1/2009



artiklid
Eramets pakub mitmesuguseid hvesid

Metsa kasutusvimalused ei piirdu ksnes puidu hankimisega. Milliseid muid vimalusi mets pakub? Kui palju vib saada tulu erametsaomanik?

Mis on mittepuiduline hve?

Pole pris selge, mida ksitada metsast saadava mittepuidulise hvena. Ilmselt ei saagi seda vga tpselt piiritleda. Jtan teadlikult krvale bioktused ja muud puidul phinevad tooted ning vtan vaatluse alla metsa mitmeklgse kasutuse, mis ei hlma puidutarvitust.

Sellest vaatenurgast on ks vanemaid metsakasutuse viise korilus: seente, marjade, phklite jm. metsaandide korjamine. Teine vga vana tegevus on kttimine. Kolmandat, igati tnapevast valdkonda viks ldiselt nimetada looduses liikumiseks. Loodusturism haakub metsakasutuse muude aspektidega, niteks prandkultuuri temaatikaga, ega ole pelgalt metsaga seotud tegevus. ha suuremat rolli on hakanud etendama keskkonnaga seotud valdkond, kuna see on viimasel ajal omandanud majandusliku kaalukuse. Peab tdema, et mittepuidulise metsanduse kivet on vga raske hinnata. Aga kindlasti on otsene kive rmiselt marginaalne ega leta arvatavasti 1% puidumgi tuludest.

Metsaandide korjamine ja jahipidamine
Erametsaomanikud on aasta-aastalt korjanud mgiks ha vhem metsaande. Oma tarbeks varutu hulk ei ole nii palju kahanenud. Usun siiski, et allapoole praegust madalseisu korjatud metsa andide hulk enam ei lange. Ksitluse jrgi, mille tegi 2008. aastal Turu-uuringute AS, tunnistas vaid 4% metsaomanikest, et mvad peale puidu veel mingeid metsasaadusi. Praegusajal on koloogiline ja kohalik toit sna hinnatud, ka noorem ja maksujulisem elanikkond huvitub sellest ning seetttu suureneb nudlus metsaandide jrele. Paljud on taas kogenud, kui tore on korjata metsast marju vi seeni htaegu on see meeldiv loodusretk. leskutse Osta kohalikku! on muu hulgas kohane rgitama ka metsaandide tarbimist. Teisi metsaande, niteks phkleid ja kasemahla, korjatakse ainult oma tarbeks.
Jahimehi pole Eestis kuigi palju: vaevalt 1% rahvastikust on jahipidamise igus. Phjamaades on see osakaal mitu korda suurem. Vananev ja oma jahipiirkonnaga ldvalt seotud jahimeeskond, kellel ei ole jahipiirkonda, ei suuda tagada jahinduse jtkusuutlikku arengut Eestis. Meie nukogude prandi tttu on jahindus metsandusest justkui ra ligatud, kuigi enamik jahiulukitest elutseb metsamaal ja seal paratamatult ka ktitakse. Jahinduse sobitamine tnapevasesse maakasutusse on olnud era metsaliidule viimase kmnendi suur proovikivi. hiselt on valminud jahinduse arengukava. See annab vhemalt ige arengusuuna.

Loodusturism ja keskkonnahoid
Loodusturism muutub ha populaarsemaks. Kasvab vlisturistide hulk, kuid ka meie kaasmaalased veedavad jrjest sagedamini aega looduses. Looduse vaatlemine, matkamine ja tervisesport on vrt harrastused, kuid nii mnigi metsaomanik ei vaimustu puhkajate hordidest ja tunneb muret neist maha jva prast. On oht, et klastuskoormus letab looduse taluvusvime: metsakooslused ei suuda taastuda, kui neid on lemra kahjustatud. Rikutud metsa tttu tekib konflikte metsaomanike ja loodusretkeliste vahel. Vhesed metsaomanikud suudavad tegeleda korraldatud turismiga, enamjaolt ptakse metsiku liikuja psu pigem takistada vi siluda nende tegevuse jlgi. Samas naeruvristab ldsus tihti metsaomanikke, kes seavad oma maal liikumisele piiranguid.
Nn. keskkonnateenusena vib praegu ksitada vriselupaiga hoidu lepingu alusel ja Natura 2000 metsaalade hoidu (mullu kevadel sai esimest korda taotleda selle jaoks toetust). Idee kaitsta vriselupaiku vabatahtlike lepingutega on kll hea, kuid seda on kvasti prssinud lepingute korrapratu slmimine mitu aastat ei slmitud neid ldse , sage reeglite muutmine ja suutmatus arvestada inflatsiooniga. Natura 2000 toetusega on samuti ilmnenud hulk probleeme. Teoreetiliselt on vimalus tellida tid kaitstavas metsas metsaomanikult. Mul pole andmeid, kas seda on tegelikult tehtud.

Erametsaomanike proovikivid
Loodussaadusi korjatakse tnapevalgi, see tegevus ei hbu, ta haakub teiste kosuundumustega. Et korjata metsaande suuremas mahus ja suurendada mgitulu, on oluline innovatsioon. Kui metsaomanik on investeerinud metsamarjade vi seente kasvatamisse, on nende andide mk kasumlikum. Niteks on Prantsusmaal juba aastaid mdud puuistikuid koos sgiseene mkoriisaga. Esimene kommertssaak saadakse teiselkolmandal kasvuaastal, kui seeni korjatakse kuni 400 g puu kohta. Oma kogemuste najal eeldan, et meil oleks vimalik hea tahtmise korral ma metsaande sertifitseerituna farmaatsiatstusele.
Meldes metsakasutuse edendamisele jahinduse vaatekohast, pstitaksin loosungi Metsaomanikud jahimeesteks!. Praegu ei ole enam kohane suhtumine, kus metsaomanik keelab oma maal jahipidamise, tajudes seda oma iguste jalge alla tallamisena. Tuleb pda slmida kokkuleppeid, mis on mlemale poolele kasulikud. Veelgi parem, kui jahimeeste ridu tiendaksid metsaomanikud ise. Teoreetiliselt oleks metsaomanikul vimalik teenida jahindusest arvestatavat tulu. Selle kohta on Euroopa Liidu riikidest kllaldaselt niteid. Meie jahinduse esmasiht on praegu siiski vhendada ulukikahjusid nii palju, kui vimalik, ja tehtud kahju hvitada.

Igaheigus vajab paremat raamistikku
Kogu mitmeklgse metsakasutuse jaoks on oluline tpsustada looduses viibimise reegleid. Kahjuks ei ssta kik loodusretkelised keskkonda ega austa omandit. Seetttu on ha enam seatud les liikumist piiravaid thiseid. Ma ei naeruvristaks seda tegevust: selle ajendid pole ksnes omaniku viklus ega isekus. Paraku on pris sageli tarvis neid piiranguid teha, sest omandit ja looduskeskkonda on suuresti kahjustatud.
Igaheigus kajastub asjaigusseaduses, sidukite liikumiskorra stestab liiklusseadus ja kaitstavatel aladel seab piiranguid looduskaitseseadus. Ent tegelikult ei tea ei omanikud ega matkajad tpselt oma igusi ja kohustusi. Niteks kus ja kuidas tohib sita maastikuautoga vi -kulguriga? Mne arvates vib ATVga sita igal pool, sest sellele osutavat ATV nimetuski. Milline on tarastatud ala? sna levinud arvamuse jrgi ei kuulu karjaaed selle mratluse alla ja seega ei keela ka liikumist. llataval kombel ei tea paljud metsas kijad seda, et uuendatud raielangil ei vi liikuda. Seda laadi probleeme aitaksid lahendada teabetahvlid, kus on levaatlikult kirjas looduses viibimise reeglid, see info peaks olema eramaade thistusel.
Paikades, kus loodusretkelisi liigub eriti rohkesti (niteks asulate lhedal), viks igaheiguse tarvitust lubada teatud tasu eest. Mistagi pole see seisukoht kuigi populaarne. Uuringu phjal ei oleks le poole igaheiguse kasutajatest nus selle eest maksma. Kummastaval kombel on keeldujaid rohkem just erametsa puhul. Kuid vrtuslik metsaala vajab hoolt ja ksiti kaitset agara kasutuse eest, ta ei sili iseenesest. Kui metsaomanik on jtnud populaarse marjametsa avalikult kasutada, viks kohalik omavalitsus selle teo hvitada: erametsaomanik viks selle eest, et ta hooldab marjametsa ega tee seal lageraiet, saada rahalist toetust.

Teadlik metsaomanik on elupaikade kaitse parim tagatis
Loodushoiu tttu kehtib Eestis praegu le 30% metsamaast mingisugune majandamispiirang. Keskkonnakaitse seisukohalt on see vga hea tulemus. Ent metsaomaniku vaatenurgast pole see kuigi jtkusuutlik: nnda makstakse livu traditsioonilisele metsamajandusele ja jdakse konkurentsis alla.
Metsahoid thendab erametsaomaniku jaoks ummikteed, sest see toob talle ainult keelde ja piiranguid. Metsaomanik seostab keskkonnakaitset ha enam millegi ebameeldiva, kauge ja isegi ohtlikuga. Seevastu osa ldsusest arvab, et riigimetsa on palju kergem kaitsta, sest pole tlikaid erametsaomanikke. Mida me kaitseme ja kelle eest? Sellise mtteviisiga suurendame ju ainult vrandumist. Tahaksin keskkonnakaitsjatele sdamele panna: erametsaomaniku kaasamine on metsade kaitsmise vti. Teadlik, phendunud metsaomanik on elupaikade kaitse parim tagatis! Keegi ei hoiaks metsa paremini kui omanik ise, kui talle vaevutaks selgitama, milliseid loodusvrtusi leidub tema metsas ja mida ta peaks nende kaitseks tegema. Omanik tunneb ju oma metsa kige paremini. Tunnistan, et leidsin mullu oma metsast mitu teise kategooria kaitsealuse liigi elupaika. Kuid pole sellest veel teatanud, sest vib-olla teenin toimekuse eest hoopis karistuse ra.

Loodusvrtuste hoid kui jtkusuutliku metsamajanduse osa
Kuidas tekitada metsaomanikus huvi loodushoiu vastu? See on ju luksus, millega kaasneb sissetuleku vhenemine vi isegi lisakulutused. Metsaomanik vib loodusvrtuste kaitset endale lubada ksnes siis, kui ta majandab jtkusuutlikult. Praegu on metsaomanik sageli raske valiku ees: kas jtta metsaosa, mis vriks hoidu, raiumata vi siiski raiuda, sest muidu ei jtku raha laste koolitamiseks. igupoolest seda valikut polegi: ta teeb seda, mida peab tegema!
Loodushoius on valdkondi, kus keskne roll peaks olema metsaomanikul. Kuid selleks, et ta seda rolli testi tidaks, peaks ta saama hiskonnalt tuge, tundma, et temaga ollakse hel meelel. Praegu kannab vimalikud kulud vi kahjud siiski ksnes metsaomanik siis, kui tema metsad asuvad joogiveehaarde piirkonnas, pakuvad haruldastele liikidele psielupaiku vi kasutatakse metsi puhkealana linnade lhedal vms.
Ma ei eelda, et eranditult kik, mis erametsaomanik teeb loodushoiu heaks, tuleks kinni maksta. Esmathtis on tagada, et metsaomanik saaks oma metsa majandada jtkusuutlikult. Kui erametsaomanikul on vimalik metsi majandades tulu teenida, seisab ta keskkonnakaitsjate esiridades.



Ando Eelmaa, erametsaliidu juhatuse esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet