1/2009



siit metsast

Pllumaa metsastajad saavad toetust metsakultuuride hoolduseks
Esimese tnavuse toetuste mramise kskkirja allkirjastas PRIA peadirektor Jaan Kallas 2. jaanuaril pllumaade metsastamise hooldustoetuse kohta, mida 395 metsakultuuride hooldajale makstakse kokku ligi 1,7 miljonit krooni.
Et saada maaelu arengukava phjal makstavat toetust, pidi maaomanikel olema 2005.
  • Loe lähemalt...

  • Arutluse all oli metsaomanike maksukoormus
    Tnavu jaanuari teisel poolel toimunud erametsandusorganisatsioonide ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kohtumisel arutati vabade metsamaade mki, metsaomanike tulumaksust vabastamist, Natura 2000 alade piiride looduses thistamise ebareaalsust ja tarbetu brokraatia vhendamist. Mlemad pooled tdesid, et keskkonnaministri ja erametsandusorganisatsioonide kohtumised on vajalik muuta tavapraseks.
  • Loe lähemalt...

  • RMK ms kokku ligikaudu 5200 julukuuske
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ms mdunud aasta lpus eraisikutele ja firmadele kokku ligi 5200 julukuuske. Iseseisvalt metsast toodud kuuski oli pisut le 3100, histe kuuseretkede kigus osteti 1485 kuuske ning firmadele ja asutustele mdi 543 julukuuske.
    hised kuuseretked loodusharidusprogrammiga RMK looduskeskustes osutusid vga populaarseks, kokku kis sel moel endale julukuuske toomas 2656 inimest le Eesti.
  • Loe lähemalt...

  • RMK jtkab prandkultuuri inventeerimist
    Riigimetsa majandamise keskus jtkab prandkultuuriobjektide inventeerimist sel aastal Ida- ja Lne-Virumaal, Prnu-, Saare- ja Hiiumaal. Projekti maht on ligi ks miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa tukefondidest.
  • Loe lähemalt...

  • Toftan suurendas ainsana saetoodangu mahtu
    Eesti kmme suuremat saeveskit andsid mullu saetoodangut vrreldes 2007. aastaga keskmiselt kolmandiku vrra vhem, ainsana suutis tootmismahtu suurendada AS Toftan.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Soome metsandusfirmad piiravad tegevust Venemaal
    Soome metsatstusettevtted on tmmanud jrsult koomale oma puiduhankeorganisatsiooni Venemaal, sadu inimesi on lahti lastud. Puitu veeti mullu Venemaalt Soome peaaegu samas mahus kui eelmiselgi aastal, vahendas YLE.
  • Loe lähemalt...

  • Mekongi regioonist on leitud rohkesti uusi taime- ja loomaliike
    Maailma Loodusfondi (WWF) andmetel on teadlased viimase aastakmne jooksul avastanud le tuhande uue liigi suurest Mekongi regioonist Kagu-Aasias. Senitundmatud liigid on kik leitud vihmametsadest ja suurjersetelt mrgaladelt; see jgi lookleb Hiina edelaosas asuvast Yunnani provintsist lbi Birma, Tai, Laose, Kambodzha ja Vietnami, vahendas AFP.
    Indohiina dzhunglis paljastatud saladuste hulgas on niteks kelabasuurune mblik ja eelajalooliseks peetud rottorav, aga ka tsaniidi eritav lilla tuhatjalgne ja erkroheline mrkmadu.
  • Loe lähemalt...

  • UPM-KYMMENE teatas vimalikest sundpuhkustest
    ks maailma juhtivaid metsatstusettevtteid UPM-Kymmene andis kasumihoiatuse ja teatas vimalikest sundpuhkustest. Turukonjunktuuri tttu ei ulatu firma neljanda kvartali kasum tenoliselt prognoositud tasemeni, vahendas firma UPM-Kymmene teadet Kauppalehti.
  • Loe lähemalt...

  • Itaalias tuleb seenelkikude eest maksta
    Itaalias on seenelkimine terve teadus. Selles riigis tuleb kigepealt kia kohalikus omavalitsuses seenekursustel ning ppida seenesorte tundma, kirjutab Kodukiri.
  • Loe lähemalt...

  • Vitlemaks kliimamuutuste vastu tuleb peatada ulatuslik metsade hving
    Mullu detsembris peetud Euroopa Liidu Keskkonnanukogu istungil langetati mitu thtsat keskkonna sstmise otsust. Euroopa Liidu eesistujariik Prantsusmaa andis levaate kliima- ja taastuvenergia meetmete rakendamisel tehtud edusammudest ning liikmesriigid esitasid taas oma seisukohad.
    Vitlemaks kliimamuutuste vastu tuleb muu hulgas peatada ulatuslik metsade hvimine; keskkonnanukogu tegi selle kohta otsuse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    metsandal

    Metsandala phisndmused Viljandis ja Tartus
    Tnavu 4.10. maini vltava metsandala
    tunnuslause on Mets katab ja toidab.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Eramets pakub mitmesuguseid hvesid
    Metsa kasutusvimalused ei piirdu ksnes puidu hankimisega. Milliseid muid vimalusi mets pakub?
  • Loe lähemalt...

  • Metsaseaduse muudatused on justunud
    Tnavuse aasta 1. jaanuaril hakkasid kehtima metsaseaduse muudatused.
  • Loe lähemalt...

  • RMK esimene kmnend seljataga
    RMK thistas tnavu jaanuaris kmnendat aastapeva. Kmnendi sisse on mahtunud rahulikku loogilist arengut, seisaku ja mtlemise aega ning tormilisi uuendusi.
  • Loe lähemalt...

  • Metsa mahukpsuse leidmine kui kohtuprotsess
    Metsa mahukpsus on vhemalt niisama oluline, paeluv ja keeruline teema nagu krguse kasv, millest oli juttu mulluse Eesti Metsa sgisnumbris.
  • Loe lähemalt...

  • Metsa kui biovara hindamise alustest
    Mets kuulub loodusvarade hulka, mida mnes valdkonnas on hakatud nimetama ka biovaraks. Pidades arvestust seda laadi
    varade le, on Eestis alates 2005.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaomanike maksustamist tuleks muuta
    Erametsaomanike maksustamist puudutavaid igusakte on kahtlemata vaja tiendada. Kuidas seda teha?
  • Loe lähemalt...

  • Kmme aastat lehtpuukultuuri nidisalasid
    Eesti-Rootsi koostprojekti raames rajati 1999. aastal pllumajandusmaadele lehtpuukultuuri nidisalad.
  • Loe lähemalt...

  • Eurojaapani lehise tunnustest
    Eesti Looduse 2006. aasta oktoobrinumbris ilmus Heldur Sanderi ja Alar Lnelaiu artikkel Lehisellatus Eestist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Loodusrada

    Uus loodusrada Tabasalus
    Eelmisel aastal sai Tabasalu looduspargis Rannamisa maastikukaitsealal valmis looduse pperada, mis kannab nime Aura loodusrada. See on valminud paljude organisatsioonide koosts.
  • Loe lähemalt...
  •  

    ajalugu

    Sajand Nikolai Kttise snnist
    Sjaeelse Eesti Vabariigi lpuaastail tegutses see vljapaistev metsandustegelane juhtkohal puiduekspordi alal, sjajrgseil aastail
    aga rahvusvaheliselt tuntud puidurimehena Kanadas.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metskonnad aastail 19952007
    Eesti Metsa mulluses talvenumbris anti levaade Eesti metskondadest sjajrgsel ajal. Sedapuhku on vaatluse all muutused viimase tosina aasta jooksul.
  • Loe lähemalt...
  •  

    raamatud

    Eesti metskonnad
    Koostajad Kaarel Tiganik, Priit Kask

    Mdunud aasta lpul llitas Eesti metsalemate hing 160-lehekljelise raamatu, mis on omamoodi ajalooline tagasivaade Eesti metskondadele. See algab metsandusloolase Toivo Meikari levaatega metsalemate institutsioonist, mis sai meie maal alguse juba 18.

  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsamajanduse juhid 19182008
    Koostaja Toivo Meikar

    Eelmise aasta lpus andis Eesti metsaselts Eesti riigimetsanduse 90. aastapeva puhul vlja raamatu, kus 120 lehekljel on kne all meie metsamajanduse juhid.

  • Loe lähemalt...

  • dVd Puu sbraks
    O Vesilind on RMK toel vlja andnud videoligud, kus tutvustatakse Eesti thtsamaid puu- ja psaliike. Kokku on vaatluse all 18 liiki: nidatakse, kuidas meie tavalisi puid ja psaid ra tunda, mida huvitavat nende kohta viks teada ja kuidas puudega mber kia.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet