4/2009



In memoriam Endel Laas
Endel Laas, mitme plvkonna petaja

Novembrikuu esimesel peval lahkus meie seast Eesti metsanduskrghariduse grand old man, mitme metsameeste plvkonna petaja emeriitprofessor Endel Laas. Vaatame tagasi tema eluteele.

likooli metsaosakonna lpetas Eesti Vabariigi ajal cum laude
Eesti metsanduse juhtfiguuride seas on olnud palju vimekaid ja sgavat austust vrivaid isiksusi, seda nii praktilises metsanduses kui ka metsanduslikus krghariduses ja teaduses. On aga vaid ksikuid, kelle nimi ja ametinimetus Eesti metsanduses on metsameeste mlus lahutamatult seotud. Endel Laasi lahkumisega on omamoodi lppemas periood, kus sellised paarisseosed on olnud vga tugevad. Kiire areng on muutnud elu ning tstiili projektiphisemaks, aga ka viimasel paaril aastakmnel on paljud sdamega metsamehed andnud oma parima panuse Eesti metsanduse arengusse.
Ent kui rgime sjajrgsest ja Eesti taasiseseisvumisega lppenud ajast, siis on meil olnud ks pikaaegne metsanduse minister Heino Teder. Samuti ks kauane metsandusteaduskonna dekaan Endel Laas , kes pidas seda ametit veerand sajandit (19601985) ja on jtnud sgava jlje metsanduslikku krgharidusse. See on niisama ilmselge nagu sjaeelsest ajast Andres Mathieseni esmathtis roll metsandusliku krghariduse rajamisel ja arendamisel.
Oma noorusest on Endel Laas kirjutanud mlestusteraamatus Mningaid mrkmeid mdunud aegadest (2002). Ta sndis 29. augustil 1915. aastal Tartus pere heksanda lapsena. Isa oli varem olnud siduvoorimees, tollal aga teemaja- restorani pidaja. 1916.−1924. aastani elas pere Tartu lhedal Kvissentalis ja 1930. aastast Tartus. Kooliteed alustas Endel kolmandast klassist Tartu IV algkoolis 1926. aastal.
Aastatel 19301935 ppis Endel Laas Tartu poeglaste gmnaasiumis. Jrgnes sjaveteenistus Julius Kuperjanovi pataljonis Tartus ja Tallinnas Tondil sjakoolis, mille ta lpetas lipnikuna. Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsaosakonna lpetas Endel Laas cum laude 1940. aastal. Seega on Endel Laasiga kadumas plvkond, kes omandas likoolihariduse enne Teist maailmasda: ta judis olla Eesti Vabariigis sjaveteenistuses ja krgharitud metsamehena riigi teenistussegi asuda. Narva metskonna metsnikuna ttas ta aastail 19401941 Narva je paremkalda metsades.

Sjajrgne teaduskonna lesehitamine: lipuvrvid erinevad, aga ee smrk ks
Endel Laasi ppejutee algas 1946. aastal. Lbides ametiredeli kik astmed, sai temast 1976. aastal professor. Mitme plvkonna metsameeste mlestustesse jb ta aga eelkige kauaaegse EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna dekaanina. Kirjeldades siinkohal peaasjalikult Endel Laasi rolli metsanduslikus krghariduses, ei tohi unustada, et tegelikult juhtis ta EPA suurimat teaduskonda, kus hevrra thtsad olid ka maaparanduse ja maakorralduse erialad.
Olles metsandushariduse juht nukogude perioodil, oli Endel Laasile antud olla metsameeste peres tunduvalt kauem: ligi kaks aastakmmet ka vabas Eesti riigis. Kui heksakmnendatel kippusid meie hinnangud eelnevale ajalooperioodile olema liialt mustvalged, siis nd saame seda ajajrku paremini mtestada. Saame eritleda selle perioodi elu mitmekesisust paljudes toonides.
Elu paljutahulisus kehtib ka metsanduslikus krghariduses sjajrgsetel aastakmnetel tegutsenud ppejudude ja nende juhtide kohta. Palju tpilist Eesti hiskonna ja rahva saatuse kohta peegeldub ka professor Endel Laasi eluloost. htsete vaadetega Laasi perekonnagi pillutas sda eri suundadesse. 1941. aastal mobiliseeriti Endel Laas Punaarmeesse (194142 tpataljonis); sealt vabanes ta alles 1946. aastal. Oma tmeheajastu ainsa partei ridadesse ei astunud ta kunagi. Samas, teades tnapeval rohkem tema kaasaegsete ppejudude elulugudest sjaajal, vime elda, et teaduskonnas said edukalt ennast teostada ka need mehed, kes olid olnud teisel pool rindejoont. Ja just need mehed aitasid tagada teaduskonnale selle aja reeglitele vastava parteilisuse taseme.
Ilmselt ei saa me kunagi lplikult mista sjast pillutatud meeste hingelisi siseheitlusi ja kaalutlusi otsuste tegemisel. Tuleb olla tnulik professor Endel Laasile, et ta dekaanina tagas oma mitmekesise taustaga meeskonna stabiilse t ja hoidis oma inimesi. Kuigi lipuvrvid olid valed, oli meestel neil aegadel ks hendav eesmrk: hoida sjaeelseid traditsioone ja arendada edasi Eesti metsandusharidust ja selle kaudu Eesti metsa ja metsandust.

Akadee milise metsaseltsi ja lipilasseltsi Liivika taasasutamise ee stvedajaid
Niipea, kui hakkasid puhuma demokraatia tuuled, asus Endel Laas kogu oma energiaga taastama seda, mis oli olnud talle oluline lipilasplves ja noore spetsialistina metsandust teenides ning aidanud kujundada tema aatelisi ja eetilisi arusaamu. Need kaks armastust olid akadeemiline metsaselts ja lipilasselts Liivika. Endel Laasist sai taastatud akadeemilise metsaseltsi president aastail 19891993; seltsi auliige oli ta elu lpuni.
Olles lipilasseltsi Liivika taastamisel suureks toeks, kutsus ta seltsi liikmeteks ka noorema plvkonna metsandusppejude, kelle lipilasiga oli langenud aega, mil sellisest vimalusest ei osatud unistadagi. Mned asjad on elus vga lihtsad, kuid nende sgavust mistad alles hiljem. lipilased mletavad, kuidas professor petas ja nudis ppejudude korrektset teretamist, ise terele alati soliidse hrrasmehena vastates. Ta kasvatas lugupidamist ka EPA rohelise vormimtsi kandmise suhtes. See kik vimaldas vhemalt osaliselt anda edasi tema noorusaja lipilaste akadeemilisi tavasid ja kitumisstiili.

Teadlasena kirglik viirpuude ja lehiste uurija
Teadlasena oli professor Laas vga phjalik ja svitsi minev. 1956. aastal valmis tal kandidaadivitekiri lehise seemnete kvaliteedist ja istutusmaterjali kasvatamisest. See oli uurimus, mis nudis hulganisti seemnete kvaliteedi mramise ja idandamise katseid ning phjalikku andmettlust. Pidi olema palju kannatlikkust ja psivust ning soovi probleemides sgavuti minna.
Ka tema teadlasperioodi viimaste aastakmnete meelisteema liigirikas viirpuude perekond nuab liikide ja vormide eristamisel suurt svenemist. Viirpuude uurimise kokkuvttena ilmus 1998. aastal raamat Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine. Kui siia lisada dendroloogiapiku avaldamine 1967. aastal ja selle tiendatud kordustrkk 1987. aastal, siis valdab aukartus professori teadlast vastu, mis ju enamjaolt tehti dekaani haldust krvalt.
Praktilise metsanduse seisukohalt on olulised Endel Laasi uurimused kuuse- ja lehiseliikide ning ebatsuuga istutusmaterjali kasvatamisest ja kuusekultuuride rajamisest. Kuigi metsandus on ks stabiilsemaid inimtegevuse valdkondi, muutuvad prioriteedid ja arusaamad siingi. Mitu sajandit oli ks metsanduse huvitavamaid valdkondi vrpuuliikide uurimine ja introdutseerimine. Sel alal olid Endel Laasi eriliseks lemmikuks lehised. Ja ehkki uuema aja keskkonnakaitse arusaamade taustal on suhtumine vrpuudesse muutunud, tuleb Endel Laasi selle eestki tnada. Vrpuud pole meie metsi rikkunud, pigem rikastanud meie metsade ja metsamaastike vlisilmet.
Vaieldamatu psivrtus on kaugelt toodud puu- ja psaliikidel meie parkides. Endel Laasil on ka siin teened pargimajanduse spetsialistide koolitaja ning paljude parkide korrashoiu ja inventeerimise suunajana. ks tema elu suurtegusid on Thtvere dendropargi rajamine. Olgugi et ka selle pargi puhul on aeg teinud oma korrektuuri, jvad need puud, mis juba kasvamas, kauaks psima mlestusmrgina Endel Laasile.

Spordi ja karskete eluviiside toetaja
Kik Endel Laasi ke all ppinud lipilased ja temaga koos ttanud kolleegid mletavad tema tohutut spordilembust. Selle mningad phjused leiab tema mlestusteraamatust. Noorusajal tegeles ta spordiga niivrd, kuivrd kooliskimine ja pllutd ning prast sda ppet vhegi vimaldasid. Sport aitas Endel Laasil ka sjast viksema riskiga vlja tulla ja vib-olla ellugi jda. EPA algaastatel vttis ta osa ppejudude vistlustest ja kis ppejudude vimlemisrhmas nii kaua, kui liikumine seda vimaldas. Dekaanina oli lipilasspordi toetamine ks tema peamisi tga vahetult seotud hobisid.
Vib ksida, kas metsameeste koolitamisel oli kindlasti vaja toetada sporti. Kuid toonasele ajale polnud omane praegune vlissuhtlus ega eriala vi asutuse enesereklaam siis oli just sport see lisavrtus, millega sai metsandusharidust ja -teaduskonda hiskonnale tutvustada ja mrgatavaks teha. Ja nii ei peetud tollal, kui Endel Laas dekaan oli, htegi lipilasspordivistlust, kus ta poleks omasid toetamas olnud ega osalenud teaduskonna vistkonna komplekteerimisel ning suunamisel. Tulemused olid nii mnigi kord llatavad: EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna sporditulemused olid sageli TR kehakultuuriteaduskonna omadest paremad. Sport oli Endel Laasi jaoks tihedalt seotud tema austust vriva isikuomaduse karske eluviisiga. Ka selle phimtte kujunemise algetest rgib ta oma mlestusteraamatus, tuues niteks, kuidas tpataljonis jid nljapajukil meestest ellu need, kes oma leivanormi suitsu vastu ei vahetanud.

Jrjekindel petaja ja juhendaja
lipilased mletavad Endel Laasi nudliku ja printsipiaalse dekaani ja ppejuna. Ta petas ht kige enam jrjekindlat ppimist vajavat ppeainet dendroloogiat. Vga phjalikud olid metsa taimekasvatuse ja metsakultuuride ppeaine loengud. Ega teda alati mistetudki nagu suurte petajatega tihti, vib austus ja lugupidamine tekkida alles hiljem. Kllap Endel Laasi napisnalisus, aga samas selge ja argumenteeritud enesevljendus olid teguri, mis tagasid tema kauaaegse psimise dekaaniametis eri rektorite juhitud EPA-s.
Eraldi tuleb rhutada ht professori tegevusvaldkonda, mida ta erilise entusiasmiga tegi lipilaste teadustde juhendamine. Kui palju ta kokku diplomitid juhendas vi kui paljud tema juhendatud uurimistd lipilaste teadustde vistlustelt auhinnalisi kohti tid, seda on raske tpselt elda. Tagantjrele tundub, et ta suutis ka teised juhendavad ppejud lausa sportlikult omavahel konkureerima panna ja ise seejuures oma juhendatavatega parimate hulgas olla.
Teaduskonna juhina tagas ta vga hea koost praktikute ja ministeeriumidega. Hea kontakt tollase metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumiga thendas tuge teaduskonna varustamisel, aga mis veelgi olulisem: ppejud teadsid ja tundsid, et nad kuuluvad eesti metsameeste hisesse perre. Nii juti teaduskonna uue hoone rajamiseni Thtveres ja taastati jahiloss Jrvseljal. Paljud katsekultuurid ja Agali arboreetum Jrvseljal on rajatud professori toetusel.

Austavaid tiitleid mitmes vallas
Tartlaste jaoks on Endel Laasi elut eelkige Thtvere dendropargi rajamine Emaje lammile. Linlaste elukeskkonna haljastamise ja hoidmise eest valiti ta 2005. aastal Tartu aukodanikuks. Eesti Vabariigi 81. aastapeval autasustas vabariigi president teda Valgethe III klassi ordeniga.
Tuntust vljaspool Eestit nitab tema valimine Soome metsandusseltsi (1984) ja Soome dendroloogiaseltsi (1994) auliikmeks. Eesti metsanduse arendamise eest plvis ta 1976. aastal teenelise metsakasvataja aunimetuse. Mistagi pole siin praegu nimetatud kaugeltki kiki Endel Laasile osaks saanud tunnustusavaldusi ega erialaseltse, kuhu ta kuulus.
Professor Endel Laasi tegevus metsamehena jtkub nii tema pilaste kaudu kui ka vahetult oma perekonna plvkondades selle austatud ameti valinute kaudu.



Hardi Tullus, Eesti maalikooli metsakasvatuse professor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet