on mdas ligi 70 aastat, defineeritakse metsa mistet Euroopa riikides veel praegugi vrdlemisi eri moodi. Kui pidada htlasi silmas metsamaa arvestamise metoodikat (maakatastriandmed, SMI, aero- vi satelliidipildid) ja riigi pindala eri tlgendusi (kogu territoorium vi ainult maismaa), pole metsa miste tpset sisu teadmata kuigi kerge vrrelda andmeid eri riikide metsamaa ja metsasuse kohta.
Ka Eesti metsasus ja metsamaa pindala vib eri tlgenduste tttu mneti erineda. Artikli algul toodud metsasuse protsent 49,8 nitab metsamaa osakaalu kogu riigi territooriumist. Jttes Eesti pindala arvestusest vlja Peipsi jrve, on tulemus paratamatult teistsugune, 2006. aasta andmetel niteks 51,5%. FAO levaate jrgi on metsamaa osathtsus Eestis 53,9%. Kui SMI on metsamaad mrates lhtunud metsaseaduses toodud metsa mistest, siis rahvusvaheliselt on kasutusel ka FRA (Global Forest Resources Assessment) metsamaa definitsioon, mille jrgi peetakse metsamaaks vhemalt poole hektari suurust maatkki, kus kasvavate puude krgus on le viie meetri ja vrade liitus vhemalt 10% (vi on vimelised saavutama neid kriteeriume tulevikus). Kui vtta aluseks eeltoodud mratlus, on Eestis metsamaad hoopis 2 391 100 miljonit hektarit ehk 52,9% riigi pindalast. FRA jrgi vib metsamaaks pidada ka 139 000 hektarit psastikke ja puudega kaetud soid.
Meil ei ole metsamaa eri tlgenduste alusel saadud metsasuse nitarvude vahe kuigi suur, kuid naaberriigis Soomes, kus siseveekogud hlmavad 10% riigi territooriumist ja FRA definitsiooni jrgi saab metsaks arvata poole vhetootlikust metsamaast (kitumaa, scrub land), vib eri andmeil saada kuni 10% erineva metsasuse. Vhetootliku metsamaa pindala on Soomes 2 670 000 hektarit, seda on rohkem kui Eestis metsamaad (Metstilastollinen vuosikirja 2005).

Metsamaa miste polnud 20. sajandi algul kuigi tpselt piiritletud
Kui isegi 21. sajandil vib metsa mistest erinevalt aru saada, siis 20. sajandi alguses oli olukord tunduvalt segasem. Eestis peeti metsamaaks maa-alasid, mis katastris olid arvele vetud metsamaana. Maakatastris olid liigituse aluseks maahindamised, mida Phja-Eestis (Eestimaa kubermang) tehti aastail 18961904 ja Luna-Eestis (Liivimaa kubermang) 19041914, kusjuures metsa ja klbmatut maad (peamiselt soo) piiritleti eri moodi. Saaremaal ji maahindamine enne Esimest maailmasda tegemata, Petserimaal, mis varem kuulus Pihkva kubermangu koosseisu, kasutati eelmistest erinevat metoodikat, mistttu metsamaa miste Eesti eri osades ei kattunud.
Katastriandmed on olemuselt staatilised, mistttu juba vabariigi algusaastatel selgus sageli, et kohas, kus pidi olema mets, laius pld, ja vastupidi. Seetttu annab katastriandmetest tuletatud maade klvikuline jaotus alati mnevrra vananenud pildi. 1920. aastal katastrikokkuvtte alusel koostatud Eesti klvikuline jagunemine on toodud tabelis 1(NB!Tabelit vaata trkivljaandest!).
Katastri jrgi oli tollal metsamaad 898 279 hektarit ehk 20,51% riigi pindalast. 1929. aastal hinnati metsamaa pinnaks 945 956 hektarit, kusjuures talumetsade pindala arvutati pllumajanduslike leskirjutuste alusel. 1932. aasta arvutuste jrgi hlmas metsamaa ligikaudu 930 000 hektarit. Tolleaegne metsade jagunemine omandikuuluvuse jrgi on esitatud tabelis 2(NB!Tabelit vaata trkivljaandest!).

Enne teist maailmasda oli Eesti metsasus hinnanguliselt 32%
lekaalukalt suurim metsaomanik oli riik, kellele kuulus 744 000 hektarit metsamaad ehk 80% kigist metsadest. Jrgnesid talumetsad, mille hinnanguline pindala oli 160 000 hektarit ja mis hlmasid 17,2% metsamaast. Riigimetsad olid enamasti ainsad, mille kohta oli olemas enam-vhem korralik levaade metsakorralduse andmetena ja mille majandamiseks koostati metsakorralduskavad. Talumetsade kohta polnud kogu esimese Eesti vabariigi ajal tpset levaadet, kiki esitatud andmeid tuleb pidada hinnanguteks, kusjuures piir metsa-, heina- vi karjamaa vahel oli hgune.
Tolleaegsete metsandustrkiste jrgi vib otsustada, et vabariigi esimesel kmnel aastal prati talumetsadele rmiselt vhe thelepanu ja metsi majandati ldjuhul halvasti vi ei tehtud seda ldse. 1930. aastatel, eriti prast uue metsaseaduse justumist 1934. aastal prati teravdatud pilk ka talumetsade poole. 1939. aastal tehtud pllumajandusloenduse kigus saadi levaade, kui palju on talude kasutuses puitu tootvat maad. Peale metsamaa veti arvele ka heina- ja karjamaaning vsametsad, kusjuures piiriks, mil maa arvati metsaks, oli tius 0,3. Selline mrang on kllaltki lhedane praegusele metsamaa definitsioonile, seega vib knealuse loenduse andmeid vrrelda tnapevastega. Siiski ei saa loendust pidada kuigi tpseks meetodiks. Pllumajandusloenduse phjal selgus, et peale 193 000 hektari metsamaa on talude kasutuses ka 171 000 hektarit heina- ja karjamaametsi ning 371 000 hektarit vsametsi (Eesti metsahingute liidu andmed). Kokku oli taludel 735 000 hektarit puitu tootvat maad see letas isegi riigimetsa pindala.
Hinnanguliselt vttis metsamaa enne Teist maailmasda enda alla 1 464 000 hektarit, s.o. 32% riigi pindalast. Eeldatavasti ei olnud see arv kogu maailmasdade vahelisel perioodil oluliselt viksem. Seega, kui krvutame praegust ja sjaeelset metsasust, peamegi lhtuma sellest, mitte ametlikust metsamaa hulgast. Jrelikult ei ole metsamaa pindala ja metsasus vrreldes vabariigi algusega suurenenud mitte 2,4, vaid 1,54 korda.

Metsade sjaeelse liigilise ja vanuselise jagunemise ning tagavara kohta leidub vaid ligikaudseid andmeid.
Kui teave metsamaa pindala kohta oli esimese Eesti Vabariigi lpuaastal enam-vhem objektiivne, siis metsade liigilise ja vanuselise jagunemise ning tagavara kohta on teada ksnes vga umbkaudsed hinnangud. 1935. aasta andmetel hlmasid korraldatud riigimetsadest (615 000 ha) 71% okaspuu- ja 29% lehtpuupuistud. 1939. aasta pllumajandusloenduse jrgi oli talumetsadest (167 000 ha) 78% okaspuu- ja 22% lehtpuumetsad; heina- ja karjamaametsade hulgas (171 000 ha) valdasid lehtpuumetsad. Vsametsad (371 000 ha) olid enamjaolt lehtpuumetsad, eelkige hall-lepikud ja teiste lehtpuude noorendikud.
Sellise umbmrase andmestiku alusel vib oletada, et okaspuu- ja lehtpuumetsade osakaal oli ligikaudu vrdne, kuid siiski mnevrra okasmetsade kasuks. Veel raskem on midagi kindlat vita metsade vanuse kohta. 1935. aasta seisuga on antud riigimetsa puistute jagunemine vanuseklasside kaupa. Nende alusel saab arvutada, et riigimetsa okaspuupuistud olid ligikaudu 58 ja lehtpuupuistud 31 aastat vanad. Pllumajandusloenduse kigus koguti andmed ainult talumetsade (ametlik metsamaa) vanuselise jagunemise kohta ja sedagi vga ldistatult. Hinnati, et 67% okasmetsadest on alla 40 aasta vanad ja 33% 40-aastased vi vanemad. Lehtmetsadest hinnati 56% nooremaks kui 20 aastat ja 44% 20-aastaseks vi vanemaks. Heinamaaja karjamaa metsade vanust ei mratud, kuid oletati, et nende vanus, eriti lehtpuumetsade oma, on isegi krgem kui ametlikes metsades, sest nooremad metsad arvati vsametsade hulka. Nimetus vsametsad tleb vanuse kohta palju need olid noored. Seega olid talumetsad riigimetsast tunduvalt nooremad ja nende keskmine vanus ei kndinud 30 aastani. Vrreldes praeguse erametsaga olid talumetsad sel ajal kaks korda, kik metsad aga ligi kakskmmend aastat nooremad.
Toetudes professor Mathieseni arvutustele, tuletas Paul Reim 1937. aastal riigi puidutagavara. Vtnud kigi metsade hinnanguliseks hektaritagavaraks sada tihumeetrit, leidis ta, et Eesti metsade puuvara on ligikaudu 93 miljonit tihumeetrit (metsamaad 930 000 ha). Vljaspool metsamaad (heinamaad, karjamaad, sood) kasvava puidu tagavara oli tema arvates 15 miljonit tm. Liites need arvud, oli Eesti puidutagavara vga ligikaudse hinnangu jrgi 108 miljonit tihumeetrit. Tnapeval on see palju tpsema hinnangu jrgi 453 miljonit tihumeetrit ehk vhemalt neli korda suurem (joonis 2)(NB! Joonist vaata ajakirja trkivljaandest!).

Sda ja sjajrgsed aastad olid rasked ka metsale
Eesti ajaloos jrgnesid sjale keerulised aastad ja kollektiviseerimine. Aeg oli raske nii inimestele kui ka metsale, eriti kannatas riigimets. Phjalikum sjajrgne levaade meie metsadest ja metsandusest saadi, kui 19581959. aastal koostati Eesti NSV metsamajanduse arendamise generaalplaan aastateks 19591975. Kuigi phithelepanu on seal riigimetsadel, on kllalt hea levaade antud ka kolhoosi- ja sovhoosimetsadest (endised talumetsad). Esimest korda olid nende metsade kohta olemas tpsemad andmed, sest 1955. aastal alustati kolhoosi- ja sovhoosimetsade metsakorraldusega.
1957. aasta maakorralduse bilansi jrgi oli Eestis metsamaad 1420 300 hektarit (tabel 1-tabelit vaata ajakirja trkivljaandest!) ehk 32,6% vabariigi pindalast. Metsakorralduse andmetel oli see nitaja kll natukene viksem, 1 409 700 hektarit. Riigimetskondade kasutuses oli metsamaad 769 000 hektarit (55%) ja teistel valdajatel 641 000 hektarit (45%), viimasest oli kige enam kolhoosimetsi, 478 200 hektarit. Vrreldes 1939. aasta hinnanguga oli metsamaa pindala mnevrra viksem. Ent siinjuures tuleb arvestada, et Eesti pindala oli vhenenud ligi 162 500 hektari vrra: Narva je tagune ala ja osa Petserimaad olid ju arvatud Venemaa koosseisu. Esimest korda oli vimalik anda ka tpsemad andmed metsade liigilise ja vanuselise jagunemise ning tagavara kohta. Metsade jagunemine enamuspuuliikide kaupa on toodud joonisel 3(joonist vaata ajakirja trkivljaandest!).
Okaspuupuistud hlmasid metsadest 64,4% ja lehtpuupuistud 35,6%, metsade keskmine hektaritagavara oli 103 tihumeetrit (joonis 4) ja keskmine vanus 42 aastat (joonis 5)(Jooniseid vaata ajakirja trkivljaandest!). Kigi metsade tagavara oli hinnanguliselt 135 miljonit tihumeetrit.

Aastad 19601990 olid metsadele kuldaeg
Kuni 1999. aastani peeti metsavarude le arvestust metsakorralduse andmete alusel. Vrreldes varasema ajaga oli levaade metsadest tunduvalt parem, kuid puudused olid ka sellel meetodil. Metsakorraldust tehti ldjuhul kmneaastase intervalliga, mistttu kasutatavad andmed olid keskmiselt viis aastat, mne piirkonna kohta kuni kmme aastat vanad. Teine ja olulisemgi puudus oli see, et kolhoosi- ja sovhoosimetsi korraldati nn. punase joone sees. Enne metsakorraldust mrati kaartidel punase joonega alad, kus tuli teha korraldus, sealjuures ei jrginud joon sageli klviku piire ja osa metsa ji korraldusest vlja. Valdavalt olid need kaasikud ja hall-lepikud, kuid mnikord ji joone taha ka okaspuumetsi. Seetttu oli korraldatud metsamaa pindala viksem tegelikust metsamaa pindalast.
Mnevrra moonutatud oli pilt ka metsade liigilisest jagunemisest, kuna vlja jid eelkige lehtpuumetsad. Okaspuumetsade osakaal hinnati le, lehtpuumetsade osakaal alla. Metsamaa pindala suurenes judsalt ja 1988. aastaks, kui koostati Eesti NSV metsade majandamise ja puidukasutuse arenduskava Eesti mets 2010, oli pindala kasvanud 1 916 400 hektarini (joonis 6-joonist vaata ajakirja trkivljaandest!) ja metsasus 42,4%-ni.
Vrreldes 1957. aastaga oli kasv 496 000 hektarit ehk 35%. Keskmisena oli metsamaa pinda aastas lisandunud 15 000 hektarit. Veel judsamalt tienes puidutagavara, mis kolmekmne aastaga peaaegu kahekordistus. Suurenes nii puistute keskmine vanus kui ka hektaritagavara. Alates 1960. aastate algusest oli raie viksem kui metsade juurdekasv, kusjuures viimane suurenes oluliselt osalt metsakuivendustde, osalt keskkonnaolude muutumise tttu.

Tieliku levaate meie metsadest andis SMI
Koos Eesti Vabariigi taastamisega muutus ka metsakorraldusssteem: regulaarselt korraldati ainult riigimetsi. Erametsi hakati korraldama talude viisi, sedamda, kuidas neid eraomandisse vormistati, kusjuures osa erametsa ja reformimata metsamaa kohta puuduvad siiani uuemad metsakorraldusandmed. Sellises olukorras ei olnud vimalik erametsade kohta objektiivset infot koguda.
Saamaks levaadet kogu Eesti metsavarudest, kivitati 1999. aastal statistiline metsainventeerimine (SMI). Juba esimene inventuur nitas, et metsamaad on meil arvatust tunduvalt enam. Metsamaa pindalaks saadi 2 187 700 hektarit, metsasus oli suurenenud 48,1%-ni. Vrreldes 1988. aastaga on see 271 300 hektari vrra suurem, kuid reaalselt lisandus vaadeldaval ajavahemikul metsamaad mrksa vhem. Ligikaudu pool sellest vahest on objektiivsemast meetodist tulenev korrektsioon: arvele veti ka metsakorraldusest vlja jnud metsaalad. SMI-d on tehtud kmme aastat ja esimestel aastatel nitas see metsamaa pindala kasvu, kuid viimastel aastatel on toimunud teatav stabiliseerumine. Pllumajandustoetuste ulatuslik maksmine on soodustanud stis maade lesharimist ja ha vhem pllumaid metsastub.

Nii suuri metsavarusid kui praegu pole Eestis olnud sajandeid
Puistute liigilise jagunemise jrgi on lehtpuumetsade osakaal pidevalt suurenenud. Jooniselt 7 neme, et vrreldes 1958. aastaga on lisandunud kigi puuliikide puistuid, kuid haavikute ja hall-lepikute pindala on suurenenud neli korda, kuusikute pindala ainult veerandi vrra. Vlja vib tuua mitu phjust. Enamjaolt on metsamaa pind tienenud pllumajandusmaa metsastumise arvel, kuigi oma osa on andnud ka sookuivendus (joonis 8-joonist vaata ajakirja trkivljaandest!). Pllumaad metsastuvad valdavalt lehtpuuga, kuid mnes kasvukohas ka mnniga. Kuivendatud soodest saavad valdavalt soo kasvukohatpide mnnikud vi kaasikud.
Teiseks vttis SMI arvele varem korraldamata metsad, valdavalt lehtpuupuistud, eelkige hall-lepikud. ldteada on ka asjaolu, et paljud okaspuu lageraielangid uuenevad lehtpuuga ning eriti agaralt raiuti kmmekond aastat tagasi kuusikuid. Kuusk on puuliik, mis ilma inimese abita eriti hsti ei uuene, ei raiesmikul ega pllumaal. Metsad on jnud vanemaks. Phjused vivad olla mitmesugused. Hall-lepikuid raiutakse vhe, sestap vananevad metsad paratamatult. Kuusikuid raiutakse vrdlemisi palju, kuid oluline osa raiesmikest ei uuene kuusega: noori metsi lisandub vhe ja allesjnute keskmine vanus suureneb.
Kui aastail 19582006 on metsamaa pindala suurenenud 59%, siis metsamaa tagavara tunduvalt enam: 135 miljonilt tihumeetrilt 453 miljoni tihumeetrini ehk 335%. Metsamaad on rohkem, puistute vanus ja hektaritagavara on suurem ja juurdekasv parem. Kuid tagavara kasvu on ksjagu mjutanud ka SMI kasutatav tagavara arvutamise metoodika. Metsakorraldus toetub silmamdulisele hindamisele, SMI tagavara nitajad aga arvutatakse proovitkkide kluppimise andmete phjal: nnda pole subjektiivseid mjutusi. Senine praktika nitab, et SMI mdistamisega saadakse vhemalt 1520% suurem hektaritagavara kui tavametsakorraldusega.
Kokkuvtteks vib tdeda, et meie metsavarud ei ole olnud nii suured juba sajandeid. Eriti mrgatav on olnud kasv viimase 50 aasta jooksul. Kuid kas me oskame seda rikkust mistlikult kasutada?



Enn Prt, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse asedirektori kt.

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet