1/2009



ajalugu
Eesti metskonnad aastail 19952007

Eesti Metsa mulluses talvenumbris anti levaade Eesti metskondadest sjajrgsel ajal. Sedapuhku on vaatluse all muutused viimase tosina aasta jooksul.

Uus metsapoliitika ja metskonnad
Juba 1995. aastal misteti, et seadmaks metsandust kindlale alusele ja vltimaks kikvimalikke tagasilke, on vaja hsti phjendatud, paljude huvirhmade kompromissina vlja ttatud ja riigikogus kinnitatud metsapoliitikat. Samal aastal hakati vlja ttama Eesti metsapoliitikat. Sellega hakkas tegelema Eesti Metsanduse Arenguprogramm (EMAP). Ts osales 13 riigiasutust ja 10 hiskondlikku organisatsiooni, sealhulgas Eesti metsalemate hing. Metsapoliitika algvariant valmis 1996. aasta 25. maiks. Kui asjatundjate komisjon oli selle lbi vaadanud ja heaks kiitnud, tutvustati dokumenti ajakirjanikele ja esitati see vabariigi valitsusele, kes selle 1997. aasta 25. mrtsil kinnitas. Riigikogu kiitis uue metsapoliitika heaks 11. juunil 1997 (aasta hiljem, kui esialgu kavandatud). Sellest sai kogu metsandusseadusandluse ja -tegevuse alus.

Metsapoliitika seisukohad
Uus metsapoliitika ja 1998. aastal kehtestatud uus metsaseadus lahutas riigi kui metsaomaniku ja metsade riikliku jrelevalve funktsioonid. 1997. aastal justunud keskkonna jrelevalve seaduse jrgi minetasid metskonnad kohustuse valvata teiste metsavaldajate jrele ja metskonna ttajad avaliku jrelevalve iguse. Metskonna hooleks ji ksnes riigimetsade majandamine, kaitse ja valve. htaegu muutus suuresti metskondade tegevus ning vhenes nende hulk.
Riigi metsandusadministratsioon otsustati jaotada kaheks. Metsaamet pidi jtkama haldusasutusena ja riigimetsade majandamiseks loodama riigimetsade majandamise organisatsioon. Jagunemine sai teoks 1. jaanuaril 1997, kui asutati projektasutus metsamajandamise konoomika- ja infokeskus (MIK). Selle juurde loodi kaheksa piirkondlikku osakonda. ksiti liideti hulk metskondi. 1997. aasta 1. jaanuari seisuga oli uue asutuse alluvuses 110 metskonda. Seati siht kaotada metsavahi ametikoht; 1. jaanuariks 1999 oli see saavutatud: kaotatud amet, mida oli Eestis peetud 300 aastat. Nagu tabelist 1 nha, oli 1999. aasta alguseks metskondade arv vhenenud 102-ni. Metsavahtide hulga kahanemise ja lpuks kadumise tttu suurenes mnevrra metsnike ja tliste arv.

Metskonnad aastail 19971998
Kogu metskonna tegevus allutati nd tielikult uuele organisatsioonile. Kadus ra metskonna ettevtluse pool, siit teenitud tulud ei jnud enam metskonna enda kasutusse. Asuti kehtestama htseid eelarvephimtteid. Tugevasti koordineeriti kasvava metsa turustamist. htlasi mindi kasvava metsa mgilt le metsamaterjalide mgile, hakati korraldama metsamaterjalide mgi enampakkumisi ja kasvava metsa lesttamist vhempakkumise teel. Need olid tolle aja iseloomulikud jooned.
MIK hakkas slmima keskseid metsamaterjalide mgi lepinguid, mille aluseks olid enampakkumise tulemused. Nende jrgi hakkasid metskonnad puitu mma. Kuna phikriteerium oli ostja pakutud hind, ei vaadatud ostja tegelikku tausta. Seetttu pidid metskonnad mma materjali ka firmadele, kes osutusid maksujuetuteks. ks metskonna lesanne oli jlgida maksegraafikut: kui materjalide eest ei tasutud, tuli mk peatada. Hiljem tuli vlglasi taga otsida ja vlg sisse nuda. Kuna siht oli suurendada metsamaterjalide mki, tuli teha rohkem raiet. Hakati korraldama vhempakkumisi kasvava metsa lesttamiseks. Selle teenuse pakkujad erinesid oskuste ja tehnika poolest suuresti. Nii varus niteks Ilumetsa metskonnas 1998. aastal metsa kokku 11 peatvtjat. Metskonna thtsamaid lesandeid oligi nende t korraldamine ja kontroll.
Vrreldes varasema ajaga, kui metskonna tegevus oli isemajandav, suurenes tunduvalt metsamaterjali mgi maht. Seetttu nudis see valdkond rohkem td. Tollal oli metskonna hoole all ka puhkemajandus. Alates 1999. aastast koos RMK loomisega lks see tegevus puhkemajanduse osakonna pdevusse. Kllalt palju oli tol ajal metsavargusi. Varem, kui metskond raius ise vhe, varastati philiselt kasvavat metsa. Nd riisuti ennekike metsamaterjale (tabel 2- vaata trkivljaandest!).

1999. aastast algas RMK periood
1999. aastal justus uus metsaseadus. Sellest lhtuvalt sai riigimetsade majandamise projektorganisatsioonist keskkonnaministeeriumi haldusalas metsatabel seaduse alusel tegutsev riigi tulundusasutus RMK. Seitsme regiooni asemel loodi viis regiooni. RMK algetapil liideti ulatuslikult metskondi. Aastaks 2003 oli jrele jnud 66 metskonda.
Nagu tabelist 3 nha, vhenes tliste hulk sel ajavahemikul peaaegu neli korda. Leiti, et odavam on lasta kik td teha peatvtjatel kui oma tlistel. Tlisi ei lubatud enam juurde vtta ja ldjuhul soovitati tlistel FIE-deks hakata. nneks Kagu regioonis seda teed ei mindud. Viimastel aastatel olid peaaegu pooled kogu RMK metskondade tlistest Kagu regiooni omad: 2007. aasta jaanuari alguse seisuga 153 tlist, kogu RMK-s aga 353 tlist.

19992007 suurenesid regioonide ja kahanesid metskondade igused
Regioonid said sel ajal ha rohkem igusi ja metskonnad jrjest vhem. Thtsamad igused (lepingute slmimine, materjali mgi dokumentide vormistamine jne.) anti metsalemale RMK peadirektori kskkirja alusel volituste teel. Uue tlise vis metskonda tle vtta ksnes siis, kui regioonist oli saadud luba. Metsamaterjalide enampakkumise hanked tehti enamasti Tallinna keskuses, viksemad hanked ka regioonide tasandil. Metskond tohtis aasta jooksul ma vaid 4050 tihumeetrit puitu hele fsilisele isikule, samasugune piirang kehtis ka kttepuude puhul.
Kasvava metsa lesttamiseks asuti vhempakkumisi korraldama regioonis. Kuni 2003. aastani said sellest osa vtta ka viksemad peatvtjad, ent seejrel otsustas RMK kasutada eesktt nn. suuri peatvtjaid. Nii ahenes tugevasti tvtjate ring. helt poolt oli metskonnal nd lihtsam asju ajada, kuid teiselt poolt olenes metsavarumine ennekike lepinguosalise vimalustest ja tahtest.
Nd jid tst ilma ka paljud vikesed kohalikud ettevtted ja endised metskonna tlised, kes olid FIE-deks hakanud. Tihti olid nn. suured tegijad oma vimeid le hinnanud ega suutnud tid teha graafiku jrgi. Seetttu tuli raieid teha ka selleks ebasobival ajal. Peatvtjatega hakati tegema pikaajalisi, kuni viieaastaseid lepinguid. ldjuhul oli see positiivne, kuna metskond sai kindlad lepingupartnerid pikemaks ajaks.
Metsamaterjalide mk suurenes jrjest, htaegu vhenes metsa mk kasvava metsana. 2004. aastast lpetati ra kasvava metsa mk harvendusraiete kaudu ja alates 2007. aastast ka lppraietena. Metsaraiete ja puidumgi korraldus oli sel ajal vaieldamatult metskonna philisi tegevusi. Kui pealtnha rhutati regioonis ka metsakasvatuslesannete thtsust, siis tegelikult arvestati tulemuspalka ja hinnati metskonna tulemuslikkust ldse ennekike ikka raietde ja puidumgi tulemuste phjal.

Iga aastaga suurenes teenustde osathtsus
Tlisi ji metskondades jrjest vhemaks: t oli raske ja palk vrdlemisi vike. Seetttu tehti aasta-aastalt ha enam teenustid, nii raietdel kui ka metsakasvatustde korraldamisel. Uuendus- ja harvendusraieid tehti peamiselt masinraietena. 2007. aastal tegid peatvtjad Kagu regioonis valgustusraietest le poole, 1850 hektarit, ja 1807 hektarit tegid metskonna oma ttajad. Tuletan meelde, et Kagu regioonis ttas viimastel aastatel peaaegu pool kogu RMK metskonna ttajatest. Teiste regioonide metskondades oli see vahekord veelgi rohkem tvtjate kasuks.
Et metsakasvatustde hinnad nii valgustusraie kui ka kultuuride hooldamise eest olid kuni 2008. aastani suhteliselt madalad, ei leitud iga kord nende tde tegijaid, hoolimata korduvatest hangetest. Sestap ei suudetud nii mneski metskonnas teha tismahus ei harvendusraieid, valgustusraieid ega hooldada kultuure vajalikul mral.
RMK algusperioodil tegid muret pris ulatuslikud metsavargused. Selle peaphjus oli liiga liberaalne metsaseadus. Kige ulatuslikumad metsavargused pandi toime aastatel 19992003. Seetttu tuli metskondadel tsiselt tegelda varguste ennetuse ja valvetga. Suuremate metsamaterjalide virnade juurde seati les valveseadmed vi kasutati palgalisi valvureid vi valveteenust. Korraldati ka iseid kontrollreide. Kogu vlja veetav metsamaterjal markeeriti. Prast 2003. aastat vhenes varguste arv tunduvalt.

Metskonna sotsiaalne roll on kahanenud
Eri ajajrkudel on metskonnal kohapeal olnud ka sotsiaalne roll. Paljudes klades, niteks Kabala metskond Trvaaugus ja Ilumetsa metskond Nohipalo klas, olid metskonnad oma klades ainsad kohalikud keskused ja ka tandjad. Ikka tuldi metskonnast abi ksima. Oli see siis metsamaterjali ostu soov, lume lkkamine vi mingi muu mure. Usun, et nii nagu Ilumetsa metskonnas, ei jetud ka mujal htta riigimaadele elama jnud ksikuid vanureid. Nende juurde viivaid teid hooldati vajaduse korral aasta ringi. Talvel hoiti teid lumest vabana, suvel tasandati seal liiga sgavaks kulunud rpaid.
Ilumetsa metskonnas oli viimasel kuuel aastal kujunenud traditsioon, kus kutsusime iga aasta julude ajal kokku oma endised pensionrid, katsime neile laua ja kinkisime metsakalendri. Esimestel aastatel oli vimalik ka natuke julutoetust maksta. Kui vhegi tervist, tuldi ikka kohale. Kohaletoomise ja kojuviimise eest hoolitsesid metskonna ttajad.
Ttajatele pakuti vabal ajal histegevust. Olid need siis hised jaanituled, aastalpupeod, ekskursioonid, jalgrattaja kanuumatkad, teatriskigud vi muu. Kigi nende eesmrk oli hoida oma ttajaid koos. See oli oluline ka seeprast, et metskond ei suutnud oma palkadega pakkuda vrdvimelist konkurentsi erasektorile. Paljud ttajad on elnud, et nende jaoks on sellised ritused olnud vga thtsad. Samuti on htse kollektiivi tunne pannud hoolikamalt oma tsse suhtuma metskonna tegevttajaid.
Kindlasti on metskonna ttajatel olnud oluline roll kohaliku elu kujundajana. Paljud ttajad osalesid ka vallavolikogude ts, erametsahistute tegevuses, spordi- ja muus seltsielus. Nii mitmedki metsalemad on olnud ka vallavolikogu esimehed. Siiski on metskondade sotsiaalne roll aja jooksul ha kahanenud ning jnud ndseks juba kahetsusvrselt vikseks.

Judumda on tegeldud koolidega
Kui RMK puhkemajanduse osakond tegeles eelkige nende pilastega, kes kisid nende klastuskeskustes, siis metskondade hooleks ji t koolidega kohapeal. Enamikul metskondadel olid nn. oma koolid, kus korraldati lastele hisritusi. Need olid niteks kevadine metsaistutamine, prgikoristustalgud, uesppe tunnid, lindude pesakastide ehitamine ja metsamatkad. Ilumetsa metskonnas ei eldud ra helegi koolile, kes soovis Meenikunno rabamatkale minekuks juhendajat. Pikemaajalisem koost oli metskonnal Vana-Koiola kooli, Viluste phikooli ja Plva keskkooliga.
Kahtlemata on metskonnad olnud lbi aegade riigimetsa poliitika tegelikud elluviijad. Metskondade t riigimetsade majandamisel on aidanud kujundada riigimetsanduse hea maine nii kohapeal kui ka Eestist kaugemal. Paljude aateliste metsameeste t on vimaldanud luua Eestisse ohtralt kaitsealasid. See nitab, et Eesti riigimetsi on suudetud majandada heaperemehelikult ja loodushoidlikult. Loodetavasti on metskondadel ka tulevikus oma koht Eesti riigimetsanduses.
.



Kaarel Tiganik, Eesti metsalemate hingu juhatuse esimees

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet